alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
ÄS § 369 lg 1 järgi on aktsiaseltsi likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 369 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks iseennast. Avaldaja leiab, et ta vastab seaduses toodud nõuetele ning ta on võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Avalduse kohaselt ei ole avaldaja varasemalt tegutsenud likvideerijana, kuid on tegutsenud Osaühingu xxxx juhatuse liikmena. Tegutsemine juhatuse liikmena ja likvideerijana on oma olemuselt sarnased tegevused. Avaldaja on tegutsenud ärikinnisvara arendaja/projektijuhina AS-is xxxx ja AS-is xxxx ning omab pikaajalist kogemust äriprotsesside tasuvusarvutuses ja ökonoomikas. Eelnevast tulenevalt omab avaldaja kogemust ka raamatupidamise korraldamisega seoses. Avaldaja on seisukohal, et äriühingu, mille ainsaks varaks on raha pangakontodel, likvideerimine ei vaja erilisi teadmisi ja kogemusi, kuna puudub vajadus vara võõrandada. Ka ei vaja erilisi teadmisi ega kogemusi võlausaldajate nõuete rahuldamine, kuna seda on võimalik teha pangakontol oleva raha arvel. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et avaldaja ei saaks Aktsiaseltsi Estolift likvideerija ülesannete täitmisega hakkama. Puudutatud isiku aktsionärid M V, H M ja M S on nõus avaldaja 2 määramisega Aktsiaseltsi Estolift likvideerijaks. Kuna enamus aktsionäre on nõus avaldaja likvideerijaks määramisega, siis puudub vajadus määrata likvideerijaks kõrvalist isikut. Avaldaja on nõus likvideerija ülesandeid täitma tasuta. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole veennud kohut, et avaldaja on likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobiv isik. Esitatu kohaselt varasem kogemus likvideerijana avaldajal puudub. Varasem tegevus äris, ökonoomikas või raamatupidamises ei tähenda, et avaldajal oleksid teadmised ühingu tegevuse lõpetamiseks vastavalt seadusele. Avaldaja on küll välja toonud, et enamus aktsionäre on tema määramisega nõus, kuid likvideerimismenetluses tuleb järgida lisaks aktsionäride huvidele ka võlausaldajate huve. Kui likvideerija on määratud kohtu poolt, lisandub likvideerija tavapärastele ülesannetele ka kohustus suhelda kohtuga ning pidada kinni kohtu antud korraldustest ning määratud tähtaegadest. Avaldaja isik on kohtule tundmatu ning käesolevas menetluses on avaldaja kohtuga suhelnud ainult esindaja vahendusel. Seetõttu ei ole kohtul ka kujunenud vahetut muljet selle kohta, kas avaldaja võiks olla korrektne ja asjatundlik likvideerija. Kuna kohus ei ole veendunud, et avaldaja on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, siis kohus avaldajat puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Avaldaja asjatundlikkuse hindamisel
lg 1 mõttes ei oma tähendust, et avaldaja oleks nõus likvideerija ülesandeid täitma tasuta. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele 24.10.2019 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Kohus leiab, et L. Müürsoo on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur L. Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 372-382.
lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 29. juuliks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna avaldaja on taotlenud menetluskulude enda kanda jätmist, jätab kohus menetluskulud
Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 371 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas
lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.