1-19-5363 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5363 (16740000146) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilon

§ 394lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, R T süüdistuses Kar

S § 213 lg 2 p 3 - §

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, R A süüdistuses Kar

S § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja N Y süüdistuses KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Dorogan Süüdistatav R A isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; kõrgharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX varasemalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov ringkonnaprokurör Olga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 202 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada kriminaalmenetlus R A süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi KrMS § 202 lg 1 alusel. KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt peab R A tasuma 3 (kolme) kuu jooksul riigi tuludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Rahaline kohustus tuleb EE571010220229377229 SEB tasuda pangas, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr arveldusarvele nr EE062200221059223099 1 1-19-5363 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE221700017003510302 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900001793 ning selgitus „R A , 1-195363, rahaline kohustus“. Konfiskeerida R A KarS § 831 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti AS Swedbank tagatiskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 3 735 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend viis) eurot. Konfiskeeritu läheb KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Rahalise kohustuse täieliku täitmise järgselt tagastada R A elektroonilisse rahakotti XXX rahalised vahendid summas 4,62442598 BTC. Edastada kohtuotsus täitmiseks Rahandusministeeriumile. Asitõendid: - R A elukohast aadressil XXX, läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Samsung Galaxy S6 imei-koodiga XXX (pakend nr A15 159733) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtumääruse jõustumisel selle omanikule, s.o R A ; - R A nimele väljasatud PAYEER PLATINUM plastikkaart nr XXX ja Advancedcash plastikkaart nr XXX ning kaks Swedbank kaardimakse kviitungit - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 10). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 28.06.2019 Viru Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasja S. G süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 3 - §

§ 394lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, R. T süüdistuses Kar

S § 213 lg 2 p 3 - §

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, R. A süüdistuses Kar

S § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning N. Y süüdistuses KarS § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

1. Esmalt leidis prokurör, et R. A tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 22 lg 3 - 213 lg 2 p 3 järgi. Nimelt inkrimineeritakse R. A seda, et tema, tegutsedes grupis koos S. G , R. T ja teiste uurimise käigus tuvastamata isikutega, eesmärgiga varjata ajavahemikus 05.07.2016-27.12.2016 N. Y ja R. T arvelduskontodele arvutikelmuse tulemusena laekunud vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, suunas kriminaaltulu summas 50 230,35 eurot legaalsesse käibesse. R. A , vastavalt kokkuleppele, omades arvutialaseid teadmisi ja oskusi, nõustas kaasosalisi elektroonilise valuuta tehingute osas ning tegi neid tehinguid kaasosaliste kasuks, arveldades erinevates virtuaalsetes maksevahendites ja krüptorahas, teostades ülekandeid erinevate maksesüsteemide vahendusel tuvastamata virtuaalsete rahakottide omanikele ning krediidiasutustele, muuhulgas aitas üle kanda arvutikelmuse teel saadud rahalisi vahendeid oma virtuaalse WMZ rahakoti kaudu kokku summas 256 USD. Raha päritolu varjamiseks toimus R. A osavõtul kokku 19 tehingut ning R. A ja tema kaasosalisel õnnestus panna toime kuritegelikul teel saadud raha summas 50 230,35 eurot legaliseerimine. R. A kaitsja V. Sadekov taotles R. A tegude ümber kvalifitseerimist KarS § 22 lg 3 - 213 lg 2 p 3 järgi, kuna ülekandeid teostades ei soovinud R. A raha päritolu varjata. Prokurör jagas R. A kaitsja seisukohta, et R. A tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 22 lg 3 – 213 lg 2 p 3 järgi, mitte aga KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-21-11 märkinud, et 2 1-19-5363 kandes kannatanute raha kolmandate isikute arvetele ei ole eelkuritegu, s.t kelmus või arvutikelmus, rahapesu süüdistusest eristatav. Sellisel juhul isiku käitumise ebaõigussisu nendes süüdistustes ammendub varavastases kuriteos - pettuslikul teel kannatanu varakäsutuse saavutamises või arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise tulemusel talle varalise kahju tekitamises. Rahapesuna käsitletud käitumine - enda, kui varavastast kuritegu sooritava isiku identiteedi varjamiseks raha kolmandate isikute arvetele kanda laskmine või ise sinna ülekande tegemine on hinnatav kelmusliku teo loomuliku osana, milles ei väljendu legaalse majandus- või rahakäibe kahjustamine sinna kuritegelike vahendite suunamisega. Samuti ei saa rahapesuna käsitada ka neid juhtumeid, mil isik kandis enda arveldusarvelt raha enda ja kolmandate isikute arvetele teises pangas, võttes seejärel selle sularahas pangaautomaadist välja. Kolleegiumi varasemas praktikas on märgitud, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes olema keskne osa vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel (vt RKKKo 3-1-1-34-05, p 25). R. A puhul saab öelda, et tema, nõustades kaasosalisi elektroonilise valuuta tehingute osas ning tehes neid tehinguid kaasosaliste kasuks, varjas küll N. Y ja R. T arvelduskontodele arvutikelmuse tulemusena laekunud vara kuritegelikku päritolu, kuid ta pole teinud tehinguid, mis on suunatud vara tegeliku omaniku varjamisele. Lisaks sellele on R. A kuritegeliku päritoluga vara käidelnud isiklikuks tarbeks, kuna ta kandis üle oma virtuaalse WMZ rahakotti rahalised vahendid kokku summas 256 USD. Seega puudub R. A süüksarvatud teos rahapesu süüteokoosseisu obligatoorne tunnus - vara tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Rahapesust ei saa rääkida, kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või selle tagajärg (RKKKo 3-1-1-34-05, p 25). Seega kuulub R. A tegevus ümber kvalifitseerimisele KarS § 22 lg 3 - 213 lg 2 p 3 järgi.
2. 06.11.2019 kohtuistungil taotles prokurör R. A suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitasid prokuratuurile R. A ja tema kaitsja, prokuratuur nõustub ja toetab esitatud taotlust, sest isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Menetluse pooled avaldasid, et kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab R. A endale kohustuse tasuda 3 kuu jooksul riigi tuludesse 250 eurot. Samuti annab R. A nõusoleku Politsei- ja Piirivalveameti AS Swedbank tagatiskontol olevate rahaliste vahendite summas 3 735 eurot konfiskeerimiseks KarS § 831 lg 1 alusel. Kohustuste täieliku täitmise järgselt kuuluvad rahalised vahendid summas 4,62442598 BTC tagastamisele R. A elektroonilisse rahakotti XXX. R. A elukoha läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefon Samsung Galaxy S6 imei-koodiga XXX kuulub talle tagastamisele ja R. A nimele väljastatud PAYEER PLATINUM plastikkaart nr XXX ja Advancedcash plastikkaart nr XXX ning kaks Swedbank kaardimakse kviitungit kuuluvad hävitamisele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära prokuröri, süüdistatav R. A ja tema kaitsja ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
4. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
5. Kohtu hinnangul märgib prokurör õiguslikult relevantselt, et R. A etteheidetav tegu on II astme kuritegu, mille eest on seadusandja karistusena ette näinud 1 kuni 5 aasta pikkuse 3 1-19-5363 vangistuse. Asjakohane on seegi, et R. A teo panus seisnes osavõtuteos, sh selle kõige leebemas vormingus ehk kaasa aitamises. On üldteada ja -tunnustatud, et osavõtja teopanus on täideviija teopanusest väiksem ja sageli ka sekundaarse tähendusega. Kohus jagab prokuratuuri seisukohta, et menetletava kuriteo olemust hinnates on R. A süü väike. Kohtule üle antud toimiku materjalid kinnitavad prokuratuuri välja toodut, et R. A osalus oli episoodiline ja väheoluline ning ta ei omanud keskset rolli arvutikelmuste toimepanemisel.
6. Mis puudutab avaliku menetlushuvi kriteeriumi, siis sellega seotult märgib kohus, et kõnealuse kriteeriumi täidetust hinnates võtab kohus arvesse, kas ja millist ja kui suurt mõju avaldas R. A tegu - mida suurem on isiku teoga põhjustatud tagajärg, kahju ja/või õigushüvede riive, seda suurem on ka konkreetses asjas esinev avalik menetlushuvi. Kohus märkis juba eelnevas alapunktis, et R. A teo panus oli väheoluline, ent siiski arvestatav. Möönda tuleb sedagi, et tegemist pole olnud sedavõrd suure teo panusega, mis viiks ja viitaks kindlalt avaliku menetlushuvi eksisteerimisele. Samuti - R. A ette heidetav tegu mahutub küllaldaselt lühikesse ajavahemikku – juuli 2016 kuni detsember
7. Seega ei saa rääkida R. A puhul pikka aega kestnud/väldanud teost. Teo toimepanemine 2016 tähendab täiendavalt, et teo toimepanemisest käesoleva kohtmääruse koostamiseni on möödunud küllaldaselt pikk aeg. Üldjuhul avaliku menetlushuvi kaal ajas väheneb. Seega asub kohus seisukohale, et R. A puhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks järeldust, et tema teoga kaasnenud tagajärg, kahju ja/või õigushüvede riive oleks sedavõrd kaalukas ja oluline, mis peaks tingima ja tingib menetluse jätkamise üldmenetluses ning välistaks menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel.
8. Kohus jagab prokuratuuri seisukohta, et menetluse jätkamist üldmenetluses ei tingi ka eripreventiivsed kaalutlused. R. A on varem kriminaalkorras karistamata. Kohtu jaoks tähendab see, et üldjuhul juhindub R. A oma tegevustes õiguskuulekusest ja talle pole omane teiste õigushüvede, sh vara kahjustamine. Kohtuistungil tajutu pinnalt järeldab kohus, et R. A on oma teo keelatust ja selle kahjulikke tagajärgi täielikult adunud. Neil põhjustel leiab kohus ühetaoliselt prokuratuuriga, et R. A teole ei pea riigivõim ja kohus reageerima (võimaliku) karistamisega, vaid R. A teole on võimalik reageerida menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel.
9. Mis puudutab kohaldatavaid kohustusi, siis selleski osas ei pea kohus vajalikuks reageerida prokuratuurist erineval viisil. Kokkulepitu kohaselt kohustub R. A tasuma riigi tuludesse 250 euro suuruse rahasumma. Kui esialgselt võib kõnealune kohustus tunduda väike, siis osutab kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamisel kohaldab kohus R. A nõusolekul ka rahaliste vahendite konfiskeerimist summas 3 735 eurot (vt RKKKm 3-1-1-87-12 p 14). Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt on konfiskeerimine küll mittekaristuslik mõjutusvahend, ent selle toimel on karistuse tunnused. St, et konfiskeerimist käsitletakse kohtupraktikas materiaalõiguslikus mõttes karistusena. Seega mõjutab kriminaalmenetluse lõpetamine majanduslikult R. A vahetult kokku 3 985 euro suuruses summas. Kohus leiab, et R. A kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste kogusuurus on piisav selleks, et tagada tema edaspidist õiguskuulekust. Ühtlasi annavad need kohustused ja õiguslik järelm konfiskeerimise näol, kuid samuti ka kriminaalmenetlus põhiõigusi kõige enam riivava menetlusliigina selge teadmise ja teadlikkuse R. A sellest, et kuritegelikul teel raha/vara teenimine võib küll tunduda ahvatlev, ent taoline kujutelm on näiline, saab kesta lühikest aega ja riigivõimu sekkumisel kaasuvad sellega talle endale selgelt negatiivsed ja kahjulikud tagajärjed.
10. Eeltoodu alusel lõpetab kohus prokuratuuri taotlusel R. A suhtes menetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, kohustades R. A 3 kuu jooksul tasuma riigi tuludesse 250 eurot. Samuti konfiskeerib kohus R. A nõusolekul KarS § 831 lg 1 alusel 3 735 eurot. Rahalise kohustuse täieliku täitmise järgselt tuleb tagastada R. A elektroonilisse rahakotti rahalised vahendid summas 4,62442598 BTC, mis võeti ära tema elukoha läbiotsimise käigus. Samuti tuleb talle tagastada läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Samsung Galaxy. R A i nimele väljasatud PAYEER 4 1-19-5363 PLATINUM plastikkaart nr XXX ja Advancedcash plastikkaart nr XXX ning kaks Swedbank kaardimakse kviitungit kuuluvad hävitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5