← Eesti

2-19-9290/19

Obsah (6)§ 1§ 31§ 10§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2019. a kell 17.00, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9290 Tsiviilasi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlusaldaja nõue tuleneb Harju Maakohtu 16.01.2019 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-1814054, mille kohaselt on võlgnikult välja mõistetud võlausaldaja kasuks põhivõlgnevus 9 607 eurot, viivis määraga 0,5% päevas põhinõudelt alates 20.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulu 1 000 eurot. Harju Maakohtu 16.01.2019 otsus on jõustunud 27.03.2019. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja nõue põhineb jõustunud kohtulahendil, siis on võlausaldaja nõue tulenevalt

§ 10lg 5 selge.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnikul puudub vara. Krediidiasutuste ja registrite andmetel puuduvad võlgnikul kontod pankades, transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Võlgnik on 30.03.2019 täitemenetluses kinnitanud, et tal puudub vara. Varasemalt on võlgnikul olnud konto AS-is Xxxx ja AS-s Xxxx, tänaseks on kontod suletud. Olemasolevate majandusaasta aruannete kohaselt koosneb võlgniku vara nõudeõigustest. Alates 2015. a puudub informatsioon võlgniku vara koosseisu kohta. Võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 11 972.96 eurot. Võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle antud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja SKF Construction OÜ on tasunud kohtu deposiiti 1 000 eurot, siis võimaldab see katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus 6 2-19-9290 sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et tal puuduvad andmed, mille alusel hinnata võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku dokumente (sh raamatupidamisdokumente), mistõttu võib nimetatud dokumentide puudumise või hävitamise korral esineda võlgniku juhatuse liikmete poolne raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine (KarS § 3811). Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku pangakontolt nähtub, et võlgniku juhatuse liikmed on viimase viie aasta jooksul võtnud pangakontodel välja olulises summas sularaha – kokku 103 429.96 eurot, millest kassast on panka viidud 39 629 eurot, kuid puudub informatsioon 63 800.96 euro kasutamise kohta. Võlgnik on kohtule saatnud e-kirja aadressilt xxxx, mis on Xxxx OÜ registrijärgne eposti aadressiga. Nimetatust tulenevalt tuleb edasises pankrotimenetluses kontrollida ettevõtte ülemineku võimalust. Võlgnikule kuulus kaks sõidukit: xxxx kaubik xxxx (esmane registreering

  1. a) ja xxxx (esmane registreering
  2. a). Neist xxxx kustutati registrist seoses lammutamisega 07.05.
  3. Xxxx omanikuks said võlgniku juhatuse liikmed 13.04.2018, kes on jätkuvalt sõiduki omanikud. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ALMASIMO osaühingu (likvideerimisel) pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.