Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja 2018. a II poolaastal ja võlgniku juhatus ei ole pankrotiavalduse esitamisel järginud ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgniku vara raamatupidamislik väärtus on 2 167 716.40 eurot, millest 1 076 287.59 eurot moodustavad ebatõenäoliselt laekuvad arved, põhivara soetusmaksumus on 811 834.90 eurot, võlgnik on hinnanud põhivara jäägi väärtuseks 451 453.56 eurot. Nimetatust tuleneb, et võlgniku vara turuväärtus tuleb välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 6 383 427.59 euro ulatuses, millest võlad hankijatele on 3 387 603.43 eurot, laenuvõlgnevused 2 023 285.07 eurot, maksuvõlad 393 145.22 eurot ja võlad töövõtjatele 579 393.87 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks 2018. a viimases kvartalis. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. 4 2-19-10889 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad oluliselt võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikule kuulub vara, mille arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldaja nõudeid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku juhatus on tunnistanud, et võlgniku
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et Luminor Liising AS-i 18.09.2019 teatise kohaselt on võlgniku ja liisinguandja vahel sõlmitud liisingulepingu vara Xxxx, müüdud kolmandale osapoolele 10.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.