KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-823 Hal

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX, CC, BB ja QQ esitasid 02.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu tegevusele tsiviilasjas nr 2-06-
2. Kaebuse kohaselt kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-06-10772 AS O, XX ja UU vahel kompromissi ja lõpetas asja menetluse (kohtute infosüsteemist nähtuvalt 05.10.2007 määrusega). Maakohtu lahend on tühine. Kohus kandis menetlusnorme rikkudes hüvitise 56 816 eurot UU pangakontole. Kohus rikkus menetlusnorme, jättes kontrollimata, et PPP korter oli XX kadunud ema korter. Samuti jättis kohus kontrollimata, et UU-l puudus õigus elada PPP korteris ning õigus saada hüvitist. UU-l polnud üürilepingut ja ta ei maksnud 3-19-823 millegi eest. Harju Maakohus jättis XX (sundüürniku) koos kolme alaealise lapsega ilma kodu loovutamise hüvitisest. AS O maksis hüvitist kodu loovutamise eest seetõttu, et tegemist oli sundüürniku koduga ja teisiti polnud võimalik sundüürnikust vabaneda. Tsiviilasjas nr 2-1244594 on tõendatud, et UU kandis saadud summa teise riigi õigusruumi. Kaebaja palub Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks välja nõuda hüvitis omandi kaotuse eest summas 56 816 eurot. Koos kaebusega esitati taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 22.05.2019 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p-i 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Vaidluse lahendamiseks on seadus ette näinud teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse ei kuulu maakohtu kohtuniku poolt kohtuasja menetlemisel, s.o õigusemõistmise käigus tehtud otsustuste õiguspärasuse kontrollimine. Harju Maakohtu kohtuniku poolt tsiviilasja menetlemise käigus tehtud toiminguid ja lõplikke jõustunud lahendeid (k.a kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine) ei saa vaidlustada halduskohtumenetluse korras. Kui kaebajad leidsid, et maakohtu määruse tegemisel on kohus rikkunud menetlusnorme, siis oli neil õigus esitada vastava tsiviilasja raames määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtute seaduse § 45 lg 1 kohaselt on isikul kohtuniku tegevusega seonduvalt õigus pöörduda avaldusega kohtu esimehe või ringkonnakohtu esimehe poole. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Antud juhul kohtule sellekohaseid andmeid esitatud ei ole. Seega ei omaks ka võimalik kahjunõue eduväljavaadet, kuna asjast ei nähtu, et selle esitamise eeldused oleks täidetud. Riigi õigusabi taotlusest ja kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt ei ole XX-l Tallinna Halduskohtu menetluses ühtegi haldusasja, mille raames isik riigi õigusabi võiks vajada. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on toimingud tsiviilasjas nr 2-12-44594 Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse vaidlustamiseks juba tehtud, apellatsioonkaebus on esitatud (kaebajat esindas lepinguline esindaja, apellatsioonkaebuse esitas ka kaebaja ise) ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt 17.05.2019 määrusega lahendatud. XX-l on 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2019 määruse ärakirja kättesaamisest alates õigus määrus Riigikohtus vaidlustada, taotledes selleks Riigikohtult menetlusabi (riigi õigusabi). Kuna asjaoludest nähtuvalt puudub antud hetkel taotlejal vajadus riigi õigusabi taotlemiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses või haldusmenetluses, siis jääb taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX esitas 28.05.2019 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Määruskaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus. Harju Maakohtu 05.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-06-10772 kuulub vaidlustamisele, kuna kohtuniku ametialase lohakuse tõttu jäi sundüürnik XX ilma temale kuuluvast hüvitisest kodu loovutamise eest. UU-l ja tema lastel puudus õigus korterit kasutada, samuti õigus anda seda üle AS-le O. UU-l polnud üürilepingut ja ta ei maksnud millegi eest. Seega on kohtuotsus tühine. Kohtunik pani viidatud tsiviilasjas toime kuriteo, sest jättis eluruumide vabastamise ja eluruumide loovutamise õiguse valele isikule (UU-le). Eluruumid vabastas XX, kes pole siiani sellekohast hüvitist eluruumide loovutamise eest saanud. Kuna XX ei ole hüvitist 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. XX on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi määramiseks. RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega saab ringkonnakohus lahendada isiku riigi õigusabi taotluse üksnes seonduvalt esindaja määramisega praeguses määruskaebemenetluses. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus esitatud õigusabi taotlust selliselt, et XX soovib riigi õigusabi enda esindamiseks määruskaebemenetluses ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Praeguses asjas on XX suutnud iseseisvalt esitada kohtule kaebuse ja väljendada selles piisavalt selgelt oma seisukohti. Taotleja on kohtumenetluses suutnud kirjeldada vaidluse asjaolusid ja anda neile õigusliku hinnangu koos viidetega asjassepuutuvatele õigusnormidele ning tõenditele. XX on suutnud määruskaebuse iseseisvalt koostada ja selle eesmärk on kohtule arusaadav. Arvestades lisaks halduskohtumenetluses kohalduva uurimispõhimõttega (

§ 2

lg 4), leiab ringkonnakohus, et XX on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning puudub vajadus riigi õigusabi määramiseks (RÕS § 7 lg 1 p 1). 6. Määruskaebuse väited ei anna määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 22.05.2019 määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega neid kordamata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

7.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse toimingute ja lahendite vaidlustamine ei ole võimalik halduskohtumenetluses.

§ 2

lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Teistes kohtumenetlustes aset leidnud õiguste rikkumise vastu tuleb isikul kaitset taotleda sellises kohtumenetluses.

§ 4

lg-t 1 tuleb mõista nii, et teise kohtumenetluse toimingute vaidlustamine halduskohtus ei ole võimalik vaatamata sellele, et kohtumenetluse toimingud tehakse avalik-õiguslikus suhtes. Sellist tõlgendust toetab

§ 5

, mis võimaldab halduskohtus vaidlustada haldusakte ja haldustoiminguid, mitte aga kohtumenetluse toiminguid. Eeltoodust tulenevalt on seadus praegusel juhul näinud ette teistsuguse menetluskorra. Nii oli kaebajal õigus Harju Maakohtu 05.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-06-10772 vaidlustada selles ette nähtud korras ja tähtajal. Kaebaja seda õigust ei kasutanud ning kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt jõustus viidatud määrus 15.10.

1. Tsiviilasjas nr 2-12-44594 on XX esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2019 määruse peale 24.05.2019 määruskaebuse Riigikohtule, mis kohtute infosüsteemi andmetel on menetlusse võtmise otsustamisel.
2. Kaebaja leiab, et tsiviilasja nr 2-06-10772 lahendanud kohtunik on toime pannud kuriteo ning omandi kaotuse eest tuleb talle välja mõista hüvitis 56 816 eurot. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist 3