← Eesti

1-19-4240/17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-19-4240

  1. november 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris J. Š-le ajutise lähenemiskeelu kohaldamine Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määrus J. Š. kaitsja vandeadvokaat Kalev Pihlak, määruskaebus Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janar Pilve
  4. oktoober 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuli
  7. a määrus osas, millega Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a määrus jäeti muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  10. Tühistada Harju Maakohtu
  11. mai
  12. a määrusega J. Š-le pandud: 2.
  13. keeld läheneda A. P-le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; 2.
  14. keeld läheneda A. P. ja M-L. M-i elukohale lähemale kui 100 meetrit; 2.
  15. keeld läheneda A. P. ja M-L. M-i töökohtadele lähemale kui 50 meetrit; 2.
  16. keeld võtta M-L. M-i ja A. P-ga ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite kaudu; 2.
  17. kohustus eemalduda A. P-st juhuslikul kohtumisel viivitamatult siseruumis vähemalt 5 meetri kaugusele ning muudel juhtudel vähemalt 100 meetri kaugusele.
  18. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  19. Mõista Eesti Vabariigilt J. Š. kasuks välja 350 eurot (koos käibemaksuga) Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsja osutatud õigusabikulude katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  20. J. Š-le esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et
  21. detsembril 2018 tõukas ta Tallinnas asuva haigla territooriumil kaks korda A. P-d. Samuti tõukas ta
  22. jaanuaril 2019 enda Viimsi vallas asuvas elukohas kahel korral endist elukaaslast M-L. M-i, solvas kannatanut ja lõi teda kolm korda vastu pead. Tõukamisest ja löömisest tundsid kannatanud valu. 1-19-4240
  23. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janar Pilve esitas
  24. mail 2019 Harju Maakohtule taotluse kohaldada J. Š-le kannatanute M-L. M-i ja A. P. suhtes ajutist lähenemiskeeldu kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  25. Prokurör leidis, et kogutud tõendid osutavad J. Š. agressiivsele iseloomule ning kannatanute suhtes korduvale vägivaldsele käitumisele, millest kaks on tõendatud ja kvalifitseeritud kuritegudena. J. Š. on korduvalt riivanud kannatanute õigust kehalisele puutumatusele, ohustades eelkõige viimaste tervist. Samuti on J. Š. käitumine riivanud kannatanute õigust heale nimele. Nendel põhjustel on alust kohaldada ajutist lähenemiskeeldu.
  26. Harju Maakohus rahuldas
  27. mai
  28. a määrusega prokuratuuri taotluse ning kohaldas J. Š-le ajutist lähenemiskeeldu taotluses märgitud tingimustel. Maakohus keelas kahtlustataval läheneda kannatanutele isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; läheneda kannatanute elukohale lähemale kui 100 meetrit; läheneda kannatanute töökohtadele lähemale kui 50 meetrit ning võtta kannatanutega ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Juhuslikul kohtumisel kannatanutega kohustas maakohus J. Š-d eemalduma siseruumis kannatanutest vähemalt 5 ja muudel juhtudel vähemalt 100 meetri kaugusele. Kohus lubas J. Š. lähenemise M-L. M-ile laste üleandmiseks, lähenemise kannatanutele riigiasutustes seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega ning suhtlemise M-L. M-iga e-posti teel eelnimetatud teemadel.
  29. Maakohus asus seisukohale, et J. Š-d on alust kahtlustada kannatanute vastu suunatud isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Ajutise lähenemiskeelu seadmine prokuröri taotluses märgitud ulatuses on kannatanute kaitseks vajalik ja vältimatu. Kogutud tõenditest nähtuvalt on J. Š. kasutanud korduvalt M-L. M-i suhtes füüsilist vägivalda. Arvestades kahtlustust ning J. Š-d iseloomustavat materjali, on alust arvata, et kahtlustatav võib ka edaspidi kannatanuid rünnata. Seda enam, et vägivalla kasutamist pole takistanud teiste isikute juuresolek. Seoses kriminaalmenetlusega võib J. Š-l süveneda frustratsioon ja vimm kannatanute vastu, mistõttu võib tal tekkida soov kannatanutega kontakteeruda. Eeltoodu tõttu on kriminaalmenetluse vältel vajalik kaitsta kannatanute isikuõigusi (eelkõige tervist, kehalist puutumatust, eraelu) J. Š. häiriva käitumise eest. Selleks sobiv meede on ajutise lähenemiskeelu kohaldamine.
  30. J. Š. kaitsja vandeadvokaat Kalev Pihlak esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ning prokuratuuri taotluse rahuldamata jätmist.
  31. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  32. juuli
  33. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata. Kokkuvõtlikult olid kohtu seisukohad järgmised. 7.
  34. Maakohus on tõenditele tuginedes põhjendatult leidnud, et J. Š. võis toime panna temale etteheidetavad teod. 7.
  35. Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise tingib kannatanute eraelu ja muude isikuõiguste kaitsmise vajadus, mis kaalub üles ajutise lähenemiskeelu kohaldamisega kaasneva J. Š. põhiõiguste riive. Maakohtu seisukoht, et J. Š. võib jätkata kuritegude toimepanemist, põhineb tema varasemal käitumisel, kuriteoetteheitel ning kriminaalasja materjalidel. Nendest nähtub, et kuigi J. Š. on kriminaalkorras karistamata, on ta kasutanud korduvalt M-L. M-i kallal füüsilist vägivalda. Seega on oht, et J. Š. võib ka edaspidi kasutada kannatanute vastu vägivalda, sh intensiivsusega, mis võib ohustada nende tervist. 2

(6)1-19-4240 7.
  1. Maakohtu määratud ajutine lähenemiskeeld ei ole kahtlustatava jaoks liigselt koormav. Sellega on nõustutud ka J. Š. huvides esitatud kaebuses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. J. Š. kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning ajutise lähenemiskeelu taotluse rahuldamata jätmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist. 8.
  3. Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise eeldused ei ole täidetud. J. Š-st ei lähtu kannatanutele ohtu, mis õigustaks tema põhiõiguste piiramist. Kummagi kannatanu suhtes on J. Š-le esitatud kahtlustus vaid ühes teos, mis on piirdunud valu tekitamisega. Kuigi M-L. M. väidab, et J. Š. on tema vastu olnud korduvalt vägivaldne ka varem, ei ole selles J. Š-le kahtlustust esitatud. Seetõttu on kohtud äärmiselt kergekäeliselt piiranud J. Š. põhiõigusi. M-L. M. ja J. Š. puutuvad juhuslike kohtumiste kõrval kokku vaid ühiste laste tõttu. Maa- ja ringkonnakohus ei ole veenvalt põhjendanud, millest lähtub oht kannatanutele. 8.
  4. Ajutine lähenemiskeeld on J. Š-le tema ning kannatanute elukohtade lähedust arvestades ebaproportsionaalselt koormav. Nende elukohtade vahemaa on linnulennult vaid 300 meetrit. Seetõttu peaks J. Š. oma kodu juures viibides lähenemiskeelu tõttu pidevalt ümbrust jälgima, et mitte lähenemiskeeldu rikkuda. Kuna kannatanud ja J. Š. käivad tihti Tallinnas mööda sama teed, on tõenäoline, et nad võivad kohtuda. Iga sellise juhusliku kohtumise korral oleks aga reaalne oht, et kannatanud esitavad J. Š. peale kaebuse lähenemiskeelu rikkumise kohta.
  5. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab prokurör, et kohtute määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks tuvastati isikuvastase kuriteo põhjendatud kahtlustus ning vajadus kaitsta kannatanute eraelu ja muid isikuõigusi. Samuti on lähenemiskeelu tingimused proportsionaalsed. Lähenemiskeelu kohaldamisel tuleb kohtutel muu hulgas arvestada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 127 lg-s 1 sätestatut ja seda, et igale isikuõiguse rikkumisele ei saa järgneda ega peagi järgnema karistusõiguslik vastutus. Kaitsja kartus, mille kohaselt peaks J. Š. hakkama kannatanutega juhuslike kohtumiste vältimiseks pingsalt jälgima enda ümbrust, on põhjendamatu, sest kriminaalvastutus järgneb vaid ajutise lähenemiskeelu tingimuste tahtlikul rikkumisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitaja väited menetlusõiguse rikkumise kohta väärivad tähelepanu. Seetõttu selgitab kolleegium järgnevalt ajutise lähenemiskeelu kohaldamise üldpõhimõtteid ja hindab kohtumääruste põhjendatust, misjärel võtab kokku määruskaebemenetluse tulemuse ning lahendab menetluskulude hüvitamise taotluse.
  7. KrMS § 1411 lg 1 kohaselt võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise.
  8. KrMS § 1411 lg 1 sõnastusest järelduvalt on ajutise lähenemiskeelu kohaldamise eeldusena vajalik tuvastada põhjendatud kahtlus, et kahtlustatav või süüdistatav on toime pannud isikuvastase kuriteo või kuriteo alaealise vastu. Põhjendatud kuriteokahtlustuse tuvastamisel tuleb järgida samu põhimõtteid, mis kehtivad ka teiste kriminaalmenetlust tagavate vahendite osas (vt 3
(6)1-19-4240 mutatis mutandis nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 1-18-8222/47, p 7 ning
  3. oktoobri
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 8).
  5. Lisaks isikuvastase või alaealise vastu toime pandud kuriteo kahtlustusele peab kohus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks kindlaks tegema kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste tagamise vajaduse. Viimane aktualiseerub isikuvastase või alaealise vastu toimepandud kuriteo puhul eelkõige siis, kui kahtlustatavast või süüdistatavast lähtuv oht ei tingi kõige intensiivsemat tõkendit – vahistust, ja tähendab sisuliselt negatiivset tulevikuprognoosi kahtlustatava või süüdistatava käitumise kohta, mida ajutise lähenemiskeelu kohaldamine aitab vältida (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 12.2).
  8. Seega on ajutine lähenemiskeeld kannatanu nõusolekul ja prokuratuuri taotluse alusel kriminaalmenetluse ajaks kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste (nt tervis, kehaline puutumatus) edasise rikkumise ja kriminaalmenetluse kahjustamise ohu (nt tõendiallika võimalik mõjutamine) ärahoidmiseks kohaldatav menetluse tagamise vahend. Eeltoodust tuleneb ühtlasi, et ajutist lähenemiskeeldu ei saa kohaldada tagamaks vaidluste lahendamist teistes menetlustes (nt tsiviilkohtumenetluses).
  9. Praeguses asjas on maa- ja ringkonnakohus põhjalikult vaagides leidnud, et J. Š-d on alust kahtlustada isikuvastase kuriteo toimepanemises mõlema kannatanu vastu. Kolleegium nõustub kohtute põhjendustega ega pea vajalikuks selles osas enamat lisada. Samas ei saa lugeda piisavaks kohtute põhjendusi ajutise lähenemiskeelu aluse olemasolu kohta.
  10. J. Š-d kahtlustati selles, et
  11. detsembril 2018 tõukas ta kaks korda A. P-d ja
  12. jaanuaril 2019 korduvalt M-L. M-i, solvas ja lõi teda. Kohtud põhjendasid vajadust keelata kahtlustatava lähenemine M-L. M-ile, tuginedes asjaolule, et J. Š. on ka varem käitunud endise elukaaslasega agressiivselt ja vägivaldselt. Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtuga selles, et M-L. M-i suhtes on lähenemiskeelu kohaldamine J. Š-le põhjendatud. Samas ei nähtu kohtute määrustest, miks tuleb keelata J. Š. lähenemine A. P-le. Nii on sootuks põhjendamata, milline on J. Š-st A. Ple lähtuv oht ehk kuidas võib A. P-le lähenemise keelamata jätmine kahjustada või ohustada viimase eraelu ja muid isikuõigusi või pärssida kriminaalmenetluse toimetamist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna pelgalt J. Š. ja A. P. vahel
  13. detsembril 2018 aset leidnud konflikt alust järeldusteks, et kahtlustatavast lähtuks A. P-le sellist ohtu, mis vajaks minimeerimist ajutise lähenemiskeelu abil. Kolleegium nõustub küll prokuröriga, et kannatanu eraelu ja isikuõiguste rikkumise oht ei pea seisnema süütegude toimepanemises, vaid tegemist võib olla ka kahtlustatava sellise käitumisega, mis karistusõiguslikku vastutust kaasa ei too, kuid on siiski kannatanu jaoks piisavalt häiriv. Samas tuleb silmas pidada, et mida kergemat laadi on kannatanu isikuõiguste rikkumise oht, seda suurem peab ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks olema sellise rikkumise tõenäosus. Praeguses asjas ei ole aga kohtud toonud esile selliseid argumente, millest saaks järeldada J. Š-st A. P. eraelule ja isikuõigustele tulenevat ohtu. Oluline on seegi, et kuigi kahtlustuses märgitud A. P. tõukamine pandi toime
  14. detsembril 2018, arutas kohus ajutist lähenemiskeeldu
  15. mail 2019, ehk siis ligi kuus kuud pärast tõukamist, ega tuvastanud, et selles ajavahemikus oleks kahtlustatav A. P-le lähenenud, liiati agressiivselt.
  16. Seetõttu on kohtud rikkunud ajutise lähenemiskeelu kohaldamisel A. P. kaitseks põhjendamiskohustust määras, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, ning maa- ja ringkonnakohtu määrus tuleb selles osas tühistada.
  17. Jaatades J. Š-st lähtuvat ohtu M-L. M-i isikuõigustele, tuginesid kohtud ka kriminaalmenetluse käigus kogutud sellistele materjalidele, milles muu hulgas viidatakse J. Š. varasematele M-L. M4
(6)1-19-4240 i kallal toime pandud agressiivse ja vägivaldse käitumise aktidele. Kaitsja märgib iseenesest õigesti, et nende väidetavate tegude osas ei ole menetlusi läbi viidud ega J. Š-d karistatud. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda see, et säärane teave tulnuks isikust lähtuva võimaliku ohu hindamisel kõrvale jätta. Kohtupraktikas on omaks võetud, et kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel on muu hulgas lubatav tugineda ka vabatõendina käsitatavale teabele ja üldinimlikule, kriminalistikalisele ning kriminaalmenetluslikule kogemusele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a määrus asjas nr 1-17-7077/14, p 60;
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-46-16, p 8 ning
  5. detsembri
  6. a määrus asjas nr 3-1-1-126-13, p 8). Kolleegium ei näe kaalukat põhjust välistamaks sellisele teabele tuginemise võimalikkust ka isikust lähtuva ohu hindamisel.
  7. Ajutist lähenemiskeeldu on võimalik kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni ehk eelduslikult lühiajaliselt, mistõttu ei pruugi sellega kaasnevad keelu adressaadi põhiõiguste piirangud olla nii intensiivsed kui nt KrMS
  8. peatüki
  9. jaos märgitud tõkendite või KrMS §-s 3101 nimetatud lähenemiskeelu kohaldamisel. Sellele vaatamata leiab kolleegium, et ka ajutise lähenemiskeeluga seatavad piirangud peavad olema proportsionaalsed. See tähendab, et sarnaselt KrMS §-s 3101 nimetatud lähenemiskeeluga peab kohus ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamisel selgepiiriliselt kindlaks määrama need piirangud, mida keelu adressaadil tuleb järgida. Nende piirangute määramisel peab arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. augusti
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-59-10, p 7.2.)
  12. Kohtumäärustes on puudulikult käsitletud ka ajutise lähenemiskeelu raames J. Š-le kohaldatud piiranguid. Nii on kohtud kohaldanud kannatanu M-L. M-i kaitseks küll erinevaid abinõusid (füüsilise lähenemise keeld avalikus kohas, elu- ja töökohas; suhtluskeeld telefoni, kirja, elektrooniliste suhtluskanalite kaudu), kuid pole nende vajalikkust ja sobivust sidunud faktiliste asjaolude ega kannatanu kaitse eesmärgiga.
  13. J. Š-l keelati ühenduse võtmine M-L. M-iga telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite kaudu (erandina nähti ette vaid võimalus suhelda M-L. M-iga viimase e-posti aadressil seoses nende ühiste laste ja käimasolevate menetlustega). Kahtlustuses märgitud teod iseenesest ega koostoimes asjaoluga, et J. Š. ja M-L. M-i vahel on lahendamata vaidlusi, ei anna alust keelamaks J. Š-l kriminaalmenetluse tagamise abinõuna võtta ühendust kannatanuga telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Ka ei ole kohtumäärustes põhjendatud J. Š-le kohaldatud keeldu läheneda M-L. M-i elu- ja töökohale. Liiati kahtlustatakse J. Š-d kuriteo toimepanemises enda elukohas, mitte M-L. M-i eluega töökohas või selle lähedal. Eeltoodud põhjustel ei ole viimati nimetatud piirangute seadmisel arvestatud kriminaalasja tehiolusid, mistõttu ei ole need proportsionaalsed.
  14. Alusetud on kaitsja väited selle kohta, et lähenemiskeeld koormab J. Š-d ebaproportsionaalselt seetõttu, et viimane elab M-L. M-i lähedal ja tõenäoliselt hakkab kannatanu J. Š-d juhuslikul kohtumisel lähenemiskeelu rikkumises süüdistama. Lähenemiskeelu adressaadi juhuslikul kohtumisel kannatanuga küsimust lähenemiskeelu rikkumisest ei teki, sest keelu rikkumiseks peab selle adressaat tegutsema vähemalt kaudse tahtlusega. Ettevaatamatusest ei ole lähenemiskeelu rikkumine võimalik. Samuti on J. Š-le lähenemiskeelu ühe abinõuna kohaldatud kohustust 5
(6)1-19-4240 eemalduda kannatanuga juhusliku kohtumise korral temast siseruumides vähemalt 5 ja muudel juhtudel vähemalt 100 meetri kaugusele.
  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määruse osas, millega Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a määrus jäeti muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsustuse, millega tühistab Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a määrusega J. Šle pandud keelud: läheneda A. P-le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; läheneda A. P. ja M-L. M-i elukohale lähemale kui 100 meetrit; läheneda A. P. ja M-L. M-i töökohtadele lähemale kui 50 meetrit; võtta M-L. M-i ja A. P-ga ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Samuti tühistab kolleegium sama määrusega J. Š-le pandud kohustuse eemalduda A. P-st juhuslikul kohtumisel viivitamatult siseruumis vähemalt 5 meetri kaugusele ning muudel juhtudel vähemalt 100 meetri kaugusele. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  8. Kaitsja taotleb J. Š-l ringkonnakohtu määruse vaidlustamise tõttu tekkinud õigusabikulude 350 euro (sh käibemaks 58,33 euro) hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja määruskaebuse esitamine ning selle eest taotletav summa põhjendatud. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.