Obsah (15)

§ 5§ 436§ 230§ 231§ 6181§ 6182§ 329§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 445§ 178

Tsiviilasi nr 2-19-1704 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-19-1704 Otsuse avalikult teatavaks 02.10.2019 tegemise aeg ja koht Tallinn, kohtukantselei kaudu Kohus Harju Maakohus, Tal

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

1. Hageja on esitanud kaks erinevat soorituse täitmisele suunatud nõuet. Esimese nõudega soovib kostja, et kohus kohustaks kostjat, et tema ja tema külalised lõpetaks parkimise hageja kinnistul värava ees. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 89 alusel. AÕS § 89 võimaldab nõuda omanikul rikkujalt igasuguse omandiõiguse rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. See tähendab, et kinnisasja omanik võib nõuda, et kostja lõpetaks mingi tegevuse, mida kostja parasjagu toime paneb. Samuti võib hageja nõuda, et kostja hoiduks vastavast tegevusest ka tulevikus. Selle eeldused on järgmised: 1) nõude esitaja on omanik; 2) aset leiab omandiõiguse rikkumine (mis ei seisne valduse kaotuses); 3) nõue on esitatud rikkuja vastu; 4) rikkuja tegevuse ja rikkumise vahel on põhjuslik seos; 5) puuduvad nõuet välistavad asjaolud. 5.
2. Esimese nõude esimese eelduse osas on hageja väitnud, et ta on kinnistu, katastritunnusega xxxx, omanik, milles suhtes on rikkumine toimunud. Kostja on asjaolu kinnistu omandiõiguse kohta omaks võtnud, mistõttu puudub vajadus seda tõendada, mh arvestada vastavaid tõendeid, ning kohus saab selle tuvastada (

§ 231lg 2).

5.

1. Esimese nõude teise eelduse osa on hageja väitnud, et tema kinnistul pargib kostja ja tema külalised, mh kostja poeg. Hilisemalt on hageja selgitanud, et kostja ei pargi hageja kinnistul (istungi protokoll al 00:16:28). Kohus selgitas hagejale, et kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab isikute, kelle suhtes nõuet pole esitatud, käitumist ette heita kostjale. Selle peale Tsiviilasi nr 2-19-1704 märkis kostja, et hageja vastutab enda külaliste eest. Kohus selgitas hagejale, et kohus ei saa kohustada kostja vastu esitatud hagis kolmandaid isikuid, mh keelata neil parkimist. Iseenesest olukord, kus hageja kinnistul pargitakse, võiks olla omandiõiguse rikkumine, kuid käesoleval juhul ei ole hageja toonud kohtu ette konkreetseid asjaolusid (kes täpselt ja millal) ega ka tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada omandiõiguse rikkumise. Kostja on iseenesest kinnitanud, et on näinud, et kolmandad isikud pargivad hageja kinnistul, kuid käesoleva asja lahendamine sõltub sellest, mida saab ette heita kostjale. Kohus jättis hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata protokollis märgitud põhjendustel. Täiendavad tõendeid hageja esitada ei soovinud. 5.
2. Esimese nõude kolmanda eelduse osas ei ole hageja väitnud, et kostja rikuks hageja omandiõigust. Asjaolu, et hageja kinnistul on parkinud kolmandad isikud (mh kostja külalised või kostja poeg), ei oma tähendust käesoleva asja lahendamisel, sest AÕS § 89 alusel saab nõuet esitada üksnes rikkuja vastu. Ka külalistele loengu pidamata jätmist või külaliste suunamata jätmist teise parkimiskohta ei saaks pidada kostja poolt hageja õiguste rikkumiseks. Hageja ei saa ka nõuda, et kostja teeks teavitust parkimise korralduse osas hageja kinnistul või kaitseks muul viisil hageja õiguseid. Hageja ei ole esitanud ka asjaolusid ega tõendeid, et hageja oleks suunanud või palunud enda külalistel parkida kostja kinnistule. Kostja ei saa vastutada kolmandate isikute käitumise eest. Kostjale ei saa ette heita, et kui hageja külaline pargib külla tulles enda auto ebaõigesti või hageja kinnistul või rikub teisiti teiste isikute õiguseid. Hagejal on võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid rikkujate (sh kostja külaliste) vastu, kui rikkumine pannakse toime, vajadusel ka kogudes tõendeid rikkumiste kohta. Seega ei ole asjaolusid, millest saaks välja lugeda kostja poolt hageja omandiõiguse rikkumise, ei ole kohtu ette toodud ega ka tõendatud. 5.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et kostja rikub hageja omandiõigust, millest tulenevalt tuleb hageja esimene nõue jätta rahuldamata. 5.
4. Kuivõrd nõue jääb rahuldamata nõudenormis sätestatud eelduste täitmata jätmise tõttu, ei oma tähendust asjaolud, kas hageja kinnistul asuv tee on avalikult kasutatav või mitte ja sellega seonduvad tõendid.
5. Teise nõudega soovib kostja, et ta pääseks üle kostja kinnistu mere äärde paadiga. Kõigepealt selgitab kohus välja, mis normi alla nimetatud nõue kvalifitseerida, olles arutanud seda istungil ka menetlusosalistega. 6.
6. Kohus sai esialgu aru, et kostja soovib kasutada teed, mis on avalikult kasutatav ja läbib kostja kinnisasja (AÕS § 155 olukord). Hiljem selgitas kostja, et tegemist ei ole avalikult kasutatava teega ning et kostja kinnistul ei ole hetkel teed. Seda, et kinnistul puudub tee kui selline, on kinnitanud ka kohalik omavalitsus, esitades ka sellekohased tõendid (al tl 59). Ka kostja selgitas ning hageja ei vaielnud vastu, et kostja kinnistul pole hetkeseisuga avalikult kasutatavat teed ega üldse teed (istungi protokoll al 00:58:49 ja al 01:08:48). Seega ei kohaldu käesolevas asjas AÕS §
7. 6.
8. Hageja on avaldanud, et ta vajab juurdepääsu merele, et paati kevadel mere äärde vedada ja sügisel tagasi, kuna tahab hoida paati rannas üles tõmmatuna ning et selleks sobib talle kostja kõvakattega kinnistu. Kuivõrd mere ääres on kallasrada, võib hageja nõuet tõlgendada kui soovi pääseda kallasrajale. AÕS § 156 lg 1 ei reguleeri juurdepääsu kallasrajale vaid avalikult kasutatavale teele. Seega ei ole kohtu hinnangul õiguslikku alust, et hageja nõuet rahuldada. 6.
9. Isegi kui leida, et AÕS § 156 lg-t 1 saaks tõlgendada, et see hõlmab ka kallasrada, ei kuuluks kohtu hinnangul see nõue rahuldamisele. Tsiviilasi nr 2-19-1704 Esiteks on kostja juurdepääsu nõude osas tuginenud ka aegumise vastuväitele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Hageja on istungil selgitanud, et ta ei ole enda paati saanud mere äärde viia suvila ehitamisest (ehk enne 2000 aastat). Seega on juurdepääs üle kostja kinnistu puudunud hagejal peaaegu 20 aastat, mis tähendab, et hageja juurdepääsuõiguse nõue on ka aegunud. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1). Teiseks ei ole täidetud ka AÕS §-s 156 sätestatud eeldused nõude rahuldamiseks. Nimetatud norm võimaldab nõuda omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Selle eeldused on järgmised: 1) juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu taotleja kinnisasjale; 2) taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus; 3) juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega; 4) välistuste puudumine. Teise nõude esimese eelduse osas on hageja väitnud, et tal puudub juurdepääs merele, kuivõrd hagejal on soov viia paat mere äärde ja hoida paati rannas üles tõmmatuna. Kohus selgitas, et juurdepääsu merele võib tõlgendada kui soovi saada juurdepääsu kallasarajale. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1). Samas on aga käesolevas asjas kostja väitnud ja hageja ka kinnitanud, et hagejal on juurdepääs merele iseenesest olemas kostja kinnistu ja aia kõrvalt, kust läheb kõvakattega, puukoortega pind rannani välja (istungi protokoll al 01:09:33). Kohus uuris pooltega istungil ka kostja poolt esitatud pilti (tl 48), kust nähtub, et kostja aia kõrvalt läheb tee rannani, millega ka hageja nõustus. Seega ei ole võimalik tuvastada, et hagejal puudub juurdepääs mereni (kallasrajani), et viia sinna enda paat. Hageja on aga põhjendanud, et kostja kinnistu on parem paadi vedamiseks randa, kuna seal on kõva kate. Isegi kui leida, et kostja kinnistult juurdepääs oleks otsem ja paati oleks sealt kergem vedada, ei kaalu kohtu hinnangul hageja huvi üles kostja omaniku õigustele tulenevat kitsendust. Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et teise teena juurdepääsu määramine peaks olema erandlik (RKTKm 3-2-1-41-08, p 21). Arvestades, et kostja kinnistul on aed ees (nähtub kostja esitatud pildilt, tl 47), et kostja hoiab seal enda autot (mida on ka hageja kinnitanud kui juurdepääsu takistava asjaoluna) ning tegemist on kostja suvekoduga (kus eelduslikult soovib kostja privaatsust), ei kaalu hageja huvi paat randa viia üles kostja huvisid. Huvide kaalumisel hindab kohus seda, et esitatud piltidelt (mh ka pildilt tl 47) ei tuvastanud kohus, et juurdepääs rannale oleks kostja kinnistult parem. Täiendavalt on ka hageja ise kinnitanud, et ta pole alates kostja suvila ehitamisest ehk 20 aastat paati viinud mere äärde (istungi protokoll al 01:11:43), mistõttu ei saa hageja huvi paadi vedamiseks randa hinnata ülekaalukaks. Täiendavalt on hageja ka kinnitanud, et kuigi kõrvalolevalt teelt paati viia oleks vaja abikäsi, oleks abikäsi vaja igal juhul paadi liigutamiseks (istungi protokoll al 01:14:31). Hageja ei ole ka välistanud, et kõrval teelt oleks võimalik paati viia (01:15:16), kinnitades et ka see on kõva kattega. Hageja on välja toonud, et teine tee on liivasem, kuid kohtu hinnangul lõpeb randa minev tee igal juhul liivaga, mistõttu ei saa leida, et üksnes seetõttu oleks teine tee kohasem. Seega ei kuuluks nõue rahuldamisele ka seetõttu, et hageja huvid ei kaalu üles kostja huvisid käesoleval juhul kohtu ette toodud asjaoludel. Tsiviilasi nr 2-19-1704 AÕS § 156 lg 1 kohast nõuet tuleks menetleda hagita menetluses. Iseenesest lubab

hagimenetluses juurdepääsu avaldust läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses (

§ 6181lg 2).

Seega ei hakanud kohus nõudeid eraldama ning jättis asjad samasse menetlusse. Samas aga tuleb sellise asja läbivaatamisel hagimenetluses aga järgida hagita menetluse reegleid (RKTKm 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Üheks selliseks reegliks on ka kohaliku omavalitsuse (KOV) kaasamine. Kuivõrd asja lahendamine ei puuduta otseselt valla- ega linnavalitsuse huve, ei ole vajalik KOV kaasamine menetlusosalisena. Küll aga küsis kohus KOV-ilt, xxxx Vallavalitsuselt seisukoha juurdepääsu vaidluse osas (

§ 6182lg 1), mille KOV ka esitas (tl 59 – 64).

1. Hageja esitas istungiga samal päeval kohtule ka menetlusdokumendi, kus selgitab, kuidas kostja endale kinnistu sai. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolud käesoleva asja lahendamisel olulised, mistõttu jätab hageja 25.07.
2. a väited tähelepanuta. Tagastada hagejale 25.07.
3. a esitatud menetlusdokumendi lisadeks olnud 24.01.
4. a kaebus ja 05.04.
5. a kaebus koos lisaga, kuivõrd need ei oma tähendust käesoleva asja lahendamisel. Käesoleval juhul lahendas kohus üksnes nõudeid, millega hageja on kohtusse pöördunud, sh parkimisega seonduvat omandiõiguse rikkumise nõuet ja kaldarajale juurdepääsu nõuet. Rehe müügiga seonduvaid nõudeid pole esitatud.
6. Tähelepanuta tuleb ka jätta hageja poolt 26.09.
7. a kohtusse saabunud menetlusdokumendis sisalduvad korduvad tunnistajate ülekuulamise taotlused ja istungi taotluse. Kohus on need juba lahendanud ning nimetatud menetlusdokument on ka esitatud hilinenult (

§ 329lg 1 ja § 331 lg 1).

Kohus jääb enda 16.09.2019. a määruses antud selgituste juurde. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 9.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hageja hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 10. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (

§ 144p 1).

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses advokaat, mistõttu on menetluses osalenud lepingulise esindaja kulud iseenesest hüvitatavad. Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10.

1. Kostja palus mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitisena 1224 eurot lepingulise esindaja kuludena. Lepingulise esindaja kulud kokku 8,5 tunni eest tõi kostja välja järgmise nimekirja alusel: Tegevus Hagimaterjalidega ja kohtumäärustega tutvumine, nõupidamine kliendiga Ajakulu Tunnihind Tasu (tund) (eurot tunnis) (eurot) 1,5 144 210 Tsiviilasi nr 2-19-1704 Kostja hagivastuse koostamiseks täiendava teabe ja tõendite kogumine 0,5 144 70 Kostja hagivastuse koostamine 3,5 144 490 0,25 144 35 Istungil osalemine 1,75 144 140 Kostja poolt esitatud täiendavate materjalidega tutvumine, istungi protokolliga tutvumine, kostja 09.08.19 menetlusdokumendi koostamine 1 144 140 Täiendavate menetlusdokumentidega istungiks ettevalmistamine tutvumine, Kohus leiab, et eeltoodud kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hagimaterjalidega ja kohtumäärusega tutvumiseks ning kliendi nõupidamiseks on põhjendatud 1,5 tundi, arvestades et tegemist on esmase konsultatsiooniga ning vaidlus vajas ka kliendi sisendit. Kostja vastusele on lisatud tõendeid ning on usutav, et selleks võis kuluda 0,5 tundi. Arvestades vastuse mahtu ja sisukust, on umbkaudselt pool tööpäeva vastuse koostamiseks põhjendatud ega ole ülemäärane. Istungiks ettevalmistamine ja täiendavate menetlusdokumentidega tutvumine 15 min jooksul on põhjendatud kliendi huvide efektiivseks kaitseks. Istung kestis paar minutit üle 1 tunni ja 45 minuti, mistõttu on ka selle toimingu osas märgitud aeg põhjendatud. Kostja poolt esitatud täiendavate materjalidega tutvumine ja sellele vastamine 09.09.2019 on põhjendatud, arvestades, et kohus andis selleks tähtaja. Istungi protokolliga tutvumine on samuti põhjendatud. Nimetatud toiminguteks 1 tunni kulumine ei ole ülemäärane. 10.
2. Riigikohus on pidanud advokaadist esindaja puhul mõistlikuks tasumääraks ka veel 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik ja samas esimeses lõigus viidatud varasem praktika). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid). Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär 144 eurot tunnis koos käibemaksuga on põhjendatud ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt. 10.
3. Lähtudes kostja taotlusest ja

§ 177

lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 11. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud määrata otsuse täitmise viisina, mis kontole tuleb hagejal tasuda väljamõistetud hüvitis (

§ 445

lg 1), arvestades, et mõlemad pooled on kinnitanud, et omavahel nad ei suhtle ning hagejal puudub e-posti aadress, mille kaudu efektiivselt infot jagada. 12.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja. Vastavalt

§ 178

lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Tsiviilasi nr 2-19-1704 (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik