1-19-5363 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5363 (16740000146) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilon

§-st 202 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada kriminaalmenetlus N Y süüdistuses KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi

§ 202

lg 1 alusel.

§ 202

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel peab N Y tasuma 5 (viie) kuu jooksul: - riigi tuludesse 300 (kolmsada) eurot ja - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 1 026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot. Rahalised kohustused tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1 1-19-5363 EE571010220229377229 SEB pangas, arveldusarvele nr EE062200221059223099 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE221700017003510302 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900001780 ning selgitus „N Y , 1-195363, rahaline kohustus“. Konfiskeerida N Y KarS § 831 lg 1 alusel ASis Luminor pank pangakontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 1 315 (üks tuhat kolmsada viisteist) eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu määruse nr 1-16-9778 alusel. Konfiskeeritu läheb KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Edastada kohtuotsus täitmiseks Rahandusministeeriumile. Menetluskulud: -

§ 180

lg 3 ja § 181 lg 1 alusel jätta N Y kaitsja Irina Žurina kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu kogusummas 922 (üheksasada kakskümmend kaks) eurot ja 56 senti riigi kanda.

§ 202

lg 6 esimesele lausele vastavalt selgitab kohus, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebamise kord Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (

§ 385p 10).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 28.06.2019 Viru Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasja S. G süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 3 ning § 394 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, R. T süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, R. A süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning N. Y süüdistuses KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi.
2. N. Y süüdistatakse KarS § 22 lg 3 - § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o arvutikelmusele kaasaaitamises. 11.06.2016 avas N. Y R. T veenmisel Nordea Bank AB Eesti filiaalis Narva linnas arvelduskonto nr XXX, millele 17.06.2016 väljastati Maestro deebetkaart nr XXX ning sõlmis internetipanga teenuse lepingu, edastades kõik andmed ja dokumendid hiljem R. T . Antud kontolt teostati eelnimetatud deebetkaarti kasutades ajavahemikul 05.07.201628.07.2016 Novosibirskis kaarditehinguid ja sularaha väljamakseid kogusummas 5 364,08 eurot. 01.07.2016 suurendas N. Y eelnimetatud arvelduskonto kasutuslimiiti 6 000 euroni, edastades dokumendid hiljem S. G . Ajavahemikus 03.07.2016-22.07.2016, kasutades eelnevalt väljastatud internetipanga kasutaja andmeid, avati tuvastamata isiku poolt internetipanga kaudu veel järgmised Nordea Bank AB Eesti filiaali pangakontod: XXX, XXX, XXX ja XXX. 01.07.2016 avas N. Y AS SEB Pank Narva kontoris pangakonto nr XXX, millele 10.08.2016 väljastati Mastercard deebetkaart nr XXX, ning sõlmis internetipanga teenuse lepingu, edastades kõik andmed ja dokumendid hiljem R. T . Tuvastamata isiku poolt avati internetipanga kaudu ajavahemikus 21.07.2016-31.10.2016 veel järgmised AS SEB Pank pangakontod: XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX. Lisaks sellele vormistati ajavahemikus 02.07.2016-05.10.2016 30 VISA 2 1-19-5363 virtuaalkaarti, mis on seotud pangakontoga nr XXX. Novembris-detsembris 2016 väljastati N. Y PIN-kalkulaator, mille ta edastas S. G . Järgnevalt tungisid käesolevas menetluses tuvastamata isikud ebaseaduslikult erinevate välisriikide pankade andmetöötlusprotsessi ja teostasid pangas arveid omavate kodanike pangaarvetelt rahalisi ülekandeid N. Y Eestis asuvatele pangaarvetele. Peale selle laekusid tuvastamata kaasosalejate poolt kontrollitavatele N. Y kontodele arvutikelmuste tulemusena rahalised vahendid kokku summas 38 085,45 eurot välisriikide kontoomanike teadmata ja nõusolekuta.
3. 06.11.2019 kohtuistungil taotles prokurör N. Y suhtes menetluse lõpetamist

§ 202alusel.

Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitasid prokuratuurile N. Y ja tema kaitsja, prokuratuur nõustub ja toetab esitatud taotlust, sest isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Menetluse pooled avaldasid, et kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab N. Y endale kohustuse tasuda 5 kuu jooksul riigi tuludesse 300 eurot ja kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasu summas 1 026 eurot. Samuti annab N. Y nõusoleku Nordea Pank Finland Plc kontol nr XXX olevate ja Viru Maakohtu määrusega nr 1-16-9778 arestitud rahaliste vahendite konfiskeerimiseks KarS § 831 lg 1 alusel. Pooled taotlevad kohtult kohtumenetluses tekkinud õigusabikulude, s.o kaitsja tasude riigi kanda jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus, kuulanud ära prokuröri, süüdistatav N. Y ja tema kaitsja ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 5.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

1. Kohtu hinnangul märgib prokurör õiguslikult relevantselt, et N. Y etteheidetav tegu on II astme kuritegu, mille eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. Asjakohane on seegi, et N. Y teo panus seisnes osavõtuteos, sh selle kõige leebemas vormingus ehk kaasa aitamises. On üldteada ja -tunnustatud, et osavõtja teopanus on täideviija teopanusest väiksem ja sageli ka sekundaarse tähendusega. Kohus jagab prokuratuuri seisukohta, et menetletava kuriteo olemust hinnates on N. Y süü väike. Kohtule üle antud toimiku materjalid kinnitavad prokuratuuri välja toodut, et N. Y osalus oli episoodiline ja väheoluline. Süü suurusele hinnangu andmisel evib kaalu seegi, et N. Y aitas kaasa tegevustele, mis võimaldasid arvutikelmuste toimepanemist - avas enda nimele kontod, sõlmis internetipanga lepingud ja edastas talle väljastatud dokumendid edasi ent ühtegi reaalset toimingut ta ise teostanud pole. Samuti pole võimalik eirata tema ütluste olulisust menetletavas kriminaalasjas. Tema ütlused aitasid kaasa kuriteo avastamisele, sh süüdlaste tuvastamisele. Lisaks sellele kahetseb N. Y toime pandut.
2. Mis puudutab avaliku menetlushuvi kriteeriumi, siis sellega seotult märgib kohus, et kõnealuse kriteeriumi täidetust hinnates võtab kohus arvesse, kas ja millist ja kui suurt mõju avaldas N. Y tegu - mida suurem on isiku teoga põhjustatud tagajärg, kahju ja/või õigushüvede riive, seda suurem on ka konkreetses asjas esinev avalik menetlushuvi. Kohus märkis juba eelnevas alapunktis, et N. Y teo panus oli sekundaarse tähendusega. Tema teo panus võimaldas küll arvutikelmuste ja sellega seotult ka rahapesu toimepanemist, ent N. Y roll tegude lõpule viimisel ja kahju põhjustamisel oli väheoluline. Kohus möönab, et N. Y teo 3 1-19-5363 panus tegi võimalikuks 38 085,45 euro suuruses summas ebaseaduslike kontorahatehingute teostamise. Tegemist on küllaldaselt suure rahalise vääringuga, ent möönda tuleb sedagi, et tegemist pole sedavõrd suure rahalise vääringuga, mis viiks ja viitaks kindlalt avaliku menetlushuvi eksisteerimisele. Samuti - N. Y ette heidetav tegu mahutub küllaldaselt lühikesse ajavahemikku – 11.06.2016 kuni november/detsember
3. Seega ei saa rääkida N. Y puhul pikka aega kestnud teost. Teo toimepanemine 2016 tähendab täiendavalt, et teo toimepanemisest käesoleva kohtmääruse koostamiseni on möödunud küllaldaselt pikk aeg. Üldjuhul avaliku menetlushuvi kaal ajas väheneb. Seega asub kohus seisukohale, et N. Y puhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks järeldust, et tema teoga kaasnenud tagajärg, kahju ja/või õigushüvede riive oleks sedavõrd kaalukas ja oluline, mis peaks tingima ja tingib menetluse jätkamise üldmenetluses ja välistaks menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalul.
4. Kohus jagab prokuratuuri seisukohta, et menetluse jätkamist üldmenetluses ei tingi ka eripreventiivsed kaalutlused. N. Y on varem kriminaalkorras karistamata. Kohtu jaoks tähendab see, et üldjuhul juhindub N. Y oma tegevustes õiguskuulekusest ja talle pole omane teiste õigushüvede, sh vara kahjustamine. N. Y kohtueelsel menetlusel antud ütluste pinnalt saab kahtlusteta väita, et N. Y on oma teo keelatust ja selle kahjulikke tagajärgi täielikult adunud ning ta kahetseb tehtut. Neil põhjustel leiab kohus ühetaoliselt prokuratuuriga, et N. Y teole ei pea riigivõim ja kohus reageerima (võimaliku) karistamisega, vaid N. Y teole on võimalik reageerida menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel.
5. Mis puudutab kohaldatavaid kohustusi, siis selleski osas ei pea kohus vajalikuks reageerida prokuratuurist erineval viisil. Kokkulepitu kohaselt kohustub N. Y tasuma riigi tuludesse 300 euro suuruse rahasumma. Kui esialgselt võib kõnealune kohustus tunduda väike, siis osutab kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamisel kohaldab kohus N. Y nõusolekul ka rahaliste vahendite konfiskeerimist summas 1 315 eurot (vt RKKKm 3-1-1-87-12 p 14). Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt on konfiskeerimine küll mittekaristuslik mõjutusvahend, ent selle toimel on karistuse tunnused. St, et konfiskeerimist käsitletakse kohtupraktikas materiaalõiguslikus mõttes karistusena. Seega mõjutab kriminaalmenetluse lõpetamine majanduslikult N. Y vahetult kokku 1 615 euro suuruses summas. Lisaks tuleb tal kanda ja tasuda temaga seotud kaitsjatasud summas 1 026 euro, mis tekkisid kohtueelsel menetlusel. Kohus leiab, et N. Y kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste kogusuurus on piisav selleks, et tagada tema edaspidist õiguskuulekust. Ühtlasi annavad need kohustused ja õiguslik järelm konfiskeerimise näol N. Y selge teadmise ja teadlikkuse sellest, et kuritegelikul teel raha teenimine võib küll tunduda ahvatlev, ent taoline kujutelm on näiline, saab kesta lühikest aega ja riigivõimu sekkumisel kaasuvad sellega talle endale selgelt negatiivsed ja kahjulikud tagajärjed.
6. Eeltoodu alusel lõpetab kohus prokuratuuri taotlusel N. Y suhtes menetluse

§ 202lg 1 alusel, kohustades N.

Y 5 kuu jooksul tasuma riigi tuludesse 300 eurot ja kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu summas 1 026 eurot. Samuti konfiskeerib kohus N. Y nõusolekul KarS § 831 lg 1 alusel 1 315 eurot. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 922,56 jääb riigi kanda.

1. N. Y kaitsja I. Žurina esitas 20.09.2019 kohtule kohtumenetluses taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas 21.10.2019 otsustusega osaliselt, s.o summas 517,92 eurot (sh käibemaks).
2. 06.11.2019 esitatud tasutaotluse kohaselt kestis 21.10.2019 ja 06.11.2019 kohtuistung kokku 100 ja 170 minutit Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtuistungite kestuseks 93 ja 168 minutit. S.t, et kohtuistungil osalemise tasu on 83,70 eurot ja 151,20 eurot, mida ümardatakse ja summeerituna on 236 eurot. Lisaks taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja 4 1-19-5363 eest summas 2x20 eurot, mida kohus peab põhjendatuks. Samuti peab kohus põhjendatuks sõidukulu summas 2x30,60 eurot, s.o kokku 61,20 eurot. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ redaktsiooni § 1 lg-st 1 ja 10 ja § 6 lg-test 3 ja 5, rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 337,20 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kogusummas 404,64 eurot (sh käibemaks). Nagu öeldud jääb kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu kokku 922,36 eurot

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 5