1-18-3826/14

1-18-3826 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-3826 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Margus Piiritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Margus Piirits (ik: 38303040245; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 28.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Margus Piirits karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.03.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Margus Piirits katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Margus Piiritsa suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Margus Piiritsale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Margus Piirits vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Margus Piiritsale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 20.09.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Piiritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 08.05.
10. a kohtuotsusega tunnistati Margus Piirits süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Karistuse kandmise algus oli 22.03.
11. a ja lõpp on 22.03.
12. a. Margus Piiritsa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korra ning vanglas viibib ta esimest korda. Isiku poolt toime pandud kuriteod on varieeruvad. Soodusteguriks narkootikumide tarbimine. Kinnipeetava käitumine on vanglas viibimise ajal olnud norme arvestav. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglas olles on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Alates 29.03.2019 on ta paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse, kus ta on korduvalt käinud väljaspool avavangla territooriumi jumalateenistusel, töötab väljaspool vanglat ettevõttes H C OÜ ning ta on käinud kolmel korral ka lühiajalisel väljasõidul, mis on möödunud probleemideta ja täitsid oma eesmärgid. Kinnipeetav osaleb alates 26.08.2019 Liiklusohutusprogrammis, mis toimub Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on viietoalise majaga, mis kuulub kinnipeetava xxxx. Majas on olemas elamiseks vajalik sisustus ja tingimused ning seal elavad kinnipeetava vanemad, kellelt on võetud ka elektroonilise valve nõusolek. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saab vabanemisel jätkata töötamist samas ettevõttes, kus ta töötab ka käesoleval hetkel väljaspool avavanglat. Ettevõtteks on H C OÜ, kus isik saab täiskohaga töökoha pulbervärvitöökojas detailide ettevalmistajana. K-raha 29.08.2019 andmetel omab isik rahalisi nõudeid 12 840,82 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 615,19 eurot. Isik on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma, mida käesolevalt teeb igakuiselt oma töötasust. Margus Piirits taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Margus Piiritsa vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Margus Piiritsa võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Margus Piiritsa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks narkootikumide tarbimine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Margus Piiritsa tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Margus Piiritsale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isikul on head suhtlemisoskused. Ta on hakanud mõtlema oma tegude tagajärgedele ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Tulevikus loodab ta lõpetada oma majaehituse, ametlikult tööl käia ning arendada oma ettevõtte tegevust. Samuti suhtub isik positiivselt töötamisse ning on ametnikega suhtlemisel viisakas. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Margus Piiritsal olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Margus Piirits, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/