1-17-6406/119

(17230100384)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk - Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Mart Tõnusoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mart Tõnusoo ik 35504045246; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu kaitsja Mart Tõnusoo (videokonverentsi teel) Tanel Mällas (videokonverentsi teel) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Mart Tõnusoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega tunnistati M. Tõnusoo süüdi KarS § 199 lg 2 pde 4, 7 ja 9, § 202 lg 2 p 2 ja § 212 lg 1 järgi ning rakendades KarS § 74 lg 5, § 65 lg 1, 2, § 64 lg 1 sätteid mõisteti liitkaristuseks 5 aasta pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti 10.02.
3. 01.08.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M. Tõnusoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. M. Tõnusoo karistusaeg algas 10.02.2016, see lõppeb 10.02.2021 ja KarS § 76 lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 10.08.
4. M. Tõnusoo isikuandmetele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist. 1 1-17-6406
5. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega, toetades M. Tõnusoo ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
6. Kohtuistungil avaldas M. Tõnusoo, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. On teinud järeldused ja mõistab, et kuritegude toimepanemise põhjuseks oli vale suhtumine, kaasaminek ja valmidus materiaalse kasu saamiseks. M. Tõnusoo soovib minna tööle ja olemas on kahe tööandja garantii töökoha saamise kohta. Samuti soovib ta aidata oma täisealist, kuid õppimiskohustust täitvat poega. Mõistab, et tulevikus on oluline valida suhtlusringkonda. Varasemat suhtlusringkonda tuleb vältida. Vangla iseloomustuse täpsustamiseks toob M. Tõnusoo välja, et on kogu elu olnud teiste isikutega arvestav. Autoremondi töö on kui hobi ja tegelus sellega oli pikajaline. Oleks pidanud ka puhkama ja mõtlema. Võlgnevus ca 20 000 on ühest kriminaalasjast solidaarvõlgnevusena ja seda on vaja hüvitada. Vastuseks kaitsja küsimusele täpsustas M. Tõnusoo, et kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad, küll on ta keeldunud toidust ja tablettide võtmisest. M. Tõnusoo hinnangul on ta valmis ühiskonda naasma. Käimasolev kriminaalasi on sama perioodi kohta ja seotud sama kriminaalasjaga, mida on juba varasemalt menetletud ning milles on jõutud kohtuotsusteni. Tervis on korras, töötahe on suur ja soov on töötada erialasel tööl, s.o autoremondiga. M. Tõnusoo on kindel, et suudab alluda režiimile, kuid seonduvalt tööga võiks elektroonilise valve tähtaeg olla lühem. Sõltuvused puuduvad.
7. M. Tõnusoo kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Täiendavalt märkis kaitsja, et oli M. Tõnusoo kaitsja ka kriminaalasjas 1-166452, milles Harju Maakohus tegi 03.06.2019 tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsuse. Nii vangla kui prokuratuuri seisukohad on aja jooksul muutunud ja jõudnud järeldusele, et M. Tõnusood on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Samale seisukohale jõudis juunikuus ka Harju Maakohtu täitmiskohtunik. Kaitsja palub lühendada elektroonilise valve tähtaega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et M. Tõnusoo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
9. Veel enne, kui kohus esitab oma argumendid ja seisukohad M. Tõnusoo tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta, selgitab kohus järgmist. Riigikohus väljendas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav, sh kustunud karistusandmeid ei ole lubatav kasutada ka kinnipeetavat iseloomustava materjalina. Taolist seisukohta on kohus koduvalt korranud ka enda lahendites, ent kinnipidamisasutus jätkab järjekindlat ja vankumatult kustunud karistusandmete kasutamist kinnipeetava iseloomustuse koostamisel. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuse poolt koostatav kinnipeetava iseloomustus on kohtule oluline informatsiooniallikas ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimuses. Kui see dokument baseerub äratuntavalt ja selgelt andmetele, millele tugimine on seaduse ja kohtupraktika kohaselt lubamatatu, st õigusvastane, siis võtab see kohtult ära võimaluse tugineda vabastamisotsuse tegemisel kinnipeetava isikut iseloomustavatele objektiivsetele andmetele. See võib viia ebaõige otsustuse tegemiseni. Eelnevast ja tulenevalt asjaolust, et ka M. Tõnusoo suhtes koostatud iseloomustuse koostamisel tugines kinnipidamisasutus arhiveeritud andmetele, käsitleb kohus M. Tõnusoo suhtes koostatud iseloomustust valikuliselt ja jätab täielikult hindamata iseloomustuse viited arhiveeritud karistusandmetele ning neist tehtud järeldustele.
10. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, 2 1-17-6406 kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. M. Tõnusoo on ära kandnud poole mõistetud vangistusest. Seega on M. Tõnusoo puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks
11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
12. Tutvudes M. Tõnusoo kohta koostatud vangla iseloomustusega ja hinnates M. Tõnusoo enda kohtuistungil avaldatut, nendib kohus, et võimaliku vabanemise korral on M. Tõnusoo kindlustatud nii kindla elukoha kui ka legaalsete sissetulekuallikatega. M. Tõnusoo pikk elu- ja töökogemus (sh pikaajaline töökogemus valdkonnas, mis ühtlasi on ka M. Tõnusoo hobiks) on kahtlusteta ka sellised, mis võimaldavad tal legaalset sissetulekut teenida ka siis, kui koostöö töökohagarantii antnud ettevõtetega ei peaks mingitel kaalutlustel/põhjustel laabuma. Väljaspool vaidlust on seegi, et M. Tõnusood ümbritseb vabanemise korral ka toetav perekond abikaasa ja (täiskasvanud) laste näol. Lisaks sellele pole M. Tõnusoo puhul täheldatatavad mistahes sõltuvushäired, mis võiks mõjutada tema vabanemisjärgset toimetulekut. Märkida tuleb aga seda, et viidatud asjaolud olid M. Tõnusool olemas ka ajal, mil ta pani toime tema süüdimõistmise aluseks olnud kuriteod. Seega tuleb kohtul kaaluda asjaolusid ja hinnata neid põhjuseid, mis M. Tõnusoo kuritegelikule teele viisid; samuti seda, kas ja millist kaalu võivad need põhjused evida tema edasipidse õiguskuulekuse kontekstis.
13. Vabastamisküsimuse arutamise istungil märkis M. Tõnusoo, et kuritegude toimepanemiseni viisid teda tema enda tegevuse ebaõige hindamine, ebaõige suhtumine mõningatesse asjadesse, enda kuritegeliku käitumisega sidumine, aga ka majandusliku kasu saamine. Hinnates M. Tõnusoo karistamise aluseks olnud tegusid, nendib kohus, kõik tema poolt toime pandud kuriteod on olemuslikult varavastased. Tegude tehioludest järeldub kahtlusteta ja selgelt, et need on toime pandud planeeritult ja isikliku kasu saamise eesmärgil. Eitades isikliku kasu saamist, tõusetuks küsimus, miks M. Tõnusoo pidi üldse karistamise aluseks olevaid tegusi toime panema. Süüdimõistmise aluseks olnud tegude ajafaktor räägib sellestki, et illegaalset (täiendavat) sissetulekut on M. Tõnusoo teeninud pikema-ajaliselt (loe: aastate jooksul). Neist asjaoludest järedab kohus vaid üht – kuigi M. Tõnusoo ise on hinnanud ennast väheste kulutustega säästlikuks inimeseks, siis on tema varasem, s.o kuritegude väline sissetulek olnud ebapiisav. Ebapiisav sissetulek on omakorda viinud M. Tõnusoo teiste isikute vara/omandit kahjustava käitumisaktideni. Siinkohal pole kohtul võimalik mööda vaadata ka asjaolust, et kohtuotsuste kohaselt on isikute grupis kuritegude toimepanemisel olnud just M. Tõnusool kaalukas roll. Seega, kuigi kuritegelikku käitumist võisid mõjutada ka mitmed inimlikud faktorid, sh M. Tõnusoo enda ebaõiged käitumis- ja valikotsused, on M. Tõnusoo enda/tema lähedaste mõistliku majandusliku toimetuleku tagamine, majadusliku kasu saamine olnud kuritegude toimepanemisel kaalukaimaks faktoriks. Sellest johtuvalt on M. Tõnusoo vabastamisel, vabastamisküsimuse menetluse käigus tehtaval prognoosotsustusel keskne tähendus tema edaspidisel majanduslikul toimetulekul. 3 1-17-6406
14. Nagu toodud, on M. Tõnusoo vabanemise korral kindlustatud töökohaga. Juba varem märkis kohus sedagi, et M. Tõnusoo pikaajaline töökogemus tagab talle eelduslikult sissetuleku ka siis, kui töökohagarantii andnud ettevõttega peaks töösuhe katkema. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. M. Tõnusoo toimetulekule avaldab positiivset tuge ka elukaaslase töötamine. St, et oma igapäevakulutusi saab M. Tõnusoo kanda elukaaslasega ühiselt. Märgitu osutab, et M. Tõnusoo majanduslik toimetulek saab võimaliku vabanemise korral olema eelduslikult posiitivne ja välistatud peaks olema uute kuritegude toimepanemise. Loetletud positiivsete asjaolude taustal pole kohtul võimalik jätta aga tähelepanuta, et 31.07.2019 seisuga on M. Tõnusool ca 24 000 euro suurune võlgevus. Tegemist on küllaldaselt suure rahalise vääringuga, mis avaldab mõju M. Tõnusoo vabanemisjärgsele toimetulekule. Tema kuritegude-aegne käitumine, s.o majandusliku heaolu parandamine läbi pikaajalise kurtegeliku käitumise näitab, et legaalselt saadava rahaliste vahenditega ümberkäimine on M. Tõnusoo jaoks olnud juba varem problemaatiline, ent veelgi enam M. Tõnusoo suhtes koostatud iseloomustuse kohaselt ongi M. Tõnusoo sissetulek pikemaajaliselt olnud mitteametlik. Kui inimene on kinnipidamiseelsel ajal saanud mitteametlikku sissetulekut, ta on (täiendavat) sissetulekut teeninud kuritegude toimepanemisega ja tal on täitmata rahalisi kohustusi ca 24 000 euro suuruses summas, siis on need asjaolud kogumis sellised, mis ei veena kohut M. Tõnusoo vabanemisjärgses majanduslikus hakkamasaamises. Tema varasem käitumine pika aja jooksul suure hulga varavastaste kuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise vähemalt esialgselt võimatuks ja vähe-veenvaks.
15. Kohus võtab otsustuse tegemisel arvesse sedagi, et M. Tõnusoole tutvustati individuaalset täitmiskava alles 02.07.2019 ja lühikese ajavahemiku tõttu pole olnud võimalik temaga läbi viia resotsialiseeruvaid vestlusi/programme. Võttes arvesse kuritegelikule käitumisele viinud asjaolusid, on kohus veendumusel, et M. Tõnusoo vabastamise eelduseks on resotsialiseeruvate, mh tema toimetulekut parandavate tegevuste läbimine. Taoliste programmide/vestluste läbimine võimaldab isikul endal hinnata paremini oma riskikäitumist, suunab eelduslikult hoiduma tegudest, millel on karistusõiguslik kvaliteet, õpetab taolist käitumist/tegevust ära tundma ning ideaalis peaks aitama kaasa ka tema paremale majanduslikule toimetulekule. Taolisi omandatavaid teadmisi/oskusi peab kohus M. Tõnusoo puhul seda olulisemaks, et viimase ehk 30.05.2019 kohtuotsuse alusel kohaldati M. Tõnusoo suhtes karistuse liitmist KarS § 65 lg 2 alusel. M. Tõnusoo karistatuse valguses tähendab see, et tingimisi mõistetud karistusega määratud katseajal pani ta toime uued kuriteod. St, et M. Tõnusoo suhtes tuleb kinnipidamisasutuses rakenda enne tema vabastamist resotsialiseeruvat tegevust, mis aitaks kaasa tema edaspidisele õiguskuulekusele. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et antud ajahetkel tuleb M. Tõnusoo jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
16. M. Tõnusoo kaitsja palus kohtul vabastamisküsimuse arutamisel arvesse võtta asjaolu, et Harju Maakohtu 03.06.2019 määrusega pidas kohus võimalikuks M. Tõnusoo ennetähtaegset vabanemist. Vastuseks kaitsjale märgib kohus, et on kõnealuse määrusega tutvunud. Osutada tuleb aga sellele, et Harju Maakohtu määruse sisulised seisukohad ei ole üle kantavad antud otsustuse tegemisse. Seda põhjusel, et M. Tõnusoo suhtes on õiguslik olukord muutunud ja pärast Harju Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärust on M. Tõnusoo süüdi mõistetud Harju Maakohtu 30.05.2019 kohtuotsusega, mis jõustus 15.06.
17. Kohus nõustub täielikult kaitsjaga, et kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes ei saa pidada õigustatuks ja ainuüksi see asjaolu ei saa viia negatiivsete tagajärgedeni, ent see pole ka põhjuseks, miks kohus M. Tõnusoo suhtes Harju Maakohtust diametraalselt erineva lahendi teeb ja ta vabastamata jätab. Uute kurtegude lisandumine, sõltumata sellest, kas kriminaalasja lahendatakse ühes või mitmes menetluses, kinnitab veelkord M. Tõnusoo erakordselt aktiivset kuritegelikku käitumist. Kuritegeliku käitumise riski maandamiseks, ebaõigete ja karistusõiguslikku kvaliteeti omavate tegude äratundmiseks ning tagajärgedest hoidumiseks 4 1-17-6406 on M. Tõnusoo puhul vajalikud sotsialiseeruvad tegevused/programmid ning kuriteoepisoodide rohkus ühes kuriteo toimepanemise katseajal annab alust seisukohaks, et resotsialiseeruv tegevus peab algama kinnipidamisasutuses. Seega puuduvad vaadeldaval juhul alused M. Tõnusoo ennetähtaegseks vabastamiseks ja M. Tõnusoo jääb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5