← Eesti

2-18-109229/24

Obsah (5)§ 659§ 407§ 171§ 696§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-109229 Tsiviilasi

) § 415 lg 1 p-des 1–3 märgitud asjaoludele ja neid ka ei esine. Kostja ei märgi, et seaduse kohaselt ei oleks võinud tagaseljaotsust teha. Seega võis kostja kaja esitada juhul, kui hagile kirjalikult vastamata jätmiseks oli tal mõjuv põhjus. Kajas nimetatud asjaolud ei ole hagile vastamist takistavad mõjuvad põhjused. Hagile vastamata jätmise põhjus ei ole kohtuväliste läbirääkimiste pidamine enne hagi esitamist. Maakohus võttis hagi menetlusse

  1. juunil 2018 ja andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kostja saatis
  2. juunil 2018 kohtule e-kirja, milles palus saata dokumendid paberkandjal lihtkirjana. Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega ning hagi menetlusse võtmise määruse kostjale postiga ja kostja kinnitas
  3. juulil 2018 allkirjaga menetlusdokumentide kättesaamist. Seega möödus 14-päevane hagile vastamise tähtaeg
  4. juulil
  5. Kohus tegi tagaseljaotsuse
  6. augustil
  7. Selleks ajaks oli hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamisest möödunud 34 päeva. Mõjuv põhjus hagile vastamata jätmisel ei ole ka asjaolu, et kostja nimel advokaadi poole pöördunud isik ei osanud öelda, millal kostja hagimaterjalid kätte sai, see info oleks olnud kättesaadav telefonikõnega kostjale või kohtusse. 2

(4)5.
  1. Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Riigihalduse ministri
  2. märtsi 2016 käskkirjaga nr 073 „Hajaasustuse programmi
  3. aasta programmdokument“ kehtestatud korras riigi- ja kohaliku omavalitsuse rahalise toetuse saamiseks
  4. juunil 2016 sõlmitud toetuslepingust (edaspidi: toetusleping). Kostja ei vaidlustanud Vändra Vallavalitsuse
  5. detsembri 2017 korraldust nr 218, mille p-ga 1 ja selles viidatud korralduse lisaga määrati
  6. aasta taotlusvoorust kostja toetuse lõplikuks suuruseks 0 eurot ja p-ga 2 otsustati nõuda kostjalt tagasi toetussumma 4286,81 eurot seoses toetuslepingu tingimuste rikkumisega. Kostja rikkus kohustust esitada kuludokumendid ja lõpparuanne. Seega kostja rikkus toetuslepingu p 2.2.7.4 ja varjas andmeid, mis on toetuse tagastamise üheks aluseks. Kostja ei tõendanud saadud toetuse eesmärgipärast kasutamist ega taotlenud kooskõlas toetuslepingu p-ga 2.2.10 omavalitsuselt nõusolekut projekti kestuse muutmiseks, omafinantseeringu määra vähendamiseks kuni 33,33%-ni, tegevuste või eesmärkide muutmiseks. MÄÄRUSKAEBUS
  7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega taastada asjas menetlus. Kostja leiab, et kaasuses on vaieldavaid asjaolusid, mida saab lahendada vaid sisulise arutelu käigus. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  9. juulil
  10. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

  1. Vaidlus puudub selles, et kostjale toimetati hagimaterjalid isiklikult kätte
  2. juulil 2018 (tl 57) ja kostja hagile vastust ei esitanud. Seega tegi maakohus

§ 407

lg 1 kohaselt õigesti tagaseljaotsuse, kuivõrd täidetud olid tagaseljaotsuse tegemise nii formaalsed eeldused kui ka hagi õiguslik põhjendatus. Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et käesoleval juhul pole kostja toonud esile asjaolusid, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks hagiavaldusele vastamata jätmisel. 10. Kostja viitas määruskaebuses, et käesolevas asjas ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna see ei olnud õiguslikult põhjendatud. Kostja ainus väide, miks kaja tuleks rahuldada ja asjas menetlus taastada seisneb selles, et vaieldavate asjaolude tõttu tuleks hageja nõue lahendada sisuliselt. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsusega hagiavalduse rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd hagiavaldusest nähtub, et hageja esitas kostja vastu toetuslepingust tuleneva nõude, siis on hagiavalduses toodud väited õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kostja väide asjaolude vaieldavuse kohta ei lükka ümber maakohtu järeldusi selle kohta, et nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Seega saab hageja faktiväited lugeda

§ 407lg 1 viimase lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks. 3

(4)11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 417

lg 4 kohaselt võib määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.