← Eesti

2-17-6423/54

Obsah (4)§ 646§ 3§ 108§ 115

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-6423 Määruse kuupäev Tartu, 27. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev Kohtuasi Olga

) § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 646

lg 1 järgi, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olemust. Hageja ei ole osaühingu Vekont Ehitus ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks ja ta ei saa teha ettekirjutusi töövõtulepingus kokkulepitule. Kuna kostja on tellijana töö vastu võtnud, siis ei ole tähtsust asjaoludel, kas osaühing Vekont Ehitus on rikkunud töövõtulepingut või kas töövõtulepingu alusel tehtud tööde tegemisel on oluliselt kaldutud kõrvale projektdokumentatsioonist. Korteriomanikud ei ole üldkoosolekul otsustanud, et kostja peab tegema küttesüsteemi uuendamise tööd FIE Alari Sarv koostatud projekti alusel. Seega ei olnud kostja kohustatud järgima FIE Alari Sarv koostatud projekti. Samuti ei olnud kostja kohustatud mitte lubama tööde tegemise käigus mingeid muudatusi. Kostja on projektis tehtud muudatustega nõustunud ning seega ei pidanud ta neid muudatusi oluliseks. Tunnistaja Igor Kulbi ja tunnistaja Eduard Smirnovi ütlustega on tõendatud, et torude paigaldamine projekti kohaselt oli tehniliselt võimatu, kuid torud paigaldati põhimõtteliselt samadele kohtadele, kus need asusid varem. Maakohtu arvates ei ole mõistlik eeldada projekti järgimist olukorras, kus seda pole tehniliselt võimalik teostada. Olukorras, kus korteriomanikud ei ole kostjat kohustanud järgima küttesüsteemi uuendamisel FIE Alari Sarv koostatud projekti, ei ole kostja rikkunud oma kohustusi, kui on võtnud vastu tööd, mis on kõrvale kaldunud FIE Alari Sarv koostatud projektist. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Maakohus on ekslikult leidnud, et projektist kõrvalekaldumine on õigustatud, sest tööde projektijärgne tegemine oli võimatu. Projekt nägi ette torustiku paigaldamist hageja ruumi põranda alla keldrisse. Tõsi on, et sellele keldriosale puudub ligipääs, sest see on täis ehitusprahti, kuid kostja oleks saanud teha kulutusi keldriosa puhastamiseks. Selle asemel eelistas kostja paigaldada küttetorustiku hageja ainuomandi piiridesse. Kohus pole hinnanud hageja ruumides projektist kõrvalekaldumise sisu, ulatust, ega selle mõju hageja omandile. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, millest nähtub, et vastuolus projektiga tehtud ümberehitused kitsendavad oluliselt hageja ruumide sihtotstarbelist kasutamist. Tegemist on hageja omandiõiguse rikkumisega. 3

(7)2-17-6423
  1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Ringkonnakohus tühistas
  3. juuni
  4. a määrusega maakohtu otsuse ning jättis hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
  5. juuni
  6. a täiendava määrusega määras ringkonnakohus kindlaks kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1794 eurot. Ringkonnakohus leidis, et hageja korterisse paigutatud küttetorud on vajalikud korteriomandite ühiseks kasutamiseks, mistõttu on tegemist korteriomanike kaasomandi esemega, vaatamata sellele, et torud asuvad kostja korteriomandi eseme reaalosa piirides. Maja ühiskommunikatsioonid, mh küttetorustikud, kuuluvad kaasomandi koosseisu ja kõigile korteriomanikest kaasomanikele ja need ei saa kuuluda elamut haldavale korteriühistule, kes ei ole korteriomanik. Seega ei saa esitatud asjaoludel elamus olla torustikke ega muid ühiseid tehnosüsteeme, mis kuuluks kostjale. Järelikult ei saa selliseid tehnosüsteeme puudutavaid mistahes nõudeid esitada kostja vastu. Hagejal oleks tulnud nõue esitada teiste korteriomanike kui renoveeritud torustiku kaasomanike vastu. Seetõttu on haginõue tervikuna õiguslikult perspektiivitu ja see tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Samuti seletas ringkonnakohus, et kui hageja otsustab hagiga uuesti kohtu poole pöörduda, tuleb arvestada sellega, et sellesisuline vaidlus tuleb lahendada hagita menetluses. Nimelt näeb TsMS § 613 lg 1 p 1 kehtivas redaktsioonis ette, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel mh asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Hageja algatatud kohtuvaidlus tuleneb korteriomanike kaasomandi esemeks olevate vee- ja küttetorude tema korteriomandist läbiviimisest ning puudutab seega kaasomandi eseme valitsemist ja korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetlusse tuleb kaasata menetlusosalistena kõik korteriomanikud, kuivõrd vaidlus puudutab kaasomandiosa (TsMS § 614 lg 1). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  7. Hageja esitas ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a määruse ja
  10. juuni
  11. a täiendava määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrused tühistada ja saata asja uueks arutamiseks maakohtusse. Hageja soovib, et menetluskulude jaotus ja suurus otsustataks asja lõplikul lahendamisel. Kaebuse kohaselt põhines hageja nõue kahel iseseisval alusel. Esiteks põhines hageja nõue ehitamisel seaduse järgimise kohustuse rikkumisel, mida arutatakse hagimenetluses. Teiseks põhines hageja nõue omandiõiguse rikkumisel, mida lahendatakse hagita menetluses. Maakohus on jätnud lahendamata omandiõiguse rikkumisel põhineva nõude ja ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja nõude kostja kohustuse rikkumise aspektist. 4
(7)2-17-6423 Ringkonnakohus on hagi läbi vaatamata jätmisega tekitanud ebaõiglase olukorra, kus kaheaastane menetlus on lõppenud hageja jaoks tulemuseta. Maakohtul on selgitamiskohustus, millest tulenevalt oleks ta pidanud juhtima hageja tähelepanu valele menetlusliigile. Samuti oleks maakohus saanud nõuda puuduste kõrvaldamist või eraldada nõuded eri menetlustesse. Maakohtu minetus on tekitanud ebamõistliku menetluse ning põhjustanud hagejale menetluskulud. Menetlusökonoomia ja otstarbekuse huvides oleks ringkonnakohus pidanud asja saatma tagasi maakohtusse uueks arutamiseks hagita menetluses koos kõigi puudutatud isikutega. Hageja vaidlustab ka ringkonnakohtu täiendava määruse, milles ringkonnakohus määras kindlaks kostja menetluskulud ning mõistis need hagejalt välja. Ringkonnakohus määras kindlaks kostja menetluskulud tulenevalt õigusabi kestusest ja tunnitasu vastavusest esindaja tunnitasu keskmisele suurusele, arvestamata hageja vastuväiteid, et esindaja osutatud tõlkeabi ei ole võrdsustatav õigusabiga.
  1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  3. Ringkonnakohus leidis, et hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda korteriühistult kohustuse täitmist. Praegu reguleerib korteriomanike omavahelisi suhteid ja nende suhteid korteriühistuga
  4. jaanuaril
  5. a jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Hagiavalduses väidetud rikkumised on toimunud ning kahju tekkinud enne
  6. aastat. Vaidlusalusel ajal reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid kuni
  7. detsembrini
  8. a kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistu ning korteriomaniku vahelisi suhteid
  9. detsembrini
  10. a kehtinud korteriühistuseadus (KÜS). Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda viimati viidatud õigusaktidest.
  11. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele

§ 3p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest.

KÜS § 2 lg‑st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p-d 11-12). Kolleegium on seisukohal, et kui korteriühistu liikmel on õigus nõuda korteriühistult tema seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise korral selle kohustuse täitmist, on korteriühistu liikmel õigus kohustuse (nõuetekohast) täitmist nõuda ka kohustuse mittekohase täitmise korral. 5

(7)2-17-6423
  1. Kostja kohustuse rikkumine võib praegusel juhul seisneda seadusest tuleneva kohustuse rikkumises (korterelamu hooldamine ja majandamine). Maakohus on tuvastanud, et ehitusel tehti muudatusi võrreldes projektis ettenähtud lahendusega. Kuigi ehitustöid tegi osaühing Vekont Ehitus, ei välista see nõuete esitamist kostja vastu, nagu maakohus ekslikult on leidnud. Maakohus on tähelepanuta jätnud TsÜS § 132 lg
  2. Selle sätte kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täimisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Teo omistamine tähendab olukorda, kus ühe isiku tegu või tegevusetus omistatakse teisele isikule, kes tegu või tegevusetust faktiliselt ise toime ei pannud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 12). Kuivõrd kostja kasutas oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisel teist isikut (osaühingut Vekont Ehitus), vastutab kostja ka temast tulenevate asjaolude eest.
  5. Praegusel juhul on hageja esitanud korteriühistust kostja vastu nõude viia küttetorud projektiga vastavusse. Selline nõue on olemuselt kohustuse rikkumisest tulenev täitmise nõue.

§ 108

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on rikkunud kohustust, mis ei seisne raha maksmises. Sama sätte kohaselt ei või kohustuse täitmist nõuda mh juhul, kui kohustuse täitmine on võimatu, võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas või kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Sellisel juhul on võimalik korteriühistu vastutus KÜS § 2 lg‑st 1 ja

§ 115

lg‑st 1 tulenevalt.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada.

  1. Ringkonnakohus selgitas maakohtu otsust tühistades, et selline vaidlus tuleb TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendada hagita menetluses. Hagi esitamise ajal (
  2. aprillil
  3. a) kehtinud TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendas kohus hagita menetluses muuhulgas korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tulenes korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutas korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis tulenesid ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis olid esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks.
  4. Kohtumenetluse ajal,
  5. jaanuaril
  6. a jõustunud TsMS § 613 lg 1 p 1 uue redaktsiooni järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Kolleegium on varem leidnud, et kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  7. novembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16).
  9. Kolleegiumi arvates tuleb hagita menetluses lahendada ka korteriühistu vastu esitatud kohustuse täitmise nõue, kui kohustus, mille täitmist nõutakse, seostub kaasomandi esemega. Praegusel juhul on korteriühistu tellinud korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi uuendamise töö, mille tegemisel on projektist kõrvale kaldutud. Selline töö puudutab korteriomanike kaasomandit ning 6

(7)2-17-6423 tööga seostuv nõue puudutab seeläbi korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Seega tuleb selline nõue lahendada hagita menetluses.
  1. Kolleegium on varem selgitanud, et kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb menetluse ajal toimunud seadusemuudatuse tõttu lahendada edaspidi hagita menetluses, on konkreetne asi võimalik lahendada lõpuni hagimenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. novembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 17). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega on ka praegusel juhul ringkonnakohtul võimalik lahendada asi lõpuni hagimenetluses.
  4. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi läbi vaatamata, tuleb tühistada ka ringkonnakohtu täiendav määrus, millega ringkonnakohus täiendas määruse resolutsiooni punktiga, milles määras kindlaks kostja menetluskulud ja mõistis need hagejalt välja.
  5. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
  6. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon kostjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Henn Jõks, Peeter Jerofejev 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.