lg l p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk Saamata jäänud nõue eurodes Võlausaldaja nimi nr
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 08.04.
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. S T pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. S T pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 05.08.2019. a ühe võlausaldaja nõue summas 588,48 eurot
Võlgnik võlausaldaja nõude tunnustamisele vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõude osas ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotimenetluses realiseeritav vara puudus. Võlgnikul on neli alaealist last. Võlgnik töötab lihttöölisena LKO OÜ-s ning tema palgaks on 540 eurot kuus. Täitementluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest palga almamäära suurust. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Antud asjaolude tõttu ei ole pankrotipessa laekumisi toimunud. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid ning võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid. Pankrotimenetluses masskohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kulud: Pankrotimäärusega välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulutused, kokku summas 583,20 eurot (sh käibemaks), millest 476,40 eurot (sh käibemaks) kuulub hüvitamisele riigi vahenditest, Saamata jääv osa 106,80 eurot. Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks: bürookulud (sõidu-, side-, rendikulud, kontoritarbed) 6 kuud (aprill 2019 – September 2019) x 32 = 192 eurot, millele lisandub käibemaks 38,40 eurot, kokku 230,40 eurot. Prognoositav halduri tasu: pankrotihaldur on kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 90 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. 2 Deposiidi mittelaekumise korral palub haldur menetlusabi korras hüvitada riigivahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara puudumise tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Käesolevas pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis „Andmed
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Usaldusisiku kandidaadid puuduvad, võlausaldaja on nõus sellega, et usaldusisiku kohustusi täidab võlgnik ise. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebapiisav sissetulek ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne
sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas
a.
lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (
20.09.
sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 90 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot. Kuivõrd pankrotimenetluses vara puudub, palub pankrotihaldur määrata pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ning maksta see välja haldurit teenindava büroo Business Law Firm OÜ arveldusarvele. S T ega võlausaldaja oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
lg 1-3.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku S T kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 20.09.2019. a üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse (
Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (halduri büroo kulud kokku 6 kuu eest) summas 192 eurot, millele lisandub käibemaks 38,40 eurot. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
4 Pankrotihaldur palub jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. S T võlausaldajal Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu puuduvad vastuväited kui S T täidab usaldusisiku kohustusi ise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik
Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.