Obsah (7)

§ 274§ 65§ 761§ 121§ 214§ 200§ 76

1-17-8602 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-8602 (17922700041) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Nikita Fomitšev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. VangS § 76 lg 4 alusel kohustada vanglateenistust esitama kohtule vangistusseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid Nikita Fomitševi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu Nikita Fomitševile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot ja 20 senti, sh käibemaks 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 20 senti. Mõista Nikita Fomitševilt Eesti Vabariigi kasuks välja 27 (kakskümmend seitse) eurot, mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Jätta riigi kanda ülejäänud kaitsekulu, s.o summas 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 20 senti. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700061951 ning selgitus „Nikita Fomitšev, 1-17-8602, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded 1 1-17-8602 kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega tunnistati N. Fomitšev süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja kohaldades

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 sätteid mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat ja 3 kuud vangistust ning rahaline karistus 30 päevamäära ehk 300 eurot. Karistusaja alguseks loeti 31.01.

1. Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsus jõustus 10.10.
3. 12.09.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N. Fomitševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. N. Fomitševi karistusaeg algas 31.01.2017, see lõppeb 30.04.2022.

§ 761lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 16.09.2019.

N. Fomitševi isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta N. Fomitševi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas N. Fomitšev, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. N. Fomitšev avaldab, et vabanemisjärgne elukoht on esimesel 10-kuul Lootuse küla, kus täidab ka tööülesandeid. Vangistuse kandmise põhjuseks on oma rumalus. Vangistuses viibimise ajal on mõttemaailm muutunud: kolme aasta jooksul on olnud aega järele mõelda iseenda üle ja mõista toimepandut. Vangistusse sattudes süüdistas teisi isikuid, asetas esikohale sõbrad ja tuttavad. Vangla õpetab, et tähtsaim on pere: isa ja ema, kes jäävad. Vanematega on head suhted, toetavad. Vangistuses ei ole soovinud vanematelt rahalist abi saada, kuna on täisealine ja peab end ise üleval. Mure korral on võimalus pöörduda vanemate poole. Olemas on nooremad vennad. Sõbrad puuduvad. Muutunud on suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse. Usaldus tuleb taastada ja seda hoida. N. Fomitšev selgitab, et distsiplinaarsüütegude põhjuseks oli ausalt öeldes provokatsioonid, kaklused, kord ise ei pidanud vastu. Distsiplinaarkaristused on kantud ning toimepandut ei õigusta. Tuleviku suhtes on vabanemise korral olulisim 10-kuine periood Lootuse külas ja seejärel tuleb leida töö- ja elukoht, misjärel saab teha tulevikuplaane. N. Fomitšev avaldas, et edaspidi elada seaduskuulekalt, sõltub kõik kinnipeetavast endast. Elades L külas on võimalus osa võtta erinevatest programmidest: sotsiaalsed oskused, viha juhtimine. Isikud, kel on võimalus elada Lkülas, panevad toime vähem kuritegusid ning on võimalus seaduskuulekaks eluks.
3. Kaitsja toetas N. Fomitševi seisukohta, märkides täiendavalt, et N. Fomitšev soovib oma elu parandama ning on avaldanud soovi elada esimesed 10-kuud spetsiaalses elukohas. Toimepandud distsiplinaarsüüteod ei anna tervikpilti, kuna N. Fomitšev on vangistuses viibimise perioodil õppinud ja töötanud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et N. Fomitšev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 761

lg 1 p 2 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane 2 1-17-8602 esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega tunnistati N. Fomitšev süüdi ja talle mõisteti karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsusega. Harju Maakohtu 05.05.2017 otsusega tunnistati N. Fomitšev süüdi

§ 121

lg 2 p 3,

§ 214

lg 2 p 1 ning

§ 200lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ja kohaldades Kr

MS § 238 lg 2, § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2, § 68 lg 1 sätteid mõisteti karistuseks liitkaristus 5 aastat 1 kuu ja 10 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära ehk 300 eurot, lugedes karistuse kandmise alguseks 31.01.2017 ning määrates viia rahaline karistus täide iseseisvalt. N. Fomitšev mõisteti Harju Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsusega süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest. N. Fomitšev kannab karistust mh tahtliku esimese asme kuriteo toimepanemise eest. Kõrgema astme kohus on 28.11.2018 lahendi nr 1-16-2295 p-s 22 öelnud: Isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota sellele, et enne selle kuriteo eest mõistetud (liit-)karistuse ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel ja sellest vabastamisel kergendada. Ehk juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76lg-s 2 sätestatust.

N. Fomitšev pani 05.05.2017 kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime alaealisena. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et N. Fomitšev on esimese astme tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistust kandvaks isikuks ja vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel tuleb kohaldada

§ 761lg 1 p-s 2 sätestatut.

Kohus möönab, et N. Fomitšev on ära kandnud enam kui poole talle Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega mõistetud vangistusest. St, et N. Fomitševi puhul on viidatud otsusest tulenevalt täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 9. Saab nõustuda, et N. Fomitševi käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. N. Fomitšev on vangistuses viibimise perioodil õppinud. Omandatud on põhiharidus ning kaks eriala. Kahtlusteta aitab põhihariduse omandamine isikul vabaduse tingimustes kergemini hakkama saada ja omandada seejärel erialana kutse. Kutse on N. Fomitšev omandanud vangistuses viibimise kestel: puidupingitöölise eriala võimaldab erialast tööd juba vangistuse tingimustes. Kuna N. Fomitšev on omandatud kaks eriala - abikokk ja puidupingitööline 3 1-17-8602 võimaldab see vabaduses kandideerida erinevatele ametikohtadele ja loob paremad eeldused tööhõiveks ja majanduslikuks toimetulekuks. Töötamine vangistuse tingimustes näitab noorele kinnipeetavale, et sissetulekut on võimalik saada ka läbi oma seaduskuuleka panuse ning seeläbi hüvitada olemasolevaid nõudeid. N. Fomitšev on osalenud ka riigikeele kursusel. Riigikeele oskus, ka vähesel määral, aitab toime tulla esmases asjaajamises. N. Fomitšev on vangistuse tingimustes saanud psühhiaatrilist ravi ning läbi on viidud pikajaliselt ning süstemaatiliselt psühholoogilist nõustamist. Lisaks on N. Fomitšev osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ning temaga on läbi viidud vestlusi. Kahtlusteta aitavad erinevad ravid, nõustamised, vestlused ja programmid suunata noort õigusrikkujat õiguskuulekale teele, aitavad muuta tema mõttemaailma, kuna noore õigusrikkujana on isiksus alles arenev. N. Fomitševil on lähedase isikuna olemas perekond. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kohus märgib, et kogumis on tegemist kaalukate asjaoludega, mis annavad olulise panuse N. Fomitševi ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. N. Fomitševi sotsiaalpinnal elava pere juurde elama asumine ei ole võimalik. Kuid kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on N. Fomitšev nõustunud alluma ettenähtud ravile ja sõltuvusravi osutav MTÜ L küla, on N. Fomitševi 10kuulisele ravile asumisega nõustunud. Seega tuleb nentida N. Fomitševi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt N. Fomitševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist ja seejärel tema allutamist käitumiskontrolli nõete ja kohustustele. Seega on N. Fomitševil vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik. 11.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et N. Fomitševi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Kohus peab märkima, et N. Fomitševi käitumine vangistustuse ajal ei ole olnud korrektne. Kohtule tutvumiseks esitatud toimiku andmetel on N. Fomitševi korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Iseloomustuse kohaselt on distsiplinaarkaristusi N. Fomitševile määratud viimase aasta jooksul
2. korral. Kui analüüsida distsiplinaarsüütegude toimepanemise sagedust, siis selgub, et viimase aasta jooksul on N. Fomitšev pea igakuiselt käitunud viisil, kus on üha taas ja taas olnud vaja tegeleda tõusetunud probleemidega seonduvalt N. Fomitševi käitmisega, kui kinnipeetav eiras kinnipidamisasutuses kehtivat korda. N. Fomitšev ei ole allunud talle antud erinevatele seaduslikele korraldustele. Peamiselt on N. Fomitševi distsiplinaarsüütegude toimepanemise põhjuseks allumatus ja ebaviisakas käitumine, aga samuti on ta omanud keelatud esemeid. Seetõttu on talle karistuseks mõistetud mh nii noomitus kui ka kartser, mh pikaajaline kartseris viibimine. Vangistuses on toimepandud rikkumisi N. Fomitševiga arutatud ning selgitatud on põhimõtet, et uute rikkumiste toimepanemisel pööratakse mõistetud karistus täitmisele. Kuigi N. Fomitšev on avaldanud soovi muuta oma käitumist, siis ikka ja jälle on ta toime pannud uued distsiplinaarsüüteod ning mõistetud kartser on ka täitmisele pööratud. N. Fomitševi poolt toime pandud distsiplinaarsüütegude rohkus näitab isiku soovimatust käituda kehtiva õigusraamistikus. Siiski möönab kohus, et viimatine distsiplinaarrikkumine pandi toime 24.07.2019 ning peale seda rikkumised N. Fomitševil puuduvad. Kuigi N. Fomitševil on olemas teadmine, mis motiveerib teda seaduskuulekalt käituma ning nimetatut on kinnipeetv vähemalt viimase lähema aja jooksul ka üles näidata suutnud, on kohus veendumusel, et vaid napp, ligi kahekuine seaduskuulekas käitumine ei näita üles perspektiivi, et N. Fomitšev on suuteline edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Kohus märgib täiendavalt sedagi, et tutvudes N. Fomitševi kohta koostatud iseloomustusega, nähtub et psühholoogilise nõustamise lõppemisel on N. Fomitšev vajanud veel aega, et hakata sisse viima korrektiive omandatud 4 1-17-8602 teadmiste ja oma teo ning tagajärje põhjusliku seose üle. Vangistuse tingimustes toime pandud distsiplinaarsüütegude rohkus ja ligi kahekuine distsiplinaarsüütegude vaba aeg, käesoleval hetkel ei anna kohtule veendumust, et N. Fomitšev suudab seaduskuulekalt elada. N. Fomitšev vajab veel aega, et näidata üles suutlikust elada kehtivate normide raames ja sellega teenida ära usaldus oma käitumisele.
3. N. Fomitšev kannab karistust eriliigiliste, vägivallaga toime pandud kuritegude eest. Seonduvalt N. Fomitševi karistusandmetega märgib kohus, et olles kriminaalkorras kolmandat korda karistatud isikuks, kannab N. Fomitšev vanglakaristust esmakordselt, ent vangistusliku karistuse mõistmine on olnud põhjuslikus seoses N. Fomitševi käitumisega. N. Fomitševile anti võimalus kanda karistus tingimisi vabaduses olles ühes käitumiskontrollinõuete ja -kohustuste täitmisega. N. Fomitšev talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud ning seoses uue kuriteo toimepanemisega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Lisaks on N. Fomitšev uue isikuvastase kuriteo toime pannud karistuse kandmise ajal. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata N. Fomitševi varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi kohaldamisele, on ta jätkanud käitumisaktidega, mis on tinginud talle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal uue kuriteosüüdistuse esitamise. Lisaks on N. Fomitšev sellele eelnevalt peale tingimisi karistuse mõistmist käitunud viisil, kus esines alus uue süüdistuse esitamiseks. N. Fomitševi kuritegelik aktiivsus taandumise märke ei näidanud. Sellise järelduse põhjendatust süvendab täiendavalt fakt, et vaatamata varasemale kriminaalkorras karistamisele, on N. Fomitšev tugeva kontrolli all vangistuses viibimise perioodil ikka taas ja taas käitunud kehtivaid norme eiravalt ning mis on päädinud lisaks kriminaalkorras süüdimõistmisele ka distsiplinaarkorras karistuse määramisega. Distsiplinaarkorras on määratud eriliigilisi karistusi ning mis on nt kartseri osas ka täide viidud. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib N. Fomitšev naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute tervist ja vara ohustava tegevuse juurde. Asjassepuutuvana osutab kohus sellelegi, et iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on impulsiivne ja tagajärgedele mõtlematu käitumine, maajandusliku kasu saamise eesmärk, enesekontrolli kaotamine ja alkoholi tarbimine soodustegurina. Seonduvalt N. Fomitševi varasemalt toimepandud kuritegudega rõhutab kohus, et toimepandud teod on oma olemuselt vägivaldsed. N. Fomitšev on oma käitumisega väljendanud hoolimatust isikuõiguste suhtes ning on käitunud oma üleolekut demonstreerivalt. Ka on N. Fomitšev kuriteo toime pannud külmrelva kasutades. Arvestades karistuse kandmise aluseks olevate kurteoepisoodide rohkust ning nende iseloomu ja N. Fomitševi suhtumist toimepandud kuritegudesse nende toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt N. Fomitševi käitumist vangistuse kandmise ajal, on kohus seisukohal et kinnipeetav on alles suundumas teele, kuidas käituda õiguskuulekalt. Kohtuistungil tajutu pinnalt on N. Fomitševi mõttemaailmas toimumas muutused, kuid kas toimuvad muutused ka kinnistuvad, vajab veel väljaselgitamist. Selleks on N. Fomitševi seaduskuulekas periood vangistuse tingimustes olnud seni veel liialt napp.
4. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et isikuandmete kohaselt on N. Fomitševil olemas kodune lähedaste ring, kes on valmis teda toetama. Samas peab arvestama, et lisaks lähedastele toimub lävimine ka oma tutvusringkonnaga. Siinjuures peab märkima, et N. Fomitševi iseloomustusest nähtuvalt varasemalt kuulusid tema sõpruskonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et vaatamata headele peresisestele suhetele, on N. Fomitševi ümbritsevad isikud avaldanud kinnipeetavale mõju, kinnipeetav on kuritegusid toime pannud kaaslaste poolt mõjutatuna. Nimetatut on N. Fomitšev tunnistanud ka kohtuistungil. Kui siia juurde aga arvestada, et N. Fomitšev on valmis kuriteo toime panema ka üksi ning on seda vangistuse tingimustes ka demonstreerinud, siis ei leia kohus tuge sellestki, kui isik avaldab motivatsiooni loobuda kriminaalse 5 1-17-8602 taustaga/varasemast suhtlusringkonnast. Kuritegusid on võimalik toime panna ka ilma kriminaalse suhtlusringkonnata. Kuid tõsi on, et isikut mõjutavad inimesed, kes teda ümbritsevad. Paratamatult ümbritsevad vangistuse tingimustes N. Fomitševi kriminaalse taustaga isikud. Kuna N. Fomitšev on oma senise käitumisega nii vangistuse eelselt kui ka vangistuse ajal üles näidanud soovi demonstreerida oma allumatust kehtivale korrale ning näitab sellega üles kaaskinnipeetavatele oma n-ö üleolekut kehtivatest normidest, siis on ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus osundab, et N. Fomitšev on 19aastane noor täiskasvanu ning tunnustab noore kinnipeetava soovi asuda seaduskuulekale teele. Et suuta elada seaduskuulekalt on N. Fomitšev koos vastavalt talle antud soovituste ja omandatud teadmiste kohaselt jõudnud järeldusele, et seaduskuulekale teele suundumise ja seal püsimise võimalus on statistika järgi suurem isikutel, kes siirduvad elama L külla, võrreldes isikutega kes siirduvad vabanemise järgselt otse ühiskonda. Vabanemise korral asudes elama L külla ümbritsevad seal kinnipeetavat isikud, kes on sattunud pahuksisse kehtiva õiguskorraga, kuid kes on leidnud motivatsiooni muutuste vajalikkusest. Sellisel teel ühiskonda suundumist peab kohus iseenesest N. Fomitševi puhuselt asjakohaseks. Kuid oma senise käitumisega vangistuse ajal ei ole N. Fomitšev pälvinud kohtu usaldust, et seaduskuulekas elu on prognoosotsustusena ka realiseeruv. Nagu kohus juba varasemalt viitas, on selleks üles näidatud aeg seni olnud liialt lühike.
5. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et N. Fomitševi varasemat käitumist on mõjutanud nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamine. Tõsi on, et sõltuvusainete vaba elu on kinnipeetav elanud viimasel ajal vaid vangistuses viibimise perioodil. Teadaolev on, et sõltuvusainete tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. Tuleb hinnata positiivseks, et N. Fomitšev on vangistuses viibimise perioodil leidnud motivatsiooni alkoholi ja narkootikumi vabaks eluks, kuid läbi praktilise elu puudub tal kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda sõltuvusaine tarbimisest. Kui sõltuvusainete tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning N. Fomitšev on ka ise tunnistanud, et alkohol oli kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud isikute turvatunne. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui N. Fomitšev on sõltuvusvaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkoholi/narkootikumi tarbimisele. Seda enam, kui isik käitumises esineb probleemide lahendamise oskuse puudus. Et N. Fomitšev on leidnud enesemotivatsiooni eluks sõltuvusaineteta vajab veel kinnistumist.
6. Kohus võtab arvesse ka seda, et N. Fomitšev on küll sõnades valmis asuma õiguskuulekale teele, kuid N. Fomitšev objektiivselt avaldunud käitumises ei ole praeguse seisuga kohus veendunud, et ta on ka tegelikult valmis seaduskuulekaks eluks.
7. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele N. Fomitševi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis N. Fomitševi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja N. Fomitševi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
8. Kohus selgitab, et oma seisukoha kujundamisel on arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal ja lisaks prognoosotsustust N. Fomitševi käitumisele võimaliku vabanemise korral. Vaatamata N. Fomitševi iseloomustavate positiivsete asjaolude esinemisele ei nähtu kohtu jaoks, et N. Fomitšev on hetkel perspektiivotsusena valmis seaduskuulekaks eluks. Selleks ei ole mõju avaldanud ka vangistuses viibimise aeg. Arvestades N. Fomitšev iseloomuomadusi, ei ole vangistuses 6 1-17-8602 viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et N. Fomitšev on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.
9. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et uute kuritegude risk süüdimõistetu puhul oleks maandatud ning oleks täidetud sisuline eeldus, s.o süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Süüdimõistetul on käesoleval ajal hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Käesolevat vangistust kannab süüdimõistetu muuhulgas

§ 274

, § 121 lg 2 p 3, § 214 lg 2 p-de 1, 4, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, § 199 lg 2 p-de 4,5-22 lg 2, § 199 lg 2 p-de 7, 8, § 263 lg 1 p 1 järgi. Nagu maakohus on juba varasemalt märkinud, siis on positiivne, et pärast psühholoogilise nõustamise lõppemist ja teatud ajavahemiku möödumisel distsiplinaarkaristused puuduvad. Küll ei saa lugedes nõustamiste programmi läbimise järel üheselt järeldada, et süüdimõistetu on teinud pikaajalised vajalikud järeldused. N. Fomitševi varasema elukäigu põhjal tehtav uue kuriteo toimepanemise ohuprognoos on liialt suur. Ka on kõrgema astme kohus märkinud: vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. (RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). VangS § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Vangla iseloomustuse kohaselt on N. Fomitševi olukord võrreldes varasemaga muutunud oluliselt paremuse poole – ta mõistab seniste hoiakute ja elustiili sobimatust ning on otsustanud lõpu teha kriminaalsele eluviisile. N. Fomitševil on vabanemisel vanemate tugi ja ta ei soovi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. See kõik annab aluse arvata, N. Fomitševi kavatsused muutuda on tõsiseltvõetavad. Tunnistades N. Fomitševi pingutusi oma käitumise muutmisel ja arvestades kriminaalhooldusametniku abi kasulikkust vabanevale süüdimõistetule ning eelkõige arvestades, et kinnipeetav on noor täiskasvanu, kes on kuriteod toime pannud alaealisena, peab kohus põhjendatuks kohustada vanglateenistust saatma kohtule materjalid kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kuue kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest. Selle aja jooksul on N. Fomitševil võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et temas on toimunud tõepoolest muutused, need muutused on pikemaajalised ja sisulised ning noor isik on tõepoolet motiveeritud senist õiguskorda eiravat käitumist muutma. Kinnipeetaval on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist näidata oma käitumisega, et ta suudab kontrollida oma käitumist ja sellest tulenevalt suudaks ka vabaduses seadusekuulekalt toimida ning temas on tõesti püsivalt juurdunud soov edaspidi erinevatest õigusrikkumistest hoiduda. 20. Seoses N. Fomitševi suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid N. Fomitševi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse N. Fomitševi just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. N. Fomitšev kaitsja A. Matvejev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 157,20 euro suuruses summas, sh käibemaks 26,20 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks üks pooltund sumams 27 eurot ja N. Fomitševi kulastusaeg oli kaks pooltundi, s.o summas 54 7 1-17-8602 euroti ja tasu sõidule kulunud aja eest marsruudil Narva-Jõhvi-Narva 100 km on 20 eurot ja sõidukulu on 30 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 157,20 eurot, sh käibemaks 26,20 eurot. N. Fomitševi varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid arvestades kuulub kõnealune menetluskulu N. Fomitševilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 8