Obsah (11)

§ 158§ 1§ 165§ 163§ 65§ 171§ 23§ 66§ 11§ 150§ 176

2-17-17511 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-17511 Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi S M pankrotimenetlus Menetlustoiming

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul ei jätku võlgniku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõuded kokku 275 571,33 eurot. Võlausaldajad ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite; lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi 13. detsembri 2018 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 kohaselt.

Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. 3

§ 163

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud. Pankrotihalduri taotluse kohaselt moodustab pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus kokku 250,99 eurot, sh: pankrotihalduri tasu 59,03 eurot, millele lisandub käibemaks summas 11,80 eurot, kokku 70,83 eurot; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 19.01.2018.a. kuni 19.07.2018.a. kokku summas 144,00 eurot (6 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ). Kinnitatud kohtu poolt 30. augusti 2018 määrusega; sõidukulu (PPA-s püstoli üleandmine omandajale) 06.12.2018.a. Jõhvi-Narva-Jõhvi, 100 km, arvestusega 0,3 eur + km kilomeeter, summas 36 eurot koos käibemaksuga. Prognoositavad pangateenused (kinnitatud kulude osaline ülekanne) summas 0,16 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu on väljamakseid võimalik teha ainult osaliselt summas 168,67 eurot (sisaldab ülekande tasu, kuid ei sisalda SEB pangas olevat summat 0,16 eurot, kuna see on ainult ülekandetasu väärtus). Kohus tuvastas, et pankrotimenetluse raugemisel jääb võlgniku pankrotivarasse vara väärtusega 168,67 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasu summas 59,03 eurot, millele lisandub käibemaks summas 11,80 eurot, kokku 70,83 eurot.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Lähtuvalt

§ 65

lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Arvestades halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 59,03 eurot. Kohus mõistab välja võlgniku pankrotivarast pankrotihalduri kasuks pankrotihalduri tasu 59,03 eurot, millele lisandub käibemaks 11,80 eurot, kokku 70,83 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduri kulutused - sõidukulud kokku summas 36 eurot koos käibemaksuga ning bürookulud kokku summas 144 eurot, milline osaliselt summas 61,68 eurot hüvitatakse pankrotivara (so võlgniku kontol oleva raha) arvel ja 82,32 euro suuruse summa maksmist taotleb haldur võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud rahaliste vahendite arvelt. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud kulutuste hüvitamise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus selgitab, et kohus kohustas 22. novembri 2017 määrusega võlausaldajat tasuma kohtu deposiitkontole deposiiti just

§ 11alusel, s.o ajutise halduri tasu ja kulude katmise jaoks.

Ajutisele haldurile on tasu ja kulud välja makstud Viru Maakohtu

1. jaanuari 2018 määruse alusel deposiidina tasutud vahenditest kokku summas 960 eurot ning allesjäänud summa 540 eurot on Viru Maakohtu
2. detsembri 2018 määruse alusel tagastatud võlausaldajale. 4

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)

§ 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

§ 66

lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Viru Maakohus on

1. jaanuari 2018 pankroti väljakuulutamise määrusega kinnitanud ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot ja määranud ajutise halduri tasu suuruseks 760 eurot, millele lisandub käibemaks 152 eurot, kokku 960 eurot. Viru Maakohus on
2. augusti 2018 jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitanud võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 144 eurot. Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks ja kulutusteks kokku 168,51 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud kokku summas 1128,67 eurot, s.o ajutise halduri tasu 760 eurot + käibemaks 152 eurot, pankrotihalduri tasu 59,03 eurot + käibemaks 11,80 eurot, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 40 eurot+ käibemaks 8 eurot, pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 81,40 eurot + käibemaks 16,28 eurot ja ülekandetasu 0,16 eurot, on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja enne võlgniku pankroti väljakuulutamist avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 5

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 1 tulenevalt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–381-1 nimetatud kuriteo toimepanemises. Riigikohus leidis, et

§ 171

lg 2 p 1 järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi (vt. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi

1. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-13, p 10). Kohus tuvastas, et karistusregistri andmete kohaselt tunnistati võlgniku Viru Maakohtu
2. märtsi 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-10136 süüdi KarS § 389-1 lg 1 järgi (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Kohtuotsus jõustus
3. märtsil 2012). Karistus kehtib ja ei ole karistusregistrist kustutatud. KarS § 389-1 lg 1 asub karistusseadustiku
4. peatüki neljandas jaos, mis hõlmab maksualaseid süütegusid. Eeltooduga on kohus tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu käesoleval juhul esinevad

§ 171

lg 2 p 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluses algatamisest keeldumiseks.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest

§ 176lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldaja EV Maksu-ja Tolliameti nõue summas 268 039,79 eurot, mis tuleneb Viru Maakohtu 06. märtsi 2012 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-10136 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-11, p 21; 3-3-1-62-06, p 13). EV Maksu-ja Tolliameti nõude puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Seega moodustab võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Võlgnik on esitanud sisuliselt taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu temale kriminaalasjas määratud karistustest vabanemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine. Maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Kohus leiab, et kuna võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteo toimepanemises ja kahju on siiamaani likvideerimata, ei ole tema suhtes vastavalt

§ 171

lg 2 p 1 kohustusest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ja kohustusest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 6