← Eesti

2-19-2813/16

Obsah (17)§ 178§ 633§ 187§ 124§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 428§ 429§ 459§ 173§ 174§ 162§ 163§ 177

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-2813 5. juuni 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED D Aa (sünd 12.11.2012) (hageja) esitas 21.02.2019 kohtule A Ai (kostja) vastu hagi hageja kasuks seadusega ettenähtud miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest (21.02.2019) kuni elatist saama kohustatud isiku täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti nõuab hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates

  1. veebruarist 2018 kindlas summas 2750 eurot 11 kuu eest. Hageja elatis tuleb kanda hageja ema N M pangakontole xxx iga kuu
  2. kuupäevaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema N M ja kostja A Ai kooselu kestnud 6 aastat ja nende kooselust sündinud tütar D Aa. Hageja vanematel on tütre suhtes ühine hooldusõigus. Hageja elab koos emaga. Kostja hagejale elatist ei maksa alates
  3. veebruarist
  5. aastal oli elatisraha miinimumsuurus 250 eurot ühele lapsele. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist 11 x 250 = 2750 eurot. Alates
  6. aastast on elatise miinimumsuurus ühele lapsele 270 eurot kuus.
  7. aasta jaanuarikuus tasus kostja ära hagejale elatist 270 eurot. Veebruarikuus kostja hagejale elatist maksnud ei ole. Hageja nõuab elatist alates
  8. veebruarist 2019 summas 270 eurot kuus kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja põhjendab oma nõuded PKS §-dega 96, 97, 100, 101,
  9. Viru Maakohus 21.02.
  10. a määrusega on hagi menetlusse võtnud (tl 6-7). TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2

(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813

§ 124

lg 1 esimese lausega kooskõlas määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 129

lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Praeguses asjas palub hageja kohtule 21.02.2019 esitatud hagis mõista kostjalt välja elatise hageja kasuks seadusega ettenähtud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti nõuab hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt (PKS §-ga 108 kooskõlas) alates 01.02.2018 kindlas summas 2750 eurot 11 kuu eest. Ajavahemiku 01.02.2018-20.02.2019 (k.a) eest nõutud elatise summa on 2750 eurot. Alates hagi esitamisest 21.02.2019 on

§ 129lg-st 2 lähtudes elatise summa 2430 eurot (270 eurot * 9 kuud).

Hageja nõude koguväärtus on seega 5180 eurot. Kohus leiab, et hagihind on 5180 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud hageja nõudeid (tl 13-14). Tagasiulatuv elatis Hagi vastuse põhjenduste kohaselt ei vasta hagiavalduses toodud asjaolud tegelikkusele ja hagejal ei ole alust nõuda elatis tagasiulatuvalt alates

  1. veebruarist 2018, hageja nõue on selles osas täielikult põhjendamatu. Kostja palub hagi rahuldamata jätmist selles osas. Hagiavaldus esitati kohtule 22.02.2019 ja tulenevalt sellest on tagasiulatuvalt ülalpidamise nõudmine alates 01.02.2018 PKS § 108 sätestatuga vastuolus. N M ja kostja vahelised perekonnasuhted lõppesid novembris 2018 ning alates sellest ajast elab kostja oma lapsest eraldi. See tähendab, et ülalpidamiskohustus on kostjal tekkinud alates detsembrist
  2. Seda, et kooselu kestel kuni detsembrini 2018 täitis kostja ülalpidamiskohustust oma perekonna vastu, tõendab kostja konto väljavõte, millest on näha, et kostja regulaarselt kandis raha N M arveldusarvele. Tegelikult kasutas N M ise kostja pangakaardi ära ülekande tegemiseks kuni detsembrini
  3. Samuti võttis N M kuni detsembrini 2018 kostja pangakontolt ka sularaha maha. Tagasiulatuva elatise nõude eelduseks on see, et lapsevanem ei täida ülalpidamisekohustusi oma alaealise lapse vastu. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja jätkuvalt kooselu lõpetamise järgselt täitnud ülalpidamiskohustust. Elatis alates kohtule hagiavalduse esitamisest Kostja nõustub sellega, et ta on kohustatud osutama oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kuid kostja leiab, et esinevad seaduses ettenähtud alused elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. 3

(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813 Kostjal on veel alaealine laps K Aa, kelle kasuks tasub ta elatist summas 130 eurot igakuiselt. Elatise tasumine toimub iga kuu korrapäraselt kostja poolt esitatud konto väljavõttest lähtuvalt. Hetkel on kostja majanduslik olukord halb. Ta kaotas töökohta xxx OÜ-s, milles on head palka saanud ning on arvel tööturuametis. Sissetuleku vähendamise tõttu pole kostja võimeline tasuma lisaks 130-eurosele elatisele K Aa kasuks ka elatist hageja kasuks miinimummäära ulatuses. Esiteks ei ole see võimalik majandusliku olukorra tõttu ja teiseks seab last ebavõrdsesse olukorda, kusjuures üks ülalpeetav saab 130 eurot, aga teine elatist miinimummääras. Taotlus riiklike toetuste arvesse võtmise kohta Lapse ema ehk hageja seaduslik esindaja saab riiklikke toetusi, mis on ette nähtud lapsega seotud kulude katteks. Võttes arvesse kostja teise ülalpeetava esinemist, samuti kostja rasket majanduslikku olukorda, palub kostja arvestada riiklikke peretoetuseid, mis riik iga kuu maksab hageja kulude katteks. PHS § 17 lg 3 esimeses lauses nimetatud riikliku lapsetoetuse suurus on
  1. a 55 eurot ja alates 01.01.2019 on 60 eurot. Kostja on nõus hageja ülalpidamiseks tasuma iga kuu 130 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast. Võttes arvesse teist ülalpeetava esinemist ja kostja majanduslikku olukorda, ei ole kostja võimeline elatist miinimummääras tasuma. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hagi vastuse kohase hageja seisukoha (tl 35) kohaselt ei ela pooled koos alates veebruarist
  2. Vastab tegelikkusele, et kostja kandis raha hageja ema pangakontole, vaid see oli mitte elatise tasumise kohustuse täitmiseks aga kostja kulude katteks. Kuna kooselu kestel on hageja ema tasunud kõik kostja kulud ära ja kostja sellega üldse ei tegelenud, siis sama olukord poolte kokkuleppel pärast kooselu lõpetamist jätkus. Hageja ema ära tasus kostja mobiilteenused summas 782,21 eurot. Hageja ema tasus korteri eest aadressil xxx linn, kus kostja on kooselu lõpetamise järel elanud. Hageja ema tasus ka elektrienergia eest. Mõni raha anti kostjale tagasi sularahas, mõni anti kostjale tagasi pangakontole. Asjaolu, et hageja ema kontole kantud raha ei olnud lapse ülalpidamise elatiseks, tõendab ka ülekannetes märgitud selgitus „raha“ aga mitte „elatis“ või „alimendid“ või „lapse ülalpidamiseks“. Hageja ema on seisukohal, et tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõude puhul peab kostja eelkõige tõendama, et ta on nõuetekohaselt ja täies ulatuses oma lapsele ülalpidamist andnud. Hageja esindaja on seisukohal, et „raha“ selgitustega ülekanded ei tõenda ülalpidamise osutamist lapsele ja hageja esindaja ei võta kõnealust kostja väidet omaks. Hageja leiab, et tema esitatud tõendid lükkavad ümber sellise kostja väite. Hageja esindaja on seisukohal, et asjaolu, et kostja tasub elatist summas 130 eurot igakuiselt teise ülalpeetava kasuks, ei saa olla põhjus elatise alla miinimummäära tasumiseks, samas ka töö kaotamine. Kostjal on hea eriala ning lähtudes kostja esitatud kontoväljavõttest, on kostjal võimalik enda ja alaealiste laste ülalpidamiseks piisava sissetuleku teenida. Hageja esindaja on seisukohal, et kohus saab siiski arvestada teise ülalpeetava esinemisega ja ajutiste kostja majanduslike raskustega. Hageja esindaja on seisukohal, et saab ajutiselt vähendada miinimumelatis ½ riiklike toetuste võrra. Praeguseks maksab riik hagejale toetust 60 eurot kuus, aastal 2018 oli kõneoleva riikliku toetuse määr 55 eurot igakuiselt. KOHTUISTUNG 16.05.2019 toimunud kohtuistungil (tl 58-63) täpsustas hageja oma nõude selliselt, et kuna
  3. a jaanuaris ja veebruaris on kostja tasunud elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, palub hageja välja mõista elatis alates
  4. a märtsist. Seejuures palub hageja arvestada, et
  5. a 4
(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813 märtsis ja aprillis tasus kostja hagejale elatisena 130 eurot kuus.
  1. a märtsi ja aprilli eest palub hageja seega välja mõista kostjalt elatis summas 140 eurot kuus ning alates
  2. a maist kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on nõus kolmeks-neljaks kuuks kompromissi korras sellega, et elatise summat vähendatakse poole riikliku toetuse võrra. Tagasiulatuva elatise nõudest on hageja loobunud. Hageja selgitas, et tema sissetulekuks on töötasu 1400 eurot (bruto) kuus, lapsetoetus 60 eurot kuus ja kostja elatis tasutud suuruses. Kostja nõustus tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudest loobumisega. Pooled kinnitasid kohtule, et saavad aru, et seoses hagist loobumisega selles osas menetlus lõpetatakse ning et menetluse lõpetamise tagajärjed on nendel arusaadavad. Kostja ei nõustunud täpsustatud nõudega alates hagi esitamisest. Käesoleval ajal, arvestades kostja majanduslikku olukorda, on ta võimeline tasuma elatist ainult summas 130 eurot. Kostja sissetulek moodustas kahe kuu eest 780 eurot, milleks on töötukassa tasutud toetus. Sillamäe sadamas olnud hea töökoha kaotas kostja
  3. a veebruaris hageja ema käitumise tulemusel. Hageja ema esitas politseile kostja suhtes valeavalduse, mille tulemusel sai alustatud kriminaalmenetlus, mille tõttu vallandati kostja omakorda töölt. Kriminaalmenetlus on lõpetatud sündmuse puudumisega seonduvalt, aga tööle keegi kostjat tagasi ei võta. Kostjal on autojuhi eriala, kuid head palka võib ta saada ainult sadamas töötades, kuid kriminaalmenetluse alustamise tõttu tühistati kostjal sadamate sissepääsud. Praegusel ajal, töötukassa koolitusel omandab kostja traktoristi eriala. Kui kostja saab korraliku tasuga tööd, hakkab ta maksma elatise seadusega ettenähtud miinimummääras. Hetkel sellist võimalust kostjal ei ole. Kostja elab töötutoetuse kulul ja võtab võlgu. Töötutoetusest on kostja maksnud hagejale elatist. Kostja tegi kahes korteris remonti. Üks korter, mis oli kostja oma enne hageja ema, ja teine korter, kus elasid kostja, hageja ja tema ema. Kostjal on sõiduauto Volkswagen,
  4. ehitusaasta, turuväärtusega umbes 800 eurot. Kuna autos ei ole elektroonikat ja kostja ise on autojuht, parandab ta oma auto vajadusel ise. Kütuse peale annab kostjale mõnikord raha tema ema, kuna kostja viib ema suvilasse autoga. Kinnisvara kostjal ei ole. Korter, kus on kui pere elanud hageja, tema ema ja ostja, on paar aastat tagasi hageja ema palvel kingitud hagejale. Kostja on sunnitud ostma korterisse, kus perena elasid hageja, tema ema ja kostja, ja kus hetkel elab kostja üksi, tegelikult kõike: valgustite lülitid, pistikud. Kui hageja ema lahkus korterist, on ta võtnud korterist kogu sisustust pistikuteni välja, isegi ukselingid, viidi pliit ja diivan ära. Kostja on praegu sellises olukorras, et ta peab võtma võlgu taastamaks kõike. Kuna oma sissetuleku andis kostja üle hageja emale, kes on täielikult tegelenud selle ärakasutamisega, oli kostja peale perekonna lagunemist
  5. a alguses olukorras, kus temal ei olnud sentigi. Hageja ema lubas jätta kostja alasti, tegelikult see nii ongi. Vaatamata raskele olukorrale, tasub kostja hageja ülalpidamiseks igakuiselt 130 eurot, sama palju kui ka teisele lapsele. Kostja on nõus tasuma elatist kõige rohkem summas 150 eurot kuus. Kostja palub arvestada elatise suuruse määramisel ka hageja peale makstavaid riiklikke toetuseid. Hageja jäi oma täpsustatud nõuete juurde. 5
(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Menetluse osaliselt lõpetamine 16.05.2019 kohtuistungil loobus hageja nõudest tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise osas. Hagist osalise loobumise avaldus on protokollitud. Kostja on nõus haginõudest osalise loobumise ja selles osas menetluse lõpetamisega. Mõlemad pooled kinnitasid, et neile on menetluse lõpetamise tagajärjed arusaadavad. Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks tagasiulatuva elatise nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja loobus hagist kohtuistungil ning kohus on hagist loobumise protokollinud. Kostja ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Kohus võtab hagist loobumise tagasiulatuva elatise nõude osas vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et

§-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatis alates hagi esitamisest 6

(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813 Hagejate nõudeks on mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 21.02.2019, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.11.2030, seadusega ettenähtud miinimummääras, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole elatise suurusega nõus, on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust vabatahtlikult suuruses, mis võimaldab tema praegune varaline olukord. Kostjal on lisaks üks laps, kelle ülalpidamiseks maksab ta 130 eurot elatisena. Kostja on nõus hageja ülalpidamiseks maksma kõige rohkem 150 eurot elatisena. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kohus tuvastas hageja D Aa sünnitõendiga (tl 4), et ta on sündinud 12.11.2012 ja et kostja on tema isa. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate vanemad elavad alates
  1. a algusest lahus ning et hageja elab ema juures. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülalpidama mõlemad vanemad. Alates 2019 on kuupalga alammääraks 540 eurot, pool sellest moodustab 270 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et
  2. a jaanuaris ja veebruaris on kostja tasunud elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, mistõttu 16.05.2019 toimunud kohtuistungil (tl 58-63) täpsustas hageja oma nõude selliselt, et palub välja mõista elatis alates
  3. a märtsist. Samuti puudub vaidlus, et
  4. a märtsis ja aprillis tasus kostja hagejale elatisena 130 eurot kuus.
  5. a märtsi ja aprilli eest palub hageja seega mõista kostjalt välja elatis summas 140 eurot kuus ning alates
  6. a maist kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva 7
(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813 seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Rahvastikuregistri andmetel (tl 72) kostjal on veel üks alaealine laps – K A , sündinud 21.03.2005, kelle emaks on S A . Seega on kostjal kaks alaealist last, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Ajavahemiku 01.01.2017 – 31.12.2018 eest kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte (tl 1929) kohaselt kandis ta S A kontole selgitusega „elatis K A “ igakuiselt 130 eurot. Kohus leiab, et vanem küll peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, aga see ei tähenda, et kahe alaealise lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (vt. Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20). Kohus jätab arvestamata elatise suuruse määramisel kostja poolt hageja emale tasutud summad enne
  5. a märtsi (tl 19-29) seoses tagasiulatuva elatise nõude osas hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega ning selle tõttu, et täpsustatud nõudes palub hageja elatise väljamõistmist alates
  6. a märtsist. Asja materjalide kohaselt (tl 67) kandis kostja hageja seadusliku esindajale
  7. aprillil 2019 elatusraha 130 eurot selgitusega „Alimentid“. Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et
  8. a märtsis kandis kostja hageja ülalpidamiseks 130 eurot ka. Pärast
  9. aprilli
  10. a elatise tasumise kohta ei esitanud kostja tõendeid. Hageja väidab, et alates
  11. a maist ei saanud kostjalt elatist kätte. Kostja väitel ei suuda ta tasuda elatist seaduses ettenähtud miinimummääras, kuna
  12. a veebruaris jäi ta Sillamäe sadama kõrgetasulisest tööst ilma ja hetkel on Töötukassa arvel. Seoses tööst ilmajäämisega on tema sissetulekud oluliselt langenud. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Ajavahemiku 01.01.2017 – 31.12.2018 eest Swedbank AS pangakonto väljavõtte (tl 19-29) kohaselt sai kostja töötasu OÜ-lt x kahe kuu (tl 14) keskmisena (
  13. a jaanuar, veebruar) 515,47 eurot kuus. OÜ-lt xsai kostja palka, lisapalka, haigusraha, lõpparvestust kümne kuu (tl 15-27) keskmisena (
  14. a veebruar-november) 1353,88 eurot kuus. OÜ-lt x sai kostja palka, ööpäevaraha kahe kuu (tl 28-29) keskmisena (
  15. a detsember,
  16. a jaanuar) 801,50 eurot. Ajavahemiku 01.04.2019 – 13.05.2019 eest Swedbank AS pangakonto väljavõtte (tl 67) kohaselt sai kostja Eesti Töötukassalt toetust, koolituse stipendiumi, koolituse sõidukulu kahe kuu keskmisena 422,10 eurot. Kostja pangakonto väljavõtetest on näha, et tema sissetulek on tööst ilmajäämise pärast tunduvalt vähenenud. Kuid kostja varalise seisundi hindamisel tuleb ka temale kuuluvat vara arvestada. 8
(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813 Kostja, hoolimata kohtu poolsest kohustamisest (tl 6), ei esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta. Kohus, lähtuvalt

§ 230

lg-st 3, võtab tsiviilasja materjalide juurde avaliku kinnistusraamatu detailsed andmed kostjale kuuluva kinnisvara kohta, samuti Maanteeameti andmed kostjale kuuluvate sõidukite kohta. Kohus kontrollis ka äriregistrit, kuid kostja suhtes puuduvad seal andmed. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kostjal ühisomandis S A 60,4 m2 suurune korteriomand x (tl 73-75) ja ühisomandis S A x asuv 38,8 m2 suurune korteriomand (tl 76-77). Maanteeameti andmetel kostjale kuuluvad: sõiduauto NISSAN Patrol GR, ehitusaasta 2003, MERCEDES-BENZ, ehitusaasta 1998 ja Volkswagen Passat Variant, ehitusaasta 2002 (tl 7879). Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kostjale kuuluvad Sillamäel kaks korteriomandit, mis on teise isikuga ühisomandis, samuti kolm sõidukit, millest uuem on 2003 ehitusaastaga, ei muuda see oluliselt kostja võimet hagejale elatist maksta seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohus leiab, et kostja praegune varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist seaduses ettenähtud ja hageja poolt nõutud suuruses. Swedbank AS pangakonto väljavõtetest (tl 19-29, 67) nähtuvalt ei ole kostjal olnud muid korrapäraseid või suurtes summades laekumisi peale eespool välja toodud tasusid. Pangakontolt on tehtud tavapärased maksed peamiselt toidukaupade kauplustes, kindlustusmaksed, maksed kütuse eest ja igakuiselt tasutud elatis 130 eurot S A K A (kostja teise lapse) ülalpidamiseks ning ei nähtu suuremate summade tasumist nt kallimate hobide, puhkusereiside vms eest. Üldjuhul alaealisele vara ei kuulu. Hagejale aga kuulub 57,5 m2 suurune korteriomand x (tl 80), kus elab kostja, kes kannab kõik korteriomandi teenindamisega seotud kulud. Kohus võtab

§ 230

lg 3 alusel tsiviilasja materjalide juurde avaliku kinnistusraamatu detailsed andmed hagejale kuuluva kinnisvara kohta. Asja materjalide kohaselt (tl 64, 65) on hagejale kuuluva korteri eest kostja poolt tasutud x korteriühistule

  1. a märtsis ja aprillis kokku 353,47 eurot. Vältimatud korteriomandi alleshoidmisega seotud kulud (hoone hooldus, küte, majas olev elekter ja elektrivõrk, remondifond, reservfond, sissekäigu koristus, soe vesi ja kanalisatsioon) moodustasid sellest
  2. a märtsis 142, 50 eurot ja
  3. a aprillis 117,57 eurot. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-69-13 (p 19) väljendatud seisukoha kohaselt saab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ka lapsele langevas osas. Samas lahendis (p 22-23) on Riigikohus leidnud, et ka muud eluasemega seotud kulud saab mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka. Kohus leiab, et kostja poolt lapsele kuuluva korteriomandi hooldusega seotud kulud tehakse lapse huvides ja kuuluvad elatise sisse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejale kuuluva korteriomandi hooldusega seotud kulud, s.o lapsele (hagejale) langetavas osas, kannab kostja üksi, hageja ema sellesse ei panusta. Ka ei esitanud hageja ema andmeid oma varalise seisundi kohta. 16.05.2019 kohtuistungil hageja lepingulise esindaja seletuste kohaselt on hageja ema sissetulek 1400 eurot kuus bruto. Samuti saab ta lapsetoetust 60 eurot iga kuu ja mõnikord elatis kostjalt. 9

(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813 Kohus kontrollis

§ 230lg 3 alusel ka hageja ema varalise olukorra üle.

Kinnistusraamatu andmetel omab hageja ema x asuvat kinnisasja pindalaga 1050 m2 (tl 81), samuti talle kuulub ½ kaasomandist x asuvas korteriomandis (tl 82-83). Maanteeameti andmeil (tl 84-85) hageja emale kuuluvad: Audi A4 Limousine, ehitusaasta 2012 ja Audi 80, ehitusaasta

  1. Kohus arvestab, et hageja ema kannab kulutusi seoses korteris x muuhulgas hageja elamisega (tl 37, 38, 39), kuid ühtlasi kohus leiab, et hageja ema varaline olukord on tänase päeva seisuga tunduvalt parem kui kostja olukord. Kohus leiab põhjendatuks vaadeldavas asjas arvestada kostja taotlusega selles osas, et hageja ema saab lapse peale igakuiselt ka lapsetoetust, mille suurus
  2. aastal on 60 eurot. Osa hageja vajadustest ilmselt kaetud peretoetusega. Kohus arvestab ka sellega, et kostja tasub elatisena teise lapse ülalpidamiseks 130 eurot iga kuu. Kohus leiab, et kostja nõusolek tasuda elatist hageja ülalpidamiseks summas 150 eurot on kooskõlas tema tänase varalise seisundiga. Samuti leiab kohus, et, mõistes elatise välja selles suuruses, ei jää kostja teine laps (K. A ) ebavõrdsesse olukorda ja ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja ei loobu elatise maksmisest seadusega ettenähtud miinimummääras, kuid saab seda teha keskmisest kõrgema töötasu saamisel. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 01.03.
  3. a kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (05.06.2019) elatis kindlas summas 190 eurot lähtuvalt arvestusest, et
  4. a märtsis ja aprillis on kostja tasunud elatisena hageja ülalpidamiseks 130 eurot kuus ja
  5. a mais elatise tasumise kohta ei ole kohtule andmeid esitatud (150 x 3 – 130 x 2). Samuti arvestab kohus, et hageja soovib elatise ülekandmist
  6. kuupäevaks, mis ei ole kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks veelgi saabunud. Kui kostja tasus elatist ka
  7. a mais ja juunis, tuleb sellega arvestada kohtuotsuse täitmisel. Alla seaduses ettenähtud miinimummäära suuruse elatise väljamõistmise tõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue seonduda elatise summa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Riigikohus on selgitanud 07.02.
  8. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p-s 16, et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Hageja palus kanda elatis hageja ema N M pangakontole xxx iga kuu
  9. kuupäevaks. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Kohus rahuldab selles osas hageja nõuet. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi vaid osaliselt. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

MENETLUSKULUD

§ 173lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 10

(11)Tsiviilasi nr 2-19-2813

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 163

lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.