← Eesti

1-19-4008/29

Obsah (9)§ 233§ 238§ 175§ 180§ 126§ 315§ 63§ 194§ 179

1-19-4008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 3. september 2019.a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-4008 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär

§ 233lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Enno Kotkas Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Enno Kotkale mõistetud karistust 1/3 võrra, so 4 kuu vangistuse võrra ning mõista Enno Kotkale lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Enno Kotka eelvangistuses viibitud aeg 26.02.201927.02.2019, so 2 päeva karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise aja algust lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.03.2019.a. Tõkend – vahistamine – jätta Enno Kotka suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.

  1. Tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute esitatud tsiviilhagid täielikult. Välja mõista Enno Kotkalt: - 6,79 eurot Tartu Tarbijate Kooperatiiv (reg. kood 10151355, SEB Pank arveldusarve nr EE531010102008545002) kasuks. 79,60 eurot Tartu Tarbijate Kooperatiiv (reg. kood 10151355, SEB Pank arveldusarve nr EE531010102008545002) kasuks.
  2. Menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Enno Kotkalt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 589.20 eurot. sundraha 810 eurot;

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Enno Kotkal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1399.20 eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 116.60 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700043469 ning selgituse “Enno Kotkas, otsus nr 1-19-4008, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Asitõendid:

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde kriminaalasja juures asuvad CD-plaadid (kokku 5 plaati) turvakaamerate videosalvestistega. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2

(11)Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 27.09.2019.a kell 10.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS, TSIVIILHAGID JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Enno Kotkast süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilises varguses. Süüdistuse kohaselt võttis E. Kotkas
  2. detsembril 2018 kell 20.19,
  3. detsembril 2018 kell 17.33,
  4. detsembril 2018 kell 18.04 ja
  5. detsembril 2018 kell 19.00 Tartus Narva mnt 25a Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina Viru Valge Vägev väärtusega 19,90 eurot. Samuti võttis süüdistatav
  6. veebruaril 2019 kell 17.56 Tartus Riia 2 Maksimarketi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina Ehe väärtusega 6,79 eurot ja püüdis
  7. veebruaril 2019 kell 13.53 võtta samast kohast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina Ekstra väärtusega 8,99 eurot. Viimane kuritegu jäi turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viimata. E. Kotkas püüdis
  8. märtsil 2019 kell 11.50 võtta Tartus Lembitu 2 Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli Laua viina väärtusega 18,99 eurot, kuid ka see kuritegu jäi turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viimata.
  9. Kannatanu Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv esitas E. Kotka vastu tsiviilhagid 27., 28.,
  10. ja
  11. detsembril 2018 nelja viinapudeli Viru Valge Vägev õigusvastase äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kogusummas 79,60 eurot ning
  12. veebruaril 2019 ühe viinapudeli Ehe Viin õigusvastase äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6,79 eurot. 3

(11)3. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et E. Kotka süü on tõendatud, ning palub tunnistada süüdistatava KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi, karistada teda 1-aastase vangistusega ja

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 (s.o 4 kuu) võrra.

Samuti palub prokurör arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja rahuldada kannatanu tsiviilhagid.

  1. Kannatanu esindaja J. G. jäi kohtuistungil tsiviilhagide juurde.
  2. Süüdistatav E. Kotkas kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end täielikult süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Samuti võttis süüdistatav tsiviilhagid õigeks. Süüdistatav ei soovinud enda ristküsitlemist. Viimases sõnas ütles E. Kotkas, et ta kahetseb väga toimepandud kuritegusid, ja selgitas, et probleem on tema alkoholilembuses. Ta viibis kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes, kuigi ta ei tohi alkoholi tarvitada. Tervislikel põhjustel tekib tal alkoholi tarvitamise korral mälukaotus ja ta ei mäleta hiljem, mida ta joobeseisundis tegi. Süüdistatav ei mäleta ka praeguse kriminaalasja esemeks olevaid kuritegusid, kuid varguste toimepanemise kohta on videosalvestised. E. Kotkas lubas perele, et peab peret üleval ja läheb alkoholiravile. Süüdistatav on nõus hüvitama kõik kahjud. Süüdimõistva otsuse korral on tal võimalik menetluskulud tasuda pärast vanglast vabanemist.
  3. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et esitatud süüdistus on põhjendatud, ning palub karistada E. Kotkast 9-kuulise vangistusega, vähendada

§ 238

lg 2 alusel mõistetavat karistust 1/3 (s.o 3 kuu) võrra ja arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et E. Kotkas pani toime süüdistuses kirjeldatud kuriteod. Kohtu hinnangul nähtub E. Kotka süü ka kriminaaltoimikus sisalduvatest tõenditest. Süüdistusaktis nimetatakse tõenditena esmalt Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi poolt
  2. jaanuaril 2019 Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avaldust 27., 28.,
  3. ja
  4. detsembri
  5. a varguste kohta (vt II kd, tl 1); kuupäevata avaldust
  6. veebruari
  7. a varguse kohta (vt I kd, tl 21);
  8. veebruari
  9. a avaldust
  10. veebruari
  11. a varguse katse kohta (vt I kd, tl 2-3) ning
  12. märtsi
  13. a avaldust
  14. märtsi
  15. a varguse katse kohta (vt I kd, tl 30-31). Prokuratuuri arvates nähtuvad nendest tõenditest kuritegude toimepanemise aeg, koht ja tekitatud kahju.
  16. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 63

mõtte kohaselt saab isiku süüditunnistamisel tugineda vaid selle paragrahvi esimeses lõikes loetletud tõendiliikidele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus nr 3-1-1-21-09, p 9 ja
  3. aprilli
  4. a otsus nr 3-1-1-101-16, p 19). Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a otsus nr 3-1-1-127-06, p 10).

§ 194

lg 1 ja § 195 lg 1 kohaselt on kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult esitatud teade kuriteo toimepanemise kohta. Kuna praeguses asjas teavitati Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi avaldustega Politsei- ja Piirivalveametit 27., 28.,

  1. ja
  2. detsembril 2018,
  3. ja
  4. veebruaril 2019 ning
  5. märtsil 2019 toime pandud kuritegudest, on kohtu hinnangul nende dokumentide näol tegemist kuriteoteadetega. Kuriteoteade ei paigutu aga ühegi

§ 63lg-s 1 nimetatud tõendiliigi alla (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2015. a otsus nr 3-1-1-73-15, p 17 suulise kuriteoteate 4

(11)kohta). Seega on kannatanu ülal loetletud avaldused tõenditena lubamatud ja kohus jätab need E. Kotka süüküsimuse lahendamisel kõrvale.
  1. Süüdistusaktis käsitletakse
  2. veebruari
  3. a varguse osas tõendina ka tunnistaja M. I.
  4. veebruari
  5. a videoanalüüsi, millest nähtuvalt võtab habetunud, palja pealaega mees viina, paneb selle taskusse ja jätab selle eest maksmata (vt I kd, tl 23). Arvestades, et tunnistaja koostatud „videoanalüüs“ ei paigutu samuti ühegi

§ 63

lg-s 1 nimetatud tõendi liigi alla, jätab kohus ka selle lubamatu tõendina otsuse tegemisel kõrvale. Täiendavalt jätab kohus tõendikogumist välja kriminaaltoimiku I köites lehel 22 asuva rekvisiitideta selgituse. Dokumendilt ei nähtu, kes, millal ja millistel asjaoludel selgituse koostas, mistõttu pole kohtul võimalik sellele otsuse tegemisel tugineda.

  1. Politsei- ja Piirivalveameti
  2. jaanuari
  3. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks videosalvestised, mis on salvestatud CD-le pealkirjaga „Tartu TK Kivi Konsum 27.12.2018-31.12.2018“ ja mis asuvad CD-l alamkaustas „Kivi Konsum“ (vt II kd, tl 10). Politsei- ja Piirivalveameti 4.,
  4. ja
  5. märtsi
  6. a asitõendi vaatlusprotokollidest nähtuvalt on vaatluse objektideks Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi poolt Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduste lisadel − CD plaatidel − salvestatud videosalvestised (vt I kd, tl 8, 24 ja 34). Kõik videosalvestised on lisatud kriminaaltoimikusse.
  7. Politsei- ja Piirivalveameti
  8. märtsi
  9. a asitõendi vaatlusprotokolli ning CD-le pealkirjaga „Tartu TK Kvartali Maksimarket 25.02.2019“ salvestatud videofailide kohaselt jalutab kiilaspeaga tumedaid riideid kandev mees, ostukorv vasakus käes,
  10. veebruaril 2019 kell 17:53:18 alkoholiriiulite vahel. Kell 17:53:26 võtab mees parema käega riiulist ühe alkoholipudeli, paneb selle ostukorvi ja liigub kell 17:53:32 alkoholiriiuli juurest eemale. Kell 17:55:34 paneb sama mees alkoholipudeli parema käega pükste parempoolsesse taskusse ja lahkub kell 17:56:40 kauba eest tasumata poest. Asitõendi vaatlusprotokollis võrreldi videosalvestiselt nähtuvat meest politsei kasutuses olevatest andmebaasidest pärineva E. Kotka fotoga ja näokuju väliste tunnuste järgi tuvastati, et tegemist on sama isikuga (vt I kd, tl 24-29).
  11. Politsei- ja Piirivalveameti
  12. märtsi
  13. a asitõendi vaatlusprotokolli ning CD-le pealkirjaga „Tartu TK Kvartali Maksimarket 26.02.2019“ salvestatud videofailide kohaselt jalutab kiilaspeaga tumedaid riideid kandev mees, ostukorv vasakus käes,
  14. veebruaril 2019 kell 13:54:58 alkoholiriiulite vahel. Kell 13:55:08 võtab mees parema käega riiulist ühe alkoholipudeli, paneb selle ostukorvi ja liigub kell 13:55:11 alkoholiriiuli juurest eemale. Kell 13:56:21 paneb sama mees alkoholipudeli parema käega pükste parempoolsesse taskusse ja möödub kell 13:57:24 kauba eest tasumata kassapidajast. Asitõendi vaatlusprotokollis võrreldi videosalvestiselt nähtuvat meest politsei kasutuses olevatest andmebaasidest pärineva E. Kotka fotoga ja näokuju väliste tunnuste järgi tuvastati, et tegemist on sama isikuga (vt I kd, tl 8-16).
  15. Politsei- ja Piirivalveameti
  16. märtsi
  17. a asitõendi vaatlusprotokolli ning CD-dele nimetusega „Tartu TK Lembitu Konsum 07.03.19“ salvestatud videofailide kohaselt võtab kiilaspeaga tumedaid riideid kandev mees, ostukorv vasakus käes,
  18. märtsil 2019 kell 11:49:53 parema käega riiulist pudeli ja paneb selle ostukorvi. Kell 11:50:07 paneb sama mees pudeli parema käega riiulisse tagasi, võtab kell 11:50:17 riiulist teise pudeli ja paneb selle ostukorvi. Kell 11:50:25 liigub ta alkoholiriiulist eemale. Kell 11:50:34 paneb sama mees pudeli parema käega pükste parempoolsesse taskusse ja möödub kell 11:51:44 kauba eest tasumata kassapidajast. Asitõendi vaatlusprotokollis võrreldi videosalvestiselt nähtuvat meest politsei kasutuses olevatest andmebaasidest pärineva E. Kotka fotoga ja näokuju väliste tunnuste järgi tuvastati, et tegemist on sama isikuga (vt I kd, tl 34-39). 5

(11)
  1. Tunnistaja M. I.
  2. veebruaril 2019 antud ütluste kohaselt oli tunnistaja
  3. veebruaril 2019 kella 13:53 ajal Tartu linnas Riia tn 2 Kvartali keskuses tööl ja märkas turvaruumi valvekaameratest, et joobetunnustega meesterahvas sisenes Maksimarketisse, suundus kohe alkoholiriiulite juurde, võttis riiulist pooleliitrise pudeli viina „Ekstra“ väärtusega 8,99 eurot ja läks kohviriiulite vahele. Seal vaatas mees kaamerasse, pani pudeli püksitaskusse ja möödus kauba eest tasumata kassast. Turvatöötajad pidasid mehe pärast kassast möödumist kinni ja kutsusid politsei. Kaup tagastati kauplusele rikkumata (vt I kd, tl 5-5 pöördel). Nähtuvalt Viking Security
  4. veebruari
  5. a õigusvastase teo toimepanemise aktist nr 11-19 pidas tunnistaja M. I.
  6. veebruaril 2019 kell 13.57 Tartus Riia 2 Kvartali Maksimarketis kinni habemega, palja pealaega, tumedate riietega ja pruunikate jalanõudega mehe, kes võttis pooleliitrise pudeli viina, pani selle taskusse ja jättis kauba eest maksmata. Ära võetud kaubaks on üks Ekstra viin maksumusega 8,99 eurot. Mees anti üle Lõuna Prefektuuri politseiametnikule (vt I kd, tl 4). Politsei- ja Piirivalveameti
  7. veebruari
  8. a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti E. Kotkas samal päeval kell 13.53 Taru linnas aadressil Riia 2 kahtlustatavana kinni (vt I kd, tl 43-44).
  9. Tunnistaja K. P.
  10. märtsil 2019 antud ütluste kohaselt oli tunnistaja
  11. märtsil 2019 Tartu linnas Lembitu 2 Konsumi kaupluses tööl ja nägi valvekaamerast, et musta värvi jope ja pruunide pükstega mees võttis riiulilt pudeli viina, pani selle ostukorvi ja möödus kella 11.50 paiku kassadest kauba eest tasumata. Tunnistaja pidas isiku turvakontrolliks kinni ja leidis tema tagataskust ühe pudeli Laua viina väärtusega 18,99 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata (vt I kd, tl 32). Nähtuvalt G4S-i
  12. märtsi
  13. a õigusvastase teo toimepanemise aktist pidas tunnistaja K. P.
  14. märtsil 2019 kell 11.52 Tartus Lembitu 2 Konsumi kaupluses kinni meesterahva, kes võttis üheliitrise pudeli Laua viina maksumusega 18,99 eurot ja möödus kassadest selle eest maksmata. Mees anti üle Lõuna Prefektuuri politseiametnikule (vt I kd, tl 33). Politsei- ja Piirivalveameti
  15. märtsi
  16. a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti E. Kotkas samal päeval kell 11.52 Tartu linnas Lembitu 2 kahtlustatavana kinni (vt I kd, tl 50-51).
  17. Samuti nähtub E. Kotka
  18. märtsil 2019 kahtlustatavana antud ütlustest, et ta tunnistab
  19. ja
  20. veebruari
  21. a varguste toimepanemist.
  22. märtsi
  23. a tegu ta toime ei pannud. E. Kotkas keeldub kahtlustuse kohta täpsemate ütluste andmisest (vt I kd, tl 54). Kohtus tunnistas E. Kotkas oma süüd täielikult (vt II kd, tl 140 pöördel).
  24. Kohtu hinnangul on asitõendi vaatlusprotokollid, turvakaamerate salvestised, tunnistajate ütlused, õigusvastase teo toimepanemise aktid ja E. Kotka kahtlustatavana kinnipidamise protokollid lubatavad ja usaldusväärsed tõendid. Samuti on E. Kotka kahtlustatavana antud ütlused lubatav tõend. Hinnates neid tõendeid kogumis, tuvastab kohus, et E. Kotkas võttis
  25. ja
  26. veebruaril 2019 Tartu linnas Riia 2 Maksimarketis ning
  27. märtsil 2019 Tartu linnas Lembitu 2 Konsumi kaupluses riiulilt viinapudeli, pani selle pükste taskusse ja möödus kauba eest tasumata kassadest. E. Kotka liikumine ja tegevus kaupluste müügisaalis nähtub asitõendi vaatlusprotokollidest, turvakaamera salvestistelt ning
  28. veebruari ja
  29. märtsi
  30. a tegude osas ka tunnistajate ütlustest. See, et alkoholipudelid võttis ära E. Kotkas, selgub asitõendi vaatlusprotokollidest, õigusvastase teo toimepanemise aktidest, E. Kotka kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest ning
  31. ja
  32. veebruari
  33. a tegude osas ka E. Kotka kahtlustatavana antud ütlustest.
  34. E. Kotkas võttis
  35. veebruaril 2019 viinapudeliga poest lahkudes kauplusele kuuluva vallasasja ära ja realiseeris seega varguse koosseisu objektiivsed tunnused. Kohtu hinnangul on 6
(11)täidetud ka subjektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 1 kohaselt on üldjuhul kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. Tulenevalt KarS § 16 lg-st 1 on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sätestades karistatava teona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nõuab KarS § 199 lg 1 subjektiivse tunnusena võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise osas kavatsetust. Võõra vallasasja äravõtmise osas piisab kaudsest tahtlusest. Arvestades, et E. Kotkas peitis müügisaalis viinapudeli pükste taskusse ja lahkus selle eest tasumata kauplusest, oli süüdistatava tegevuse siht jätta kauplus ebaseaduslikult (s.o kaupluse nõusolekuta) viinapudelist kestvalt ilma. Seega tegutses E. Kotkas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Kuna selle eesmärgi saavutamise vältimatu tingimus oli viinapudeli suhtes kaupluse valduse lõpetamine ja enda valduse kehtestamine, realiseeris süüdistatav varguse objektiivsed tunnused kavatsetusega. Eelnevast nähtuvalt pani E. Kotkas
  1. veebruaril 2019 toime lõpuleviidud varguse. Kuna
  2. veebruaril ja
  3. märtsil 2019 ei õnnestunud E. Kotkal pükste taskusse peidetud pudeliga turvatöötaja sekkumise tõttu kauplusest lahkuda ja pudelit kaupluselt ära võtta, jäid need teod süüdistatava tahtest sõltumatult lõpule viimata. Seega on tegemist varguse katsetega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  4. Politsei- ja Piirivalveameti
  5. jaanuari
  6. a asitõendi vaatlusprotokolli ning CD-l pealkirjaga „Tartu TK Kivi Konsum 27.12.2018-31.12.2018“ alamkaustas „Kivi Konsum“ salvestatud videofaili „kiilakas mees võtab 2 viina“ kohaselt jalutab kiilaspeaga tumedaid riideid kandev mees, ostukorv paremas käes,
  7. detsembril 2018 kell 20:18:41 alkoholiriiuli poole. Kell 20:19:00-20:19:02 võtab mees vasaku käega riiulist korraga kaks alkoholipudelit, paneb pudelid ostukorvi ja liigub kell 20:19:06 alkoholiriiulist eemale. Nähtuvalt failist „kiilakas viinavaras kassas“ maksab sama mees
  8. detsembril 2018 kell 20:22:30-20:22:37 kassas vaid ühe alkoholipudeli eest (vt II kd, tl 11-15).
  9. Edasi on Politsei- ja Piirivalveameti
  10. jaanuari
  11. a asitõendi vaatlusprotokollist ja CD alamkaustas „Kivi Konsum“ salvestatud failist „kiilakas mees võtab 3 viina“ näha, et kiilaspeaga tumedaid riideid kandev mees jalutab, ostukorv paremas käes,
  12. detsembril 2018 kell 17:33:03 alkoholiriiuli poole. Kell 17:33:10 võtab mees vasaku käega riiulist korraga kaks alkoholipudelit, paneb pudelid ostukorvi ja liigub kell 17:33:16 alkoholiriiulist eemale (vt II kd, tl 16-19).
  14. jaanuari
  15. a asitõendi vaatlusprotokolli ja CD alamkaustas „Kivi Konsum“ salvestatud failide „506 (2018-12-29 18'04'03 - 2018-12-29 18'04'58)“, „506 (2018-12-29 18'09'00 - 2018-12-29 18'09'37)“ ja „505 (2018-12-29 18'10'03 - 2018-12-29 18'10'53)“ kohaselt jalutab kiilaspeaga tumedaid riideid kandev mees, ostukorv paremas käes,
  16. detsembril 2018 kell 18:04:25 alkoholiriiuli poole, võtab kell 18:04:36 vasaku käega riiulist korraga kaks alkoholipudelit, paneb pudelid ostukorvi ja liigub kell 18:04:44 alkoholiriiulist eemale. Kell 18:09:00 jalutab sama mees, ostukorv vasakus käes, uuesti alkoholiriiuli juurde, paneb kell 18:09:11 ainsa ostukorvis oleva pudeli parema käega riiulisse tagasi ja liigub kell 18:09:16 õlleriiuli juurde. Mees võtab kell 18:09:25 õlleriiulist parema käega õllepurgi, paneb selle ostukorvi ja liigub õlleriiulist eemale. Kell 18:10:14-18:10:53 maksab mees kassas vaid õllepurgi eest (vt II kd, tl 20-28).
  18. jaanuari
  19. a asitõendi vaatlusprotokollist ja CD alamkaustas „Kivi Konsum“ salvestatud failist „kiilas mees võtab 2 viina, hiljem maksab viru valge eest“ nähtuvalt jalutab tumedaid riideid ja tumedat mütsi kandev mees, ostukorv paremas käes,
  20. detsembril 2018 kell 19:00:40 alkoholiriiuli poole. Kell 19:00:50 ja 19:00:54 võtab mees vasaku käega alkoholiriiulist kahel korral alkoholipudeli, paneb mõlemad pudelid ostukorvi ja liigub kell 7
(11)19:00:58 alkoholiriiulist eemale. Faili „kiilas viinavaras ostab viru valge, väikese“ kohaselt ulatab tumedaid riideid kandev katmata peaga mees
  1. detsembril 2018 kell 19:06:53 kassapidajale vaid ühe alkoholipudeli (vt II kd, tl 29-35).
  2. Lisaks nähtub Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi Kivi Konsumi
  3. jaanuari
  4. a inventuurist nr XXX, et kannatanult varastati 4 pudelit pooleliitrist viina Viru Valge Vägev. Ühe pudeli müügihind on 19.90 eurot ja nelja pudeli müügihind on kokku 79,60 eurot. Täiendavalt kirjeldatakse inventuuri dokumendil turvakaamerate salvestiste sisu (vt II kd, tl 4).
  5. E. Kotka
  6. veebruaril 2019 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas ta varastas 27., 28.,
  7. ja
  8. detsembril 2018 Kivi Konsumist viina. E. Kotkal on olnud neli peapõrutust, mistõttu esineb tal mälukaotusi. Kui ta on vargused toime pannud, siis ta kahetseb neid tegusid väga (vt II kd, tl 45).
  9. veebruaril 2019 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt pani E. Kotkas 27., 28.,
  10. ja
  11. detsembri
  12. a vargused toime pärast seda, kui ta läks kihlatuga tülli ja hakkas alkoholi tarvitama. E. Kotkas kahetseb kuritegude toimepanemist ja palub kergemat karistust (vt I kd, tl 48-49). Kohtus tunnistas E. Kotkas oma süüd täielikult (vt II kd, tl 140 pöördel).
  13. Kohtu hinnangul on inventuuri käigus koostatud
  14. jaanuari
  15. a dokument lubatav tõend osas, mis kajastab kannatanult ära võetud asjade loetelu ja väärtust. Turvakaamera salvestiste sisu puudutavas osas on tegemist lubamatu tõendiga, sest dokumendilt ei nähtu, kes, millal ja millistel asjaoludel on inventuuri dokumendil salvestiste sisu kirjeldanud. Samuti on salvestistelt nähtuvate asjaolude kirjelduse näol sisuliselt tegemist asitõendi vaatlusel ilmnenud asjaolude sedastamisega. Viimane on kriminaalmenetluses üksnes menetleja pädevuses. Eelnevast tulenevalt jätab kohus inventuuri käigus koostatud
  16. jaanuari
  17. a dokumendi otsuse tegemisel kõrvale osas, milles kirjeldatakse turvakaamerate salvestiste sisu. Ülejäänud osas on kõnealune dokument lubatav ja usaldusväärne. Samuti on lubatavad ja usaldusväärsed ülal refereeritud asitõendite vaatlusprotokollid, turvakaamerate salvestised ja E. Kotka kahtlustatavana antud ütlused.
  18. Hinnates lubatavaid tõendeid kogumis, tuvastab kohus, et E. Kotkas lahkus 27., 28.,
  19. ja
  20. detsembril 2018 Tartus Narva mnt 25a Konsumi kauplusest koos ühe pudeli pooleliitrise viinaga Viru Valge Vägev, jättes kõigil kordadel kauba eest tasumata. Kokku võttis süüdistatav ära neli pudelit viina. Asitõendi vaatlusprotokollide ja turvakaamerate salvestiste kohaselt võttis kiilaspeaga tumedaid riideid kandev mees igal kõnealusel korral alkoholiriiulist kaks alkoholipudelit ja pani need ostukorvi.
  21. ja
  22. detsembril ulatas sama mees kassapidajale vaid ühe pudeli ning
  23. detsembril pani ta ühe alkoholipudeli riiulisse tagasi, võttis õllepurgi ja maksis kassas üksnes õllepurgi eest. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollidest ja turvakaamera salvestistelt ei nähtu, kuhu mees kauplusest väljumise ajaks ühe alkoholipudeli peitis, ja
  24. detsembri
  25. a teo osas ei nähtu seegi, kas ja mitme alkoholipudeli eest ta kassas tasus, tuvastab kohus salvestistelt nähtuva mehe riietust ja näokuju arvestades, et tegemist on E. Kotkaga. Pidades silmas tema käitumist
  26. ja
  27. veebruaril ning
  28. märtsil 2019, asub kohus seisukohale, et väljakujunenud käitumismustri järgi peitis E. Kotkas ka 27., 28.,
  29. ja
  30. detsembril 2018 ühe viinapudeli riiete alla või vahele ning lahkus kauplusest selle eest tasumata. Tartu Tarbijate Kooperatiivi Kivi Konsumi
  31. jaanuari
  32. a inventuuri nr XXX kohaselt võeti kannatanult ära neli pooleliitrist pudelit viina Viru Valge Vägev.
  33. Eelnevast nähtuvalt realiseeris süüdistatav igal korral, kokku neli korda, varguse objektiivse koosseisu tunnused. Kuna E. Kotkas peitis müügisaalis viinapudelid ära ja lahkus poest nende eest tasumata, tegutses ta ka 27., 28.,
  34. ja
  35. detsembril 2018 võõra vallasasja ebaseadusliku 8
(11)omastamise eesmärgiga ja realiseeris varguse objektiivsed tunnused kavatsetusega. Süüdistatav pani kõigil kordadel toime lõpuleviidud varguse. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  1. Kokku pani E. Kotkas toime viis lõpuleviidud vargust (27., 28.,
  2. ja
  3. detsembril 2018 ning
  4. veebruaril 2019) ja kaks varguse katset (
  5. veebruaril ja
  6. märtsil 2019). Arvestades kuritegude arvu, sagedust (sh 27.-
  7. detsembril ja 25-
  8. veebruaril sisuliselt iga päev) ning asjaolu, et teo objektiks oli kõigil kordadel üks pudel viina, oli E. Kotka tegutsemine kohtu hinnangul järjepidev. Süüdistatav pani kuritegusid toime väljakujunenud käitumismustri järgi ja kauplustest viinapudeli varastamine oli kujunenud tema elustiiliks. Kuritegude toimepanemine lõppes alles pärast E. Kotka vahistamist
  9. märtsil
  10. Eelnevast on süüdistatava käitumine käsitatav süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes.
  11. KarS § 199 lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Analüüsides E. Kotka süü suurust, märgib kohus, et kuigi süüdistatav varastas või püüdis varastada suhteliselt väheväärtuslikke asju (s.o väärtusega kuni 20 eurot), pani ta toime seitse kuritegu (s.o viis lõpuleviidud vargust ja kaks varguse katset). See arv osutab süüdistatava kõrgele kuritegelikule aktiivsusele ja suhteliselt suurele süüle. E. Kotkas kahetses nii kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka kohtuistungil toimepandud tegusid ja kohtul pole alust kahetsuse siiruses kahelda. Seega esineb KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid pole.
  12. Samas nähtub E. Kotka karistusregistri väljavõttest ja tema suhtes tehtud kohtuotsustest, et E. Kotkast on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, s.h viis korda süstemaatilise varguse või süstemaatilise varguse katse eest. Harju Maakohtu
  13. märtsi 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2038 karistati E. Kotkast KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 9-kuulise vangistusega ning

§ 238lg 2 alusel mõisteti 6 kuud vangistust (vt II kd, tl 54), Harju Maakohtu 11.

septembri 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7417 karistati E. Kotkast taas KarS § 199 lg 2 p 9 − § 25 lg 2 järgi vangistusega (vt I kd, tl 68 pöördel), Harju Maakohtu 4. veebruari 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-883 karistati E. Kotkast KarS § 199 lg 2 p 9 − § 25 lg 2 järgi 9-kuulise vangistusega ning

§ 238lg 2 alusel mõisteti 6 kuud vangistust (vt II kd, tl 60).

Seejärel karistati E. Kotkast Harju Maakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7225 KarS § 199 lg 2 p 9 − § 25 lg 2 järgi vangistusega, mis asendati 178 tunni üldkasuliku tööga (vt I kd, tl 68 pöördel), kuid Harju Maakohtu
  3. augusti
  4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7410 karistati E. Kotkast vaid 5 päeva pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist toime pandud teo eest uuesti KarS § 199 lg 2 p 9 − § 25 lg 2 järgi 6kuulise vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, misjärel kujunes E. Kotka karistuseks 4 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg-st 2, suurendati seda karistust Harju Maakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 5 kuu ja 28 päevase vangistuse) võrra ning E. Kotka liitkaristuseks kujunes 9 kuud ja 28 päeva vangistust (vt II kd, tl 62 pöördel). Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrusega vabastati E. Kotkas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 6-kuulise katseajaga (vt II kd, tl 64). Maakohtu määrus jõustus
  5. märtsil 2017 ja katseaeg lõppes
  6. septembril 2017 (vt I kd, tl 68).
  7. Nagu öeldud, asus E. Kotkas
  8. detsembril 2018 (s.o veidi enam kui üks aasta pärast katseaja lõppemist) uuesti süstemaatiliselt vargusi toime panema ja kuritegude toimepanemine 9

(11)lõppes üksnes tema vahistamise tõttu. Pidades silmas, et süüdistatavat on karistatud korduvalt nii kuue- kui ka üheksakuuliste vangistustega, kuid ta pani vaatamata sellele toime seitse uut samasugust kuritegu, tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks praeguses asjas mõista rangem karistus. Ka õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad järjepidevale kuritegude toimepanemisele tõhusat reageerimist. 32. Arvestades eeltoodut kogumis, mõistab kohus E. Kotkale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks 1-aastase vangistuse. Kuna kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses, tuleb

§ 238lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (s.o 4 kuu) võrra.

Nii kujuneb E. Kotka lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Pidades silmas, et E. Kotkas oli

  1. kuni
  2. veebruarini 2019 kahtlustatavana kinni peetud, arvab kohus KarS § 68 lg-st 1 juhindudes selle aja (s.o 2 päeva) karistusaja hulka ning loeb kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg on
  3. märts 2019, mil E. Kotkas peeti kahtlustatavana kinni ja misjärel ta Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrusega nr 1-191899 vahistati. Kohus jätab E. Kotka suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata ja märgib, et see tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
  6. Kannatanu Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv esitas E. Kotka vastu tsiviilhagid 27., 28.,
  7. ja
  8. detsembril 2018 nelja viinapudeli Viru Valge Vägev õigusvastase äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kogusummas 79,60 eurot (vt II kd, tl 8) ning
  9. veebruaril 2019 ühe viinapudeli Ehe Viin õigusvastase äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6,79 eurot (vt I kd, tl 19). Kohtuistungil jäi kannatanu esindaja hagide juurde ja süüdistatav võttis hagid õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 127, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel täielikult kannatanu tsiviilhagid ja mõistab E. Kotkalt Tartu Tarbijate Kooperatiivi kasuks välja 79,60 ja 6,79 eurot. 34.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 175

lg 1 p-st 4 on menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendanud ja vajalikus ulatuses. Politsei- ja Piirivalveameti

  1. märtsi
  2. a määrusega määrati kohtueelses menetluses E. Kotka
  3. märtsi
  4. a kahtlustatavana ülekuulamisel osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 30 eurot (vt I kd, tl 57-58). Prokuratuuri
  5. märtsi
  6. a määrusega määrati E. Kotka vahistamistaotlusega tutvumise ja selle läbivaatamisel osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 90 eurot (vt I kd, tl 59-61) ning
  7. märtsi
  8. a määrusega määrati kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise ja E. Kotka kokkuleppe sõlmimisel osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot (vt II kd, tl 75-76). Seejärel määrati prokuratuuri
  9. mai
  10. a määrusega vahistamise pikendamise taotlusega tutvumise ja selle läbivaatamisel osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 90 eurot (vt II kd, tl 98-99) ning viimaks määrati Tartu Maakohtu
  11. septembri
  12. a määrusega lühimenetluseks ettevalmistamise ja
  13. septembri
  14. a kohtuistungil osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 259,20 eurot (vt II kd, tl 144-145). Kokku on määratud kaitsja tasu E. Kotkale osutatud riigi õigusabi eest 589,20 eurot. See summa tuleb E. Kotkalt riigi kasuks välja mõista.
  15. Samuti on

§ 175lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Tulenevalt

§ 179lg 1 p-st 2 on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (kuutasu alammäär alates 10

(11)1. jaanuarist 2019 on 540 eurot). Ka see summa tuleb E. Kotkalt riigi kasuks välja mõista. Kokku peab E. Kotkas tasuma menetluskulud summas 1399,20 eurot. 36.

§ 180

lg 3 esimese ja neljanda lause järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas, et E. Kotkas on töötu, tal puuduvad stabiilsed sissetulekud ja ta viibib vanglas, määrab kohus, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda ositi 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 116.60 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 37. Praeguses asjas on asitõenditeks 5 CD-plaati turvakaamerate videosalvestistega. Kohus otsustab

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta need kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.