) § 76 alusel loodud kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab Eestis üle 350 000 esitaja üle maailma. Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab üle 4000 fonogrammitootja üle maailma. Hageja ja EFÜ vahel 28. detsembril 2004 sõlmitud koostöömemorandumi kohaselt teostavad hageja ja EFÜ
Memorandumi p-de 3.1 ja 3.2 alusel on hagejal õigus esindada EFÜ-d
lg-s 1 sätestatud tasu maksmiseks lepingute sõlmimisel ja vaidluste korral kohtus. Kostja on JJ-Street nimeline tantsukool, mille peamine tegevus on tantsutundide andmine. Veebilehe järgi annab kostja tantsutunde keskmiselt 1016 tundi kuus eri kohtades üle Eesti. Kostja küsib tantsutundide eest tasu, mistõttu tema tegevusel on äriline eesmärk. Tantsutundide andmine eeldab muusika kasutamist. Tantsutundides suunatakse fonogramme üldsusele kõlarite kaudu. Kostja ei ole sõlminud fonogrammide kasutamiseks lepingut ega selle eest tasunud. Kostja puhul ei ole täidetud
Kostja kasutab fonogramme ärilisel eesmärgil ning ta ei ole õppeasutus
Hagejale teadaolevalt ei täida kostja kohustust näidata fonogrammide kasutamisel ära teose esitaja, autor ja fonogrammitootja. Ilmselt korraldavad treeninguid ka isikud, kes ei ole kostja töötajad ja kellele
§-s 22 sätestatud erand ei laiene. Lisaks kasutavad treenerid hagejale teadaolevalt fonogrammide reproduktsioone, ehkki juriidilisel isikul ei ole lubatud fonogramme CD-plaadilt muule andmekandjale reprodutseerida. Hageja on kehtestanud fonogrammide üldsusele suunamise tasumäärad eri valdkondades tegutsevate ettevõtete jaoks. Kostja kasutusmahu puhul on fonogrammide avaliku esitamise tasu 217 eurot 26 senti kuus. Arvestades, et hageja tegi juba sügisel 2014 kostjale ettepaneku sõlmida fonogrammide kasutamiseks leping, oleks kostja pidanud maksma tasu hiljemalt alates 1. oktoobrist 2014. Kuni 2016. aasta novembri lõpuni on maksmata tasu kokku 5648 eurot 76 senti. Kostja peab säästetud kulutused hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 alusel hüvitama. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda hagi esitamise seisuga viivist 494 eurot 38 senti. Tuginedes
lg 1 p-le 2 ja VÕS § 1055 lg-le 3, nõuab hageja, et kostja hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest, s.o fonogrammide kasutamisest hageja nõusolekuta ja
§-s 72 nimetatud tasu maksmata. 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hagejal puudub õigus esindada neid õiguste omajaid, kelle muusikat JJ-Street tantsukoolis õppetöö jaoks kasutatakse. Kostja tantsutundides ei kasutata CD-plaate ega nende reproduktsioone, vaid arvutiprogrammi abil treenerite endi loodud originaalmuusikat või kostja koostööpartneritest diskoritelt tellitud muusikat. Kostja on saanud muusika kasutamiseks nõusoleku otse vastavate õiguste omajatelt, kes ei kuulu kollektiivse esindamise organisatsioonidesse. Hageja ei ole kohtule esitanud ühegi esitaja ega fonogrammitootja nime, kelle õigusi ta väidetavalt kostja vastu kaitseb. Kuna hageja pole tõendanud esindusõiguse olemasolu, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata, mh ebaselguse ja tõendamatuse tõttu. Hageja pole tõendanud, et kostja kasutab oma trennides muud kui originaalmuusikat. Kostja hallatav JJ-Street tantskool on õppeasutus haridusseaduse (HaS) § 19 lg 1 ja § 3 lg 2 tähenduses, millele kohaldub
§-s 22 sätestatud vaba kasutamise erand. Haridus- ja Teadusministeerium on andnud tantsukoolile erahuvikooli tegevusloa ja kinnitanud 2008. a oktoobris tantsukooli õppekava. Tantsukooli tegevus on allutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalvele. Kostja treenerid või õpilased mängivad taustamuusikat tantsukooli treeningtundide pidamiseks, s.o tänavatantsu õpetamiseks ja õppimiseks. Tundides osalevad treenerid, õpilased ja nende vanemad või muud vastutavad isikud, kes on otseselt seotud JJ-Street tantsukooliga. Õppeasutusel võib olla mitu tegevuskohta. Huvikooli seaduse (HuviKS) § 18 lg 1 järgi loetakse treenerid, huvihariduse spetsialistid, noorsootöötajad ja teised töötajad huvikooli töötajateks.
Erandi kohaldamine ei eelda ärilise eesmärgi puudumist. Isegi kui see nii oleks, ei kasutata kostja tantsukoolis muusikat ärilisel eesmärgil. Kostja on ühiskondlikes huvides tegutsev mittetulundusühing, kes võib oma tulu kasutada vaid põhikirjaliste eesmärkide 2
Hageja tasunõue on ebaselge. Kostja tegelik tantsutundide arv on väiksem hageja väidetust. Kuna tantsutundides antakse ka teoreetilisi teadmisi, ei kasutata muusikat terve tantsutunni vältel. Kui kohus leiab, et kostja peab hagejale tasu maksma, palub kostja vähendada tema suhtes kohaldatavat tasumäära. 3. Harju Maakohus jättis 20. aprilli 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil on
§-dest 76 ja 79 tulenevalt õigus esitada kostja vastu hagi. Hageja ja EFÜ vahel 28. detsembril 2004 sõlmitud koostöömemorandumi p 3.2 alusel on hagejal õigus fonogrammide kasutamisel avaliku esitamise eesmärgil koguda esitajate ja fonogrammitootjate õiglast tasu mh liikumis- ja tantsukoolis. Hageja ei esinda asjas EFÜ-d. Maakohus tuvastas, et kostja on MTÜ-na tegutsev JJ-Street tantsukool, kus õpib tunniplaani alusel ja õppemaksu eest 1500 õpilast üle Eesti (edaspidi tantsukool). Teose esitajal ja fonogrammitootjal on
lg 1 järgi õigus saada õiglast tasu, kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks.
kohaselt on teose avalik esitamine kindlatel juhtudel lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. Maakohus leidis, et praegusel juhul on
kohaldamise eeldused täidetud, kuna fonogrammide avalik esitamine toimub õppeasutuses (tantsukoolis) vahetus õppeprotsessis, milles osalevad õpetav personal ja õpilased. Kuulajas- ja/või vaatajaskonnaks on õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad jne). Tõenditest nähtub, et tantsukool on registreeritud erahuvikoolina, olles seega õppeasutus, ja tal on õppekava, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Fonogramme kasutatakse õppe-eesmärgil. Sellel, et kostjal on põhikirja kohaselt ka teisi tegevusalasid, ei ole tähtsust, kuna fonogramme kasutatakse tantsutundide andmisel.
§-s 22 sätestatud erandi kohaldamist ei välista see, et kostja korraldab treeninguid erinevates kohtades üle Eesti. Õpitava olemusest võib tuleneda vajadus kasutada õpetajatena eri isikuid. Tantsukooli puhul on asjakohane lugeda personaliks mitte üksnes töölepingu alusel töötavad isikud, vaid ka treenerid, huvihariduse spetsialistid, noorsootöötajad jt.
Huvihariduses on õppemaksu maksmine tavapärane. Arvestades, et kostja on mittetulundusühing, ei saa tema eesmärgiks ja põhitegevuseks olla tulu saamine majandustegevuse kaudu. Asja lahendamisel ei saa lähtuda asjatundja A. Kelli arvamusest
kohta, kuna seal lähtutakse suuresti põhimõtetest, mida kavatsetakse rakendada alles tulevikus.
, jättes arvestamata sätte kohaldamise eeldused, sh
§-st 17 tulenevad eeldused.
Hageja tugines maakohtus üksnes sellele, et kostja ei täida
Hageja ei toonud esile asjaolusid, mille alusel kohus oleks saanud järeldada, et praegusel juhul konkureerib vaba kasutus kommertskasutusega või 3
Hageja ei tõendanud, et kostja kasutab fonogramme teose autori nime või nimetuse äranäitamiseta. Haridus- ja Teadusministeeriumi
§-s 22 on mõeldud üksnes üldhariduskoole, on meelevaldne ja hageja pole seda millegagi põhjendanud. Kostja tantsukool võib olla õppeasutus olenemata sellest, et kostjal on ka teisi tegevusvaldkondi. Maakohus ei jätnud A. Kelli kirjalikku arvamust sisuliselt hindamata. Tegemist ei ole eksperdiarvamusega TsMS § 293 tähenduses, vaid ühe õigusteadlase nägemusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja apellatsioonkaebus, ja rahuldada hageja apellatsioonkaebus tervikuna. Alternatiivselt, kui ringkonnakohtu rikkumist ei ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada, palub hageja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus otsuse põhjendamata ega võtnud seisukohta kõigi hageja väidete ja tõendite kohta. Kohtud jätsid A. Kelli arvamuses sisalduvad põhjendused
eesmärgi ja mõtte kohta sisuliselt analüüsimata ja otsuse tegemisel tähelepanuta. Samuti on ringkonnakohus jaganud valesti tõendamiskoormise ja pannud üllatuslikult hagejale kohustuse tõendada seda, et
Kostja peab tõendama
Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata
ja kohaldas ebaõigesti
. Praeguses asjas ei ole
§-s 17 sätestatud vaba kasutuse eeldused täidetud. Esiteks,
Seda sätet tuleb tõlgendada kitsalt. Kostja ei ole tõendanud, et iga kord näidatakse ära teose autor ja esitaja. Kostja ei ole õppeasutus
Fonogramme ei esita õpilased või õpetav personal vahetus õppeprotsessis. Täidetud ei ole nõuded kuulajaskonnale. Kohtute tõlgendus, et ka noorsootöötajaid, treenereid jm teenindavat personali tuleb lugeda õpetavaks personaliks, on vaba kasutuse erandit liigselt laiendav ja vastuolus selle mõttega. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ art 5 lg 3 p-dega a ja o tuleks
Majandusliku eesmärgi puhul ei ole oluline, et kostja on mittetulundusühing, vaid see, et ta võtab tantsutundides osalemise eest tasu. Teiseks on kostja tantsutundides fonogrammide kasutamine vastuolus nende tavapärase kasutamisega. See konkureerib äriliselt kommertskasutusega, sh teiste äriühingutest tantsukoolide ja spordiklubidega. Kolmandaks kahjustab fonogrammide kasutamine praegusel juhul põhjendamatult õiguste omajate huve. Neid ei kasutata motiveeritud mahus ja nende kasutamiselt teenitakse tulu. Lisaks seab kostja vabastamine tasu maksmisest ta konkurentidest põhjendamatult paremasse olukorda. Kui Riigikohus asub seisukohale, et kohtud on
õigesti kohaldanud, on see säte vastuolus põhiseaduse §-dega 32 ja 39, mistõttu palub hageja jätta see kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks.
tähenduses (III) ja teiste vaba kasutuse erandile tuginemise tingimuste täidetust (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (V). I 11. Kohtud leidsid õigesti, et hagejal on õigus esindada
11.1.
lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad kontrollima õiguste omajad. Õiguste omajaks loetakse
lg 5 järgi isikut või üksust, kes ei ole kollektiivse esindamise organisatsioon ja kes omab autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi või kellel on õigus osale õigustest saadavast tasust. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et hageja ja EFÜ on kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes esindavad vastavalt teoste esitajaid ja fonogrammitootjaid. 11.2.
võimaldab ühel kollektiivse esindamise organisatsioonil teostada õigusi ka teise kollektiivse esindamise organisatsiooni eest esinduslepingu alusel.
lg 9 kohaselt on esindusleping kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline leping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon annab teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile loa või volituse nende õiguste teostamiseks, mida ta esindajana teostab. Õiguste teostamist teise kollektiivse esindamise organisatsiooni nimel reguleerib
. 11.3.
lg 6 kohaselt teostab kollektiivse esindamise organisatsioon õiguste omajate neid õigusi, mida ta kollektiivselt teostab, muu hulgas kohtus. Tegemist on TsMS § 3 lg-s 2 sätestatud olukorraga, mil seadus näeb isikule ette õiguse pöörduda kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 11.4. Praeguses asjas teostab hageja
lg-st 1 tulenevat teose esitaja ja fonogrammitootja õigust saada õiglast tasu selle eest, kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks. Kohtud tuvastasid, et hageja kui esitajate kollektiivse esindamise organisatsioon ja EFÜ kui fonogrammitootjate kollektiivse esindamise organisatsioon on 28. detsembril 2004 sõlmitud koostöömemorandumi, mille p 3.2 kohaselt on hagejal õigus fonogrammide kasutamisel avaliku esitamise eesmärgil koguda esitajate ja fonogrammitootjate kasuks õiglast tasu mh liikumis- ja tantsukoolis. Kohtute tuvastatud asjaoludel võib hageja ja EFÜ vahel sõlmitud koostöömemorandum olla käsitatav kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel sõlmitud esinduslepinguna
Sel juhul leidsid kohtud põhjendatult, et hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu
lg-st 1 tuleneva tasu maksmiseks ka nende õiguste omajate kaitseks, kelle õigusi teostab EFÜ. Ka kostja ei ole vaielnud vastu hageja õigusele esitada hagi lisaks teoste esitajatele ka fonogrammitootjate õiguste kaitseks. 5
§-dest 76 ja 79 (maakohtu otsuse lk 4). Ringkonnakohus hagi esitamise õigust eraldi ei käsitlenud, vaid nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid (ringkonnakohtu otsuse p 30). 12.2. Kollektiivse esindamise organisatsiooni õigus õiguste omajate õigusi teostada saab kolleegiumi arvates tuleneda kas lepingust või seadusest. Üldjuhul teostab kollektiivse esindamise organisatsioon
lg 6 järgi oma liikmete õigusi, kelleks
lg 6 kohaselt on mh õiguste omajad, kes on vastu võetud kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks ning täidavad liikmesuse tingimusi. Teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga esinduslepingu sõlmimise korral on kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus teostada ka teise kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete õigusi. Nendel juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsiooni esindusõiguse aluseks kas liikmega või teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga sõlmitud leping. Erandina eelnevast näeb
lg 7 ette, et õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus esindada kõiki õiguste omajaid ilma volituseta. Viimati nimetatud juhul tuleneb kollektiivse esindamise organisatsiooni esindusõigus vahetult seadusest. 12.3. Kohtud ei ole täpsustanud, kas hageja õigus kostja vastu hagi esitada tuleneb praegusel juhul
Kui hageja tugineb oma liikmete või nende isikute õiguste rikkumisele, kelle õigusi hageja teostab muu lepingu alusel, peab ta hagi rahuldamise eeldusena tõendama, et kostja kasutab tantsutundides nende isikute muusikat. Kui aga hageja tugineb hagi esitamise alusena
lg-le 7, peab ta hagi rahuldamiseks tõendama, et esineb õiguste omajate õiguste ilmne rikkumine. 12.
II 13. Kohtud on õigesti lähtunud eeldusest, et tantsutundides muusika kasutamine võib olla fonogrammide üldsusele suunamine
lg 1 tähenduses, mille eest teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu. 13.1.
lg 1 sätestab, et kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu. Lõike 2 kohaselt maksab tasu isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab. Selle sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
lg 3 kohaselt loetakse teos avalikult esitatuks mh siis, kui see on mängitud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Ehkki
sisaldub
14. Kohtud on õigesti leidnud, et
§-s 22 sätestatud vaba kasutuse erand kohaldub ka teose esitajate ja fonogrammitootjate õiguste puhul. Teose esitaja ja fonogrammitootja õiguste piirangud on kehtestatud
§-s 75. Viidatud sätte lg 1 p-des 1–5 on loetletud konkreetsed vaba kasutuse erandid, mis lähtuvad suures osas direktiivi 2006/115/EÜ art 10 lg-st 1.
lg 1 p 6 kohaselt on teose esituse ja fonogrammi kasutamine lubatud ka muudel juhtudel, mil teoste autorite õigusi on piiratud
4. ptk § 22 ette erandi teoste avalikuks esitamiseks, mille kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. Tulenevalt
lg 1 p-st 6 kohaldub §-s 22 sätestatud vaba kasutuse erand ka teose esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kasutamisel. III 15. Kohtud leidsid tuvastatud asjaoludel õigesti, et kostja on õppeasutus
S § 19 lg 1 kohaselt on õppeasutus haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale. Lõike 2 järgi liigitatakse õppeasutused vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemele. HaS § 3 lg 2 kohaselt on haridusasutused eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused. Huvikoolis omandatakse HaS § 25 järgi huviharidus ja huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega. Huvikool võib erakooliseaduse § 2 lg 1 ja lg 2 p 11 kohaselt olla ka erakool, mida peab mittetulundusühing. Kohtud on tuvastanud, et kostja tantsukool on registreeritud erahuvikoolina ja selles toimub õpetamine õppekava alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (maakohtu otsuse lk 5, ringkonnakohtu otsuse p 30). Kohtute tuvastatud asjaolusid arvestades on kostja tantsukool õppeasutus HaS § 19 lg 1 tähenduses. 15.2. Kolleegiumi arvates tuleb
§-s 22 kasutatud terminit „õppeasutus“ sisustada sarnaselt selle tähendusega HaS-is. HaS võeti vastu 23. märtsil 1992 ja see jõustus 30. märtsil 1992, seega enne
-i vastuvõtmist
Kolleegium on seisukohal, et kui seadusandja oleks soovinud sisustada terminit „õppeasutus“
S-is, oleks ta selle
-is iseseisvalt defineerinud. Termini „õppeasutus“ 8
16.1. Kolleegium nõustub hagejaga, et
-is sätestatud autori õiguste ja neist kehtestatud erandite, sh § 22 sisustamisel on oluline arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu
§-s 22 kehtestatud erand võimaldab teost ilma autori loata avalikult esitada
Viimati nimetatud sätte sõnastuse kohaselt hõlmab avalik esitamine nii teose elavat kui ka tehniliselt vahendatud ettekannet. Euroopa Liidu õiguses on teoste ülekandmine tehniliste vahendite abil reguleeritud infoühiskonna direktiiviga, mille art 3 lg 1 kehtestab autori ainuõiguse teose üldsusele edastamisele (right of communication to the public). Euroopa Kohtu praktika kohaselt hõlmab infoühiskonna direktiivi art 3 lg-s 1 sätestatud õigus teose üldsusele edastamisele, samuti sellega paralleelne direktiivi 2006/115/EÜ art 8 lg-s 2 sätestatud õigus (vt nt
16.
§-s 22 sätestatule vastavat erandit, võimaldab direktiivi art 5 lg 3 p o liikmesriigil lisaks art 5 lg-s 3 otsesõnu ette nähtud eranditele näha autori õigustest ette erandi „kasutamiseks muudel vähese tähtsusega juhtudel, mille puhul siseriiklike õigusaktidega on erandid või piirangud juba ette nähtud, tingimusel, et tegemist on üksnes analoogsete kasutusviisidega, mis ei mõjuta kaupade ja teenuste vaba ringlust ühenduses“.
§-s 22 sätestatud erand sisaldub
-is alates selle jõustumisest 12. detsembril 1992, mistõttu see oli riigisisese õigusaktiga ette nähtud juba enne Eesti liitumist 9
§-s 22 sätestatud juhul üldjuhul tegemist kasutamisega muul vähese tähtsusega juhul, mis on analoogne teiste infoühiskonna direktiivis ette nähtud eranditega (eelkõige art 5 lg 3 p-s a) ja mis ei mõjuta kaupade ja teenuste vaba ringlust ühenduses. Seega vastab
§-s 22 sätestatud erand kolleegiumi arvates põhimõtteliselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 3 p o tingimustele. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peavad liikmesriikide kohtud riigisisese õiguse kohaldamisel tõlgendama seda õigust võimalikult suures ulatuses asjakohase direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas olev tulemus (vt infoühiskonna direktiivi art 5 kohta nt 27. juuni 2013. a otsus kohtuasjas nr C-457/11 VG Wort jt, p 25; 27. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr C-351/12 OSA, p 44). Seega tuleb konkreetse asja lahendamisel sisustada
võimalusel viisil, mis vastab infoühiskonna direktiivi art 5 lg 3 p o sõnastusele ja eesmärkidele. Samas ei või direktiiv olla aluseks riigisisese õiguse contra legem tõlgendamisele (vt Euroopa Kohtu 27. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr C-351/12 OSA, p 45). 16.3. Kolleegiumi arvates on infoühiskonna direktiiviga kooskõlas ka
Nii infoühiskonna direktiiv kui ka direktiiv 2006/115/EÜ näevad ette erandeid autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigustest õpetamise ja teadustöö eesmärkidel. Riigikohus on varem selgitanud, et
eesmärk on võimaldada õpilastel hariduse omandamisel koguda mitmekülgseid kogemusi ning rakendada õpitud oskusi erinevate teoste esitamisel (
tähenduses ühelt poolt õiguste omajate ja teiselt poolt kaitstud objekti kasutajate õiguste ja huvide vahelist tasakaalu. Konkreetse kasutuse puhul tagab õiguste omaja ja kaitstud objekti kasutaja õiguste ja huvide vahel mõistliku tasakaalu ka nõue, et isegi seaduses otsesõnu nimetatud vaba kasutuse juhtudel ei tohi konkreetne kasutus olla vastuolus õiguste objekti tavapärase kasutamisega ega kahjustada põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve (vt
juuli 2019. a otsus kohtuasjas nr C-476/17 Pelham jt, p 62). Samuti ei mõjuta huvikoolis fonogrammide üldsusele suunamine kaupade ja teenuste vaba ringlust ühenduses. 10
18. Kolleegiumi arvates ei välista kostja käsitamist õppeasutusena see, et huvikooli tegevus toimub mitmes asukohas. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et
§-s 22 kasutatud terminit „õppeasutus“ ei saa tõlgendada liiga kitsendavalt ning selle kohaldamisel on eelkõige oluline, kas kontsert või muu üritus toimub õppeasutuse tegevuse raames ja õppeasutuse valiku kohaselt (vt Riigikohtu
tähenduses ka siis, kui vastaval juriidilisel isikul on ka teisi tegevusalasid lisaks huvikoolina tegutsemisele (vt otsuse p 36). Sel juhul saab see juriidiline isik tugineda
§-st 22 ja § 75 lg 1 p-st 6 tulenevale erandile vaid lähtudes teoste ja fonogrammide üldsusele suunamisest, mis toimub huvikooli tegevuse raames vastavalt huvikooli õppekavale. See tuleneb ka
sõnastusest, mille kohaselt peab teoste esitamine toimuma vahetus õppeprotsessis. Kolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et hindamisel, kas tegevusele kohaldub
§-s 22 sätestatud erand, on määrav selle tegevuse eesmärk (vt Riigikohtu
20. Samuti nõustub kolleegium kohtutega selles, et huvikooli puhul saab õpetavaks personaliks
tähenduses lugeda lisaks töölepingu alusel töötavatele isikutele ka muid isikuid, kes tegelevad huvikoolis huvihariduse pakkumisega (vt maakohtu otsuse lk 5, ringkonnakohtu otsuse p-d 30 ja 33). HuviKS § 18 lg 1 kohaselt hõlmavad huvikoolis õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad eelkõige huvihariduse spetsialiste, õpetajaid, kutseõpetajaid, treenereid ja noorsootöötajaid. IV 21. Kohtud jätsid esitajate ja fonogrammitootjate õigusest erandi kohaldamisel põhjendamatult kontrollimata, kas kõik
21.1.
lg 2 kohaselt on selles paragrahvis ettenähtud vaba kasutamine lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve. Vastava nn kolmeastmelise testi kohaldamise nõue on ette nähtud direktiivi 2006/115/EÜ art 10 lg-s 3 ja selle aluseks on mh 1996. aasta WIPO esituse ja fonogrammide lepingu art 16 lg 2. Samasuguse kontrolli sätestab teoste puhul
. Selle kohaldamise nõue tuleneb infoühiskonna direktiivi art 5 lg-st 5 ja selle aluseks on mh
kohta on kolleegium varem selgitanud, et selles sätestatud erandi kohaselt on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult
§-des 18–25 otseselt ettenähtud juhtudel, tingimusel et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, kusjuures täidetud peavad olema kõik sättes nimetatud tingimused (vt Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p-d 15 ja 21). Sama kehtib ka
21.3. Praegusel juhul leidsid kohtud, et esineb
§-s 22 sätestatud juhtum, mil § 75 lg 1 p 6 järgi on teose esituse ja fonogrammi kasutamine lubatud ilma esitaja ja fonogrammitootja loata ja tasu maksmiseta. Nimetatud erandi kohaldamiseks peavad esinema kõik
§-s 22 sätestatud tingimused (vt Riigikohtu
§-s 22 sätestatud eelduste täidetust. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostja oleks täitnud
§-s 22 sätestatud nõuet näidata ära kasutatud teose autori nimi või nimetus, kui see on teosel näidatud. Kolleegium leiab, et olukorras, kus
§-le 22 tuginetakse § 75 lg 1 p 6 kaudu teose esitaja ja fonogrammitootja õiguste piiramiseks, tuleneb sättest kohustus näidata lisaks autori nimele ära ka vähemalt teose esitaja nimi (vrd Euroopa Kohtu
§-s 22 nimetatud tingimustele, kuid ei hinnanud seda, kas täidetud on ka teised
Ka ringkonnakohus ei hinnanud nende eelduste täidetust, vaid heitis hagejale ette, et ta ei toonud maakohtus esile asjaolusid, mille alusel kohus oleks saanud hinnata, et vaba kasutus konkureerib praegusel juhul kommertskasutusega või kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve (ringkonnakohtu otsuse p 31). Kolleegium selgitab, et kuna
lg-s 2 nimetatud tingimuste täitmine on § 75 lg 1 p-st 6 ja §-st 22 tuleneva vaba kasutuse erandi kohaldamise eelduseks, peab kohus erandi kohaldamiseks § 75 lg-s 2 nimetatud tingimuste täidetust hindama sõltumata sellest, kas pooled sellele sättele tuginevad. Kohus saab § 75 lg-s 2 nimetatud tingimuste täidetust hinnata poolte esitatud asjaolude põhjal, kusjuures erandi kohaldamist õigustavate asjaolude kohtule esitamise ja usutavaks muutmise kohustus on kostjal, kes taotleb erandi kohaldamist. 21.5. Põhjendamatu on ka ringkonnakohtu etteheide, et hageja ei toonud menetluses esile asjaolusid, mis viitavad sellele, et
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja viidanud menetluses mh kostja tantsutundide ja seega fonogrammide kasutamise suurele mahule ning asjaolule, et kostja tantsutrennid konkureerivad teiste tantsutrenne korraldavate äriühingute ja mittetulundusühingute treeningutega (vt nt hageja 24. oktoobri 2017. a menetlusdokument, II kd, tl 4; 18. jaanuari 2018. a istungi protokoll, II kd, tl 48 pöördel). Kohtud ei ole neid väiteid otsustes hinnanud. 12
lg 1 p-st 6 ja §-st 22 tulenevad nõuded, sh kas fonogrammide kasutamisel näidatakse ära vähemalt teose autori ja esitaja nimi või nimetus, kui see on kasutatud fonogrammil näidatud. Samuti peab ringkonnakohus hindama, kas kostja kasutusega kaasnev õiguste omajate õiguste riive on
V
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.