lg 2 p 3 järgi Lühimenetluses Toomas Tomberg Prokurör Süüdistatav Kaitsja Ülle Roosileht Ik: 47503080321, xxxx, xxxx, töökoht: xxxx; asukoht: kannab karistust xxxx: xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole Varasem karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, sh karistatud: – Pärnu Maakohtu 04.09.2015 otsusega nr 1-15-6876
järgi vangistusega 8 kuud, mis
– Pärnu Maakohtu 21.11.2016 otsusega nr 1-16-5915 karistatud
lg 1 p 1, 2 järgi vangistusega 4 aastat ja 4 kuud.
lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 04.09.2015 mõistetud ja ärakandmata karistuse 7 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 07.03.2016. – Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 11.04.2017 otsusega nr 1-17-3186 karistatud
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 21.11.2016 otsusega nr 1-16-5915 mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva karistuse kandmise aja algusega alates 07.03.2016. Advokaat Alar Neiland 1 RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Ülle Roosileht süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Ülle Roosilehele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.04.2017 otsusega nr 1-17-3186 mõistetud karistuse ära kandmata karistuse osa võrra, s.o seisuga 30.10.2019 kaasaarvatud 1 (üks) aasta 4 (neli) kuu ja 4 (neli) päevase vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 31.10.
lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, 18.05.2019 kella 10:00 paiku xxxx lõi vasaku käega ühe korra vastu E Pu vasakut silma ja ühe korra vastu E Pu alalõua vasakut poolt, põhjustades seeläbi E Pule valu ja tervisekahjustuse - vasaku silma 2 ümbruses 5x4,5 cm suuruse hematoomi, silma vikerkesta punetuse, alalõual vasakul pool turse ning suu sees vasakul pool hematoomi. Seega pani Ülle Roosileht toime korduva teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistatav jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et tõendid kriminaalasjas on asjakohased, süütegu kvalifitseeritud õigesti ning kriminaalasja on võimalik lahendada lühimenetluses. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu E P ütluste (tl 3-4) kohaselt oli ta 18.05.2019 hommikul xxxx koos Ülle Roosilehega. Ta avastas, et Ülle võttis ilma loata tema kohvi. Ta ütles Üllele, et ta on varas ja mõrtsukas. Peale seda Ülle lõi teda. Ta oli riiuli juures ja vaatas üle õla Ülle poole ning Ülle lõi teda vasaku käe rusikaga kaks korda. Ta sai rusikaga vastu vasakut silma ja vastu lõuga. Tal oli valus. Ta ei tea kuidas valvurid sellest teada said ja kohale kutsusid. Valvurid viisid ta valvemeediku juurde. Õhtul hakkas silm veel rohkem valutama ja läks paiste nii, et ta ei näinud enam vasaku silmaga. Varem tal Üllega konflikte olnud ei ole. Xxxx arst K J 18.05.2019 väljastatud tõendi nr 1105 (tl 5) kohaselt kell 10:15 kutsutud vigastuste fikseerimiseks konflikti järgselt kaaskinnipeetavaga. Kinnipeetaval Ülle Roosilehel vasak silm tugevalt turses, silma ümber hematoom suurusega 4x3cm. Ülejäänud kehal vigastused puuduvad. Silmale asetatud külm kompress. Isiku läbivaatuse protokolli (tl 6-9) kohaselt vaadatud läbi kannatanu E P, kelle vasaku silma ümbruses 5x4,5 cm suurune lilla hematoom, silma vikerkest punane. Alalõual vasakul pool turse. Suus sees vasakul pool hematoom. Tunnistaja S K ülekuulamise protokolli (tl 10-12) kohaselt oli ta 18.05.2019 tööl xxxx. Kella 10.05 paiku helises valveruumis telefon, kuhu saavad kinnipeetavad kambrist terminali kaudu helistada. Hääle järgi tundis ta ära, et helistajaks oli kinnipeetav Ülle Roosileht. Ülle Roosileht ütles, et ta lõi Put ja oleks vaja osakonda valvurit. Ta vastas Üllele, et tuleb kohe. Ta ütles inspektor-kontaktisik E P, et ta osakonda kaasa tuleks. Kui ta kambrisse jõudis viibisid mõlemad kinnipeetavad kambris. P istus voodi peal. Ta märkas, et Pu vasak silm on paistes ja sinine. Ülle Roosilehel käed värisesid. Andis Pule korralduse minna E kaasa. Teavitas valvemeedikut, et osakonda oleks vaja kehavigastuse fikseerimiseks meedikut. Ta andis Roosilehele korralduse asjad kokku panna ning kinnipeetav allus sellele korraldusele. Telefoni teel teavitas korrapidamist. Roosileht pani asjad kokku ja ta viis Roosilehe ajutiselt teise kambrisse. Ta küsis Roosilehe käest, et mis juhtus. Roosileht vastas, et P süüdistas teda varguses. Kui kinnipeetav E U tuli kartserist tagasi, siis hakkas Put ässitama, et see teda varguses süüdistaks. Roosileht näitas talle, kus P seisis ja ütles, et tahtis Put lükata. Rohkem ta ei täpsustanud. E viis Pu ajutiselt teise kambrisse ootama. Ta viis Roosilehe meediku juurde kehavigastuste fikseerimiseks. Xxxx tõendi nr 1111 (tl 12) kohaselt Ülle Roosilehel oli konflikt teise kinnipeetavaga. Kinnipeetaval Ülle Roosilehel vigastusi ei ole, väga närviline, käed värisevad, kurdab, et psühhiaatri ravist pole kasu. 3 Kahtlustatava Ülle Roosileht ülekuulamise protokolli (tl 16-18) kohaselt tunnistab ta teo toimepanemist osaliselt. Tema sõnul algas kõik sellest kui ta pandi E Puga ühte kambrisse. See oli kaks nädalat enne juhtunut. E P ütles talle solvavalt: mine persse, mis sa otsid siit, mis sa haised siin ja näitas talle korduvalt keskmist sõrme. Ka teised kinnipeetavad on öelnud, et E P ülbitseb. E P koristab nii, et tema riiulite pealt tolmu ei pühi, kuigi kahtlustatava sõnul koristab ta ka E Pu riiulilt. Tema kiusamise tõttu oli ta sunnitud käima teiste kambrite WC-s. Ta on kuulnud ka teiste kinnipeetavate käest, kes temaga ühes kambris olid, et ta nemad pidid käima teistes WC-des tema kiusamise tõttu. Hommikuti segas ta öörahu. E P ärkas kella nelja paiku ja hakkas toidunõudega kolistama, käis pesemas ja dušširuumi ukse lõi jalaga kinni. Ta käitus nii igal hommikul. Ta ei saanud hommikuti seepärast magada. 17.05.2019 hakkas E P süüdistama teda kohvi varguses, kuigi ta oli tol päeval koolis. Ta ütles Ele, et ta ei ole tema kohvi varastanud. Seetõttu oli ta kuni kambrite lukustamiseni kambrist väljas. Peale tableti võtmist läks kohe magama. Järgmise päeva hommikul, 18.05.2019 hakkas kõik jälle samamoodi pihta. E süüdistas teda kohvi varguses. Ta tegi poole kümne paiku endale kohvi ja lõi kambri ukse pauguga, jalaga kinni. Neil oli jälle vaidlus kohvi varguse teemal. Ta läks kambrist välja. Kui ta kambrisse tagasi tuli, oli E oma kohvi ära joonud ja pesi oma kohvitassi kraani all. Kui ta tassi ära oli pesnud, tahtis ta WC-sse minna, aga E oli ukse peal ees. E hakkas oma tassiga vehkima tema nina all, et anna kohvi tagasi. Kui ta tassiga vehkis, hakkas ta Et kartma, et ta lööb teda tassiga. Ta teadis, et E istub tapmise eest. Ta tahtis Et eemale tõugata, aga E tõmbas oma käe eest ära ja tema parema käe ranne läks vastu E nägu. Hiljem nägi, et E vasaku silma alt oli sinine. Ta läks kohe teise kambrisse ja helistas valvurile ning rääkis valvurile, mis juhtus. Kahetseb juhtunut. Tal ei olnud plaani teda lüüa, vaid tõrjus tema agressiivset käitumist. Vaatamata sellele soovib tema ees vabandada. Oleks pidanud oskama vältida sellist olukorda. Kohtu hinnangul Ülle Roosilehe väide, et ta ei tahtnud E Put lüüa, vaid tahtis teda eemale tõugata, aga E tõmbas käe eest ära ja tema parema käe ranne läks vastu E nägu, ei ole usaldusväärne ega ole kooskõlas kõikide muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Samuti on süüdistatav Ülle Roosileht sõnanud, et ta hakkas E Put kartma, kuna viimane vehkis tassiga tema nina all ning ta kartis, et E P lööb teda tassiga. Ehkki nii süüdistatav Ülle Roosileht kui ka kannatanu E P on tunnistanud, et neil oli mõningane sõnavahetus kohvi puudutaval teemal, ei ole võimalik tuvastada, kas E P vehkis tassiga, mis tekitas süüdistatavas hirmu ning mille tõttu ta tahtis E Put eemale tõugata. Tassiga vehkimisest on rääkinud ainult süüdistatav. Kannatanu ise on öelnud, et kui Ülle oli ilma loata tema kohvi võtnud, ütles ta Üllele, et ta on varas ja mõrtsukas. Peale seda Ülle lõi teda. Kohtu hinnangul ei ole kinnitust leidnud kannatanu E Pu agressiivne käitumine, mida süüdistatav väidetavalt tõrjus ning seega ei olnud 18.05.2019 Ülle Roosilehel hädakaitseseisundit s.t vahetut või vahetult eesseisevat õigusvastast rünnet kaitsja või teise isiku õigushüve vastu, mis oleks eeldanud kaitsetegevust ründe tõrjumiseks. Ainuüksi tassiga vehkimine ei saa süüdistatavas tekitada koheselt hädaseisundit. Isegi kui E P vehkinuks süüdistatava nina all kohvitassiga, mille tulemusel oleks ta hakanud Et kartma, et viimane lööb teda tassiga, ei anna samuti õigustust teise inimese löömiseks. Kui E P oleks temas hirmu tekitanud, ei oleks ta edasi läinud, vaid taganenud, s.o ohust eemaldunud. Käesoleval juhul käitus ta aga vastupidi. Kriminaalasja materjalide pinnalt võib pigem teha järelduse, et süüdistatav Ülle Roosileht kaotas enese üle kontrolli ning läks E Pule kallale, sest viimane ütles talle, et ta on varas ja mõrtsukas. Samuti ei ole süüdistatav Ülle Roosilehe ütlused eluliselt usutavad, mis puudutavad seda, et ta tahtis kannatanut ainult eemale tõugata, aga kuna kannatanu tõmbas oma käe eest ära, läks tema parema käe ranne vastu E Pu nägu. Kui vaadata kannatanul tekkinud vigastusi, s.o vasaku silma ümbruses 5x4,5cm suurune lilla hematoom, silma vikerkesta punetus, turse vasakul pool alalõual, hematoom vasakul pool suu sees, siis saavad taolised vigastused tekkida ainuüksi löökide tagajärjel, s.o vähemalt kahe löögi tagajärjel erinevasse näo piirkonda ning välistatud on nende tekkimine käe (randme) minemisest vastu nägu nagu on süüdistatav kirjeldanud. Fotodelt nähtuvad kehavigastused saavad olla tekitatud konkreetsete löökide tagajärjel vastu kannatanu nägu. Lisaks sellele nähtub tunnistaja S K ütlustest, et Ülle Roosileht ise helistas valvuritele ja kutsus kambrisse 4 ning teatas, et ta lõi E Put. Seejuures Ülle Roosilehe juurde jõudes pani ta tähele, et Ülle Roosilehe käed värisesid. Selline asjaolu annab ilmselgelt tunnistust sellest, et Ülle Roosileht oli endiselt tugevalt erutatud. Seejuures on Ülle Roosileht ise valvuritele helistanud just nimelt E Pu löömise, mitte näo riivamise pärast. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab kannatanu E Pu löömist näo piirkonda, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Samuti ei ole kohtul alust kahelda kannatanu E Pu ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need riimuvad üheselt isiku läbivaatuse protokolliga ning Xxxx poolt väljastatud tõendiga E Pul fikseeritud vigastustest, samuti tunnistaja S K ütlustega valvuri väljakutsumise põhjuse kohta. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kehalise väärkohtlemise kannatanu E Pu vastu pani toime süüdistatav Ülle Roosileht. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda näkku lõi, tundis ta valu. Vaadates E Pu läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (tl 6-9) talle tekitatud tervisekahjustustest: vasaku silma ümbruses 5x4,5 cm suurune lilla hematoom, punane silma vikerkest, turse alalõual vasakul pool, samuti hematoom vasakul pool suu sees, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seejuures on ka igale objektiivsele kõrvaltvaatajale arusaadav, et sellise näkku löömisega kaasneb tervisekahjustus, mis on sellise teise inimese tervise füüsilise mõjutamise tavapäraseks tagajärjeks. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o hematoomi vasakule silmale, punase silma vikerkesta, turse alalõuale vasakule poole ning hematoomi vasakule suu sisse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Ülle Roosilehe tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli solvamise eest kättemaksuks kannatanut näkku lüüa ja sellise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai olla vaid tervisekahjustuse tekitamine ja sellega valu põhjustamine ning ta saavutaski püstitatud eesmärgi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, kuivõrd süüdistatav teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Teist isikut näkku lüües pidi süüdistatav oma varasemast elukogemusest ja karistusest tulenevalt tahtma teisele isikule valu tekitada ning vähemalt möönma, et ta tekitab ka tervisekahjustuse. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Karistusregistri väljavõttest (tl 19-21) nähtub, et süüdistatav on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 21.11.2016 otsusega nr 1-16-5915
lg 1 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest selles, et ta 07.03.2016 tekitas kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi ja raske tervisehäire, mille kestvus oli rohkem kui 4 kuud ja 5 millega kaasnes kannatanul püsiv töövõime kaotus xxxx. Seega on süüdistatava poolt käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu toime pandud sama õigushüve, s.o teise inimese tervise vastu, kuid erineva intensiivsusega võrreldes kriminaalasjas nr 1-16-5915 süüks arvatud teoga, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud süütegu hinnata süüteo korduva toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava Ülle Roosilehe käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteona, s.o kehalise väärkohtlemisena, ehk teise inimese tervise kahjustamisena ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, kui see on toime pandud korduvalt. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri andmetel (tl 19-21) on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust ning käesoleval ajal kannab süüdistatav Pärnu Maakohtu 21.11.2016 otsusega mõistetud 4 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkust liitkaristust (tl 41-42). Seejuures nähtub, et Ülle Roosileht on taotlenud kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 09.09.2019 kohtumääruses asus kohus seisukohale, et Ülle Roosilehe ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud ega põhjendatud, kuna kohtul ei ole kujunenud veendumust, et Ülle Roosileht on asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Ülle Roosileht kannab käesoleval hetkel vangistust ning ei esine asjaolusid, mis viitaks süüdistatava peatsele vanglast vabanemisele, mistõttu ei ole usutav, et süüdistatav lähiajal hakkaks saama piisavat töist sissetulekut, millest maksta rahalist karistust. Lisaks sellele on süüdistataval võlgnevusi, millega tegeleb pankrotihaldur. Isikul puudub ka väljaspool vanglat sissetulek. Samuti ei ole isik töökohuslane, kuna on kooli nimekirjas ja õpib keskkoolis, kuid ta ei ole saanud kooli kõrvalt püsivalt tööl käia peamiselt käitumise tõttu. Samuti lisanduvad käesolevas kriminaalasjas välja mõistetavad menetluskulud. Seega ei oleks rahalise karistuse kohaldamisel karistus täidetav, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Ülle Roosilehe süü suurust
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanutele tervisekahjustusi ja valu. Kuigi vägivald ei olnud väga intensiivne, siis on tegemist ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemisega, s.h korduva vägivallaga, mistõttu hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. 6 Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süütegude toimepanemist vaid osaliselt ning avaldanud kahetsust. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd täies ulatuses ning kahetses toimepandut. Seega arvestab kohus süüdistatava kahetsusavaldusega. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud olulised ja süüdistatava rünne ei olnud väga intensiivne, mistõttu loeb kohus süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Lisaks sellele ilmneb kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav teatas ise koheselt valvuritele toimepandud süüteost ja kutsus valvurid kohale, mis näitab süüdistatava suhtumist oma teosse ja tagajärgedesse ning kohtu arvates on sisuliselt tegemist süü ülestunnistamisele ilmumisega nii palju, kui see vangla tingimustes üldse võimalik on, samuti aitas ta sellega aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. Selline süüdistatava käitumine võimaldas ka kannatanule kohese esmaabi andmise. Sellist asjaolu tuleb kohtu arvates hinnata karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 esimese ja kolmanda alternatiivi mõttes, mis peaks mõjutama karistust kergendamise suunas. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesoleval ajal kannab süüdistatav temale Pärnu Maakohtu 12.04.2017 otsusega mõistetud karistust ning süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo pani ta samuti toime karistuse kandmise ajal. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel kohaldada
lg 2 sätteid, mille kohaselt juhul, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega tuleb Ülle Roosilehele liitkaristuse mõistmisel arvestada eelmise otsusega mõistetud karistusest kantuks kantud karistus kuni 30.10.2019 ning käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita karistus, milline oli ära kandmata seisuga 30.10.2019, lugedes liitkaristuse ärakandmist alates kohtuotsuse kuulutamisest. 4. METLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Ülle Roosilehte on varem karistatud kuritegude toimepanemise eest ja ka uue kuriteo pani ta toime karistuse kandmise ajal. Seega on süüdistatav eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Seega tuleb menetluskulud täies mahus süüdistatavalt välja mõista. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja mõistetava karistuse iseloomu ning pikkust ning võimalust, et süüdistatav ei pruugi karistuse kandmise ajal olla tööga hõivatud ega saada püsivat sissetulekut, millised asjaolud ilmnevad ka kriminaaltoimikust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 7 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.