Obsah (11)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 200§ 374§ 164§ 162§ 175§ 177§ 178

2-19-4721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04. septebmer 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS (edaspidi teenuse osutaja) ja Kostja vahel sõlmiti Liitumisleping kliendinumbriga 8278253, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 1.12-31.12.2015 teenuste kasutamise eest 01.01.2016 arve nr: 2014249289 summas 100,30 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.01.

1. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,02 eur. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.01 kuni 31.01.2016 teenuste kasutamise eest 01.02.2016 arve nr: 2014507261 summas 104,56 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.02.
2. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis 5 (ärakiri üldtingimustest).Vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Vastavalt Üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. 2 2-19-4721 Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Oma allkirjaga lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lisaks oleva mobiilside kasutamise eeskirju. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) võlgnevus 204,84 (100,28+104,56) eurot ja viivised 164.06 (81,43+82,63) eurot ja sissenõudekulu vastavalt VÕS § 113.2 lg 2 summas 50 eurot (25+25) ning 2) hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude tasumiseni viivise määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast, so alates 25.03.2019; 3) riigilõiv 150 eurot (75+75) ja õigusabikulu summas 840 (420+420) eurot; 4) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 150 eurot (75+75). Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 200

lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, millist käitumist ei saa täheldada hageja puhul, kes on kohtule esitanud kaks hagiavaldust, millest kumbki hagi oli suunatud ühe ja sama isikut vastu ning ühe ja sama lepingu alusel, üksnes ühe kuu võlgnevuse väljamõistmiseks, sj mõlemad nõuded olid hagi esitamiseks hetkeks muutunud sissenõutavaks (01.12-31.12.2015 ning 01.01-31.01.2016). Tulenevalt

§ 374

liitis kohus hagid ning menetles ühes menetluses.

§ 164

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagiavaldustest nähtuvalt on hagihinnaks kokku 471,24 eurot, mille pealt riigilõivu määraks RLS § 59, Lisa I alusel on 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt

§ 162

lg 4 peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1, 162 lg 4, 200 lg 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 50 eurot. Kohus arvestab 3 2-19-4721 lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 840 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga, hageja ei ole hagiavalduste esitamisel käitunud heauskselt ning oleks kostja suhtes ebaõiglane kahe hagi esitamisega seotud menetluskulude väljamõistmine. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 150 eurot (100+50).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4