Obsah (7)

§ 24§ 51§ 28§ 21§ 50§ 37§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11539 Tsi

§ 24lg 4).

Käesolevas saneerimiskavas moodustavad kõik saneerimiskavasse kaasatud võlausaldajad ühe võlausaldajate rühma. Saneerimiskavasse ei kaasata Swedbank AS-i nõuet, mis on tagatud kommertspandiga ega Swedbank Liising AS nõuet. Samuti ei kaasata saneerimiskavasse töötajate nõudeid ega muid jooksvaid kohustusi, mis on tekkinud peale saneerimismenetluse algatamist. Saneerimisabinõud on alljärgnevad:

1. Nõuete täitmise tähtaja pikendamine Kõikide saneerimismenetlusse kaasatud võlausaldajate põhinõuded tasutakse kolme aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest selliselt, et väljamaksed võlausaldajatele tehakse iga aasta 15 jaanuaril ja 15 juulil. Juhul kui saneerimiskava kinnitamise määrus jõustub enne 15.01.2020.a. teeb Ettevõte esimesed väljamaksed 15.01.2020.a. nende kuude eest, mil saneerimiskava kinnitamine on olnud jõustunud, proportsionaalselt kuue kuulise perioodi eest tehtava väljamaksega. 2.. Kõrvalnõuete tühistamine 7 - viiviste ja muude kõrvalnõuete (sissenõudmiskulud, võimalikud leppetrahvid) arvestamine lõpetatakse ning viivised ja muud kõrvalnõuded kuuluvad tühistamisele 100% ulatuses. Nõuete ümberkujundamise abinõude tulemus on ettevõtte maksevõime tagamine, võlakoormuse vähendamine ja ajatamine ning saneerimiskavaga hõlmatud nõuete tasumine vastavalt saneerimiskavas ettenähtud tagastamistingimustele. Saneerimiskava täitmise tähtaeg Ettevõtte suhtes lõpeb saneerimiskava täitmise tähtaeg hiljemalt kolm aastat peale saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, st võlausaldajate lõpliku nõuete rahuldamise tähtpäeval. Ülevaade põhitegevustes saneerimismenetluse ajal. Ettevõte plaanib tegevust jätkata samal tegevusalal ning ettevõtte kasumlikkuse tõusu ja käibevahendite suurenemist saab prognoosida tulenevalt järgmistest asjaoludest: Ettevõte on lõpetanud viis üürilepingut, milliste lepingutega seonduvalt kaasnesid ettevõttele märkimisväärsed kulud, kuid kahjuks puudus üüripindadel oodatud külastatavus ja käive Ettevõte on sõlminud Selver AS-iga koostöölepingud, mille kohaselt avatakse kümnes suuremas Selveri kaupluses viie aasta jooksul Muhu Leiva küpsetusletid Jätkatakse juba arendatud toodete müüki lansseerimisega olemasoleva tehnilise võimsuse baasil. Nimelt arendati xxx asuvas pagaritöökojas, mille rendileping on küll tänaseks päevaks lõpetatud, ulatuslikult uusi tooteid, eelkõige nisujahu baasil (eelkõige saiad, küpsetised), mis said tarbijatelt väga head tagasisidet. Nimetatud produktide masstootmisesse juurutamine ja müük on võimalik kohaldada allesjäänud tootmise baasil. Swedbank AS-iga sõlmitakse uus laenuleping, mille kohaselt koondatakse erinevad lepingud üheks lepinguks ja pikendatakse maksegraafik seniselt 1,5 aastalt viiele aastale. Kõik eelnev peaks looma olukorra, kus ettevõtjal tekib vabasid vahendeid maksegraafiku alusel saneerimiskavas välja toodud võlgnevuste tasumiseks ning piisab ka käibevahendeid jooksva majandustegevuse elluviimiseks. Samuti suudetakse eeltoodud abinõude abil hoida juulis/augustis saavutatud positiivset kassavoogu. Saneerimine võimaldaks tagada ettevõtte majandusliku stabiilsuse ning makseraskused ja –jõuetuse ohu saneerimise järgselt välistada. Ettevõtte juhtkonna prognoos järgnevateks aastateks võimaldab väita, et suure tõenäosusega suudab Ettevõte kasumlikkuse ja likviidsuse säilitada ka pärast saneerimiskava täitmist. Eeltoodu võimaldab eeldada ettevõtte võimelisust jätkusuutlikuks majandamiseks pärast seda, kui saneerimise kaudu on ajatatud ettevõtte kohustusi, mille täitmine on osutunud problemaatiliseks. Stabiliseerunud majanduslik olukord loob pärast saneerimist omakorda eeldused edasisteks arenemis- ning investeerimisvõimalusteks. Saneerimiskava mõju töötajatele Ettevõtte saneerimine võimaldab vältida tõenäoliselt saabuvat maksejõuetust ning sellest tuleneva pankrotimenetluse algatamist, säilitades seeläbi ettevõtte töötajate töökohad. Ettevõttel on käesoleval hetkel 34 töötajat, seega on ettevõte oluline tööandja. Kuna saneerimise ebaõnnestumisega kaasneks tõenäoliselt ettevõtte pankrotistumine, sõltub saneerimisest otseselt töötajate ja nende ülalpeetavate sissetulek. Kuna töötuse määr ei ole viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud, halveneks saneerimiskava kinnitamata jätmisega tõenäoliselt kaasnev pankrotistumine otseselt ja oluliselt vähemalt 34 inimese sotsiaalset olukorda, kuna kiiresti uue töökoha leidmise perspektiiv on ebaselge. 8 Ettevõtte pankroti puhul tõenäoliselt kõik töötajate töökohad kaovad. Saneerimiskava täitmise tagamise täiendavad meetmed
2. Ettevõtte laenupiirangud ja keeld täiendavalt koormata vara Ettevõte kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes kolmandate isikute õigustega (välja arvatud igapäevase majandustegevuse käigus sõlmitavad lepingud) ning mitte võõrandama talle kuuluvat vara (või osa sellest) ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Samuti kohustub Ettevõte saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid laenukohustusi ja mitte andma täiendavaid laene, garantiisid ega käendusi ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Nimetatud keelu rikkumise korral on tegemist saneerimiskava täitmise olulise rikkumisega (

§ 51lg 1 p 2).

1. Ettevõtte aruandlus ja informeerimiskohustus Ettevõte on kohustatud tagama võlausaldajate informeerituse olulistest Ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõttel on koos saneerimisnõustajaga kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid ettevõtte poolse saneerimiskava täitmise kohta vähemalt 2 korda aastas peale saneerimiskava jõustumist. Ettevõte kohustub esitama saneerimisnõustajale iga kvartali lõpus aruandeid saneerimise kohta (s.h. bilanss, kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade maksmata arvetest, päevaraamat) kvartali lõpule järgneva kuu 25-ndaks kuupäevaks. Ettevõte kohustub informeerima saneerimisnõustajat koheselt saneerimiskava mistahes rikkumisest või suutmatusest saneerimiskava täita. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses ning see kava kuulub kinnitamisele Muhu Leib OÜ esitas 01.08.
2. a Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks seoses vajadusega üle saada ajutistest makseraskustest. Harju Maakohus algatas 22.08.
3. a määrusega Muhu Leib OÜ saneerimismenetluse ning määras saneerimisnõustajaks Martin Krupp’i. Harju Maakohtu 22.08.
4. a määruse kohaselt on saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 16.10.
5. a ning saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks on 21.10.
6. a. Saneerimisnõustaja esitas 16.10.2019 kohtule kinnitamiseks Muhu Leib OÜ saneerimiskava ja saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande. Võlausaldajad on kinnitanud saneerimiskavaga nõustumist. Vastavalt

§ 28

lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

§ 24

lg 4 kohaselt saneerimiskava on vastu võetud, kui saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletab vähemalt pool kõigist vastavasse rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku (2/3) rühmas esindatud häältest . Kõik käesolevas saneerimiskavas hõlmatud võlausaldajad moodustavad ühe rühma ja kõiki võlausaldajad koheldakse saneerimiskavaga võrdselt. 9 16.10.2019 koostas saneerimisnõustaja hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse edastati 24 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 231 853 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 12 võlausaldaja poolt hääled, kelle nõuetega on esindatud vähemalt 154 468 häält. Hääletamissedeli tagastas ja hääle andis 15 võlausaldajat, kes kõik hääletasid saneerimiskava poolt. 9 võlausaldajat ei tagastanud hääletamissedelit, seega loeti nemad hääletanuks saneerimiskava vastu. Eelnevast tulenevalt oli poolthäältega esindatud 176 651 häält ja vastuhäältega 55 202 häält. Seega on saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu võetud.

§ 28

lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Saneerimisnõustaja saatis Muhu Leib OÜ võlausaldajatele saneerimisteated 29.08.

1. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht saadetud võlausaldajatele 30.09.
2. Võlausaldajate seisukoha avaldamise tähtaeg oli 30.09.
3. Kohus leiab, et saneerimisteade, saneerimiskava projekt ning üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajate esitatud. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Seega saneerimiskava vastab

§ 21esitatud nõuetele.

Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskavas on saneerimisabinõudena kasutatud rahaliste kohustuste ajatamist, maksetähtaegade pikendamist ning kõrvalnõuete tühistamist, nõuete ümberkujundamine on kohtu hinnangul antud juhul lubatud ja seda on tehtud lubatud viisil. Kõrvalnõudeid (intress-viivis) vähendatakse 100% ulatuses. Kõik saneerimismenetlusse kaasatud võlausaldajate põhiõuded tasutakse kolme aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest, selliselt, et väljamaksed võlausaldajatele tehakse iga aasta

1. jaanuaril ja
2. juulil. Esimesed väljamaksed tehakse võlausaldajatele 15.01.2020 nende kuude eest, mil saneerimiskava kinnitamine on jõustunud, proportsionaalselt kuue kuulise perioodi eest tehtava väljamaksega. Ettevõtte suhtes lõppeb saneerimiskava täitmise tähtaeg hiljemalt kolm aastat peale saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, st. võlausaldajate lõpliku nõuete rahuldamise tähtpäeval. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad

§ 24lg 2 nimetatud põhimõttele ja seega ei ole võlausaldajate õigusi rikutud.

Saneerimiskava ja üleskutse edastati 24 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 231 853 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 12 võlausaldaja häält, kelle häältega on esindatud vähemalt 154 468 häält. Võlausaldajatest hääletas saneerimiskava kinnitamise 15 võlausaldajat, kelle häältega oli esindatud 176 651 häält. 9 võlausaldajat ei tagastanud hääletamissedelit, seega loeti nemad hääletanuks saneerimiskava vastu. Seega oli võlausaldajatest saneerimiskava kinnitamise poolt 176 651 häält ja vastu oli 55 202 häält. 10 Seega saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud

§ 24lg 3 nõudeid.

Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava on realistlik ja täitmine realiseeritav ning saneerimiskava tuleb kinnitada.

§ 50

lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja.

§ 50

lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.

§ 50

lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.

§ 37

lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Saneerimisnõustaja tasu

§ 18

lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 18

lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel.

§ 18

lg 5 kohaselt

§ 18

lg 3 nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

§ 18lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

Justiitsministri

1. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel Muhu Leib OÜ saneerimisnõustaja Martin Krupp on esitanud kohtule kinnitamiseks äriühingu saneerimiskava. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustaja tasuks 7 272 eurot, millest 6000 eurot tuleb välja maksta kohtu deposiidist. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole esitanud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse osas vastuväiteid. Lisaks palub Muhul Leib OÜ saneerimisnõustaja Martin Krupp määrata tasu järelevalve teostamise eest kalendrikuus 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses, so. 7 272 eurot ning tasu järelevalve teostamise eest kalendrikuus 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu suurus vastab justiitsministri
2. jaanuari 2009.a määrusega nr 1 § 4 ja 5 sätestatule. Tasu on võimalik kanda osaliselt ettevõtja poolt kohtu deposiidina ette makstud vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. Põhjendatud on ka tasu määramine saneerimisnõustajale saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest. 11 Menetluskulude jaotus Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 ja 7 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 12