KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-

§ 100lg 4).

3.

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et
2. märtsil 2019 tasus kostja hagejatele elatist summas 20 eurot ning
3. märtsil 2019 summas 100 eurot. 3.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.“
5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. A.A. (hageja I), B.B. (hageja II), C.C. (hageja III) ja D.D. (hageja IV) esitasid
8. jaanuaril 2019 Viru Maakohtule hagi I.S. (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad 2 palusid kohustada kostjat kandma elatise nende seadusliku esindaja kontole iga kuu
9. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt ei ela hagejate vanemad koos, nende abielu on lahutatud septembris
10. Hagejad jäid elama ema juurde. Hagejad elavad XXXX asuvas korteris, mis on nende vanemate ühisvara. Kostja ei osale hagejate ülalpidamises. Kostja maksab korteri eest laenu 150 eurot kuus. Samuti on hagejate vajadused osaliselt kaetud riiklike toetustega. Hagejate ema sissetulekuks on toetused 638 eurot ja töötasu 500 eurot. Hagejate kulutused on järgmised: hügieenitarbed (50 eurot), eluasemekulud (80 eurot), riided (100 eurot), lasteaed ja kool (150 eurot), toit (600 eurot), ravikulud (40 eurot), kokku vähemalt 1140 eurot kuus. Sõiduk on kostja valduses.
11. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejate vanemate ühisvaraks on hagis nimetatud korter ja sõiduk Opel Vivara. Korteri eest maksab kostja 150 eurot ja sõiduki eest 146 eurot 45 senti kuus. Kostja maksab hagejate ema kontole laste ülalpidamiseks keskmiselt 65 eurot 83 senti kuus. Kostja andis hagejatele raha reisimiseks Ukrainasse. Kostja sissetulek on 775 eurot kuus. Pärast maksete tegemist jääb kostjale 412 eurot 68 senti. 200 euro suuruse elatise maksmine lapse kohta ei ole kostjale jõukohane. MAAKOHTU LAHEND
12. Viru Maakohus rahuldas
13. mai 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 80 eurot kuus alates hagi esitamisest
14. jaanuarist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole kuu
15. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et
16. märtsil 2019 tasus kostja hagejatele elatist summas 20 eurot ja
17. märtsil 2019 summas100 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub kostja esitatud konto väljavõttest, et ta maksab korteri eest 150 eurot kuus ja sõiduki eest 145 eurot kuus. Perioodil
18. jaanuarist 2018 kuni
19. jaanuarist 2019 on kostja kandnud hagejate ülalpidamiseks erinevaid summasid (15-20 eurot, kuid ka 100 – 150 eurot). Kuna hagejad ei nõua kostjalt ülalpidamist tagasiulatuvalt, ei võtnud maakohus neid summasid arvesse, küll aga tõendavad need, et kostja on mingil määral hagejatele ülalpidamist andnud. Kostja konto väljavõttest nähtub ka see, et tema sissetulekuks on töötasu 230 – 1070 eurot kuus. Lisaks töötasule saab kostja lähetushüvitist 200 – 600 eurot. Kostja konto väljavõttest perioodi
20. jaanuar 2019 kuni
21. märts 2019 eest nähtub, et tema sissetulek ei ole oluliselt muutunud, märtsis 2019 maksis kostja hagejatele elatist kokku 120 eurot. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et
22. aastal on kostja saanud tulu 12 029 eurot 98 senti aastas (ca 1000 eurot kuus). Maakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et arvestades tema varalist seisu, ei ole ta võimeline maksma elatist 200 eurot kuus igale lapsele. Arvestades piirkonna majanduslikku olukorda, oleks ebamõistlik nõuda kostjalt töökoha vahetamist või kostjale ette heita, et ta ei teeni piisavalt raha laste ülalpidamiseks. Varaliste vahendite ühetaoline kasutamine perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta võimeline täitma hagejate ülalpidamist summas 200 eurot kuus lapse kohta, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada hagejate nõutud elatise summat. Hagejate mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas ega ka summas 200 eurot kuus igale lapsele. Oluliselt suurema töötasuga 3 töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul ilmselgelt keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, säästlik majandamine on hagejate vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. Maakohus leidis, et ka kostja osaleb laste ülalpidamises. Nimelt maksab kostja korteri eest, kus elavad hageja ja nende ema, laenu 150 eurot kuus, s.o kostja kannab hagejate eluasemekulusid. Kuigi korter on hagejate vanemate ühisvara ning vanemate vahelised suhted ei tohiks laste ülalpidamiskohustust mõjutada, tuleb praegusel juhul siiski lugeda kostja laenukohustuse tasumist laste osalise ülalpidamisena. Hagejad ei ole menetluse käigus avaldanud soovi vabastada kostja korteri laenu maksmise kohustusest ning selle asemel nõuda temalt suuremat elatist. Eelneva tõttu mõistis maakohus kostjalt välja elatise iga lapse kohta summas 80 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et riik maksab lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida hagejate ülalpidamiseks saab kasutada. Hagejad saavad riigilt toetusi summas 639 eurot 18 senti kuus. Nelja lapse puhul tuleb arvestada ka, et laste ülalpidamisel on olemas n-ö ühised kulud, mida ei tule kanda iga lapse kohta eraldi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kostja täielikult töövõimeline. Seega on ta kohustatud teenima piisavalt raha oma laste ülalpidamiseks. Kostja ja hagejate ema laenukohustused ei puuduta elatist. Ühisvara jagamise küsimust saab lahendada notari juures või kohtu kaudu. Maakohus ei ole tuvastanud

§ 102

lg-s 2 nimetatud asjaolusid elatise vähendamiseks.

§ 102

lg 2 kohaldades pidi kohus jagama kostja sissetuleku tema ja tema ülalpidamisel olevate laste vahel ning määrama elatise 155 eurot kuus iga hageja ülalpidamiseks.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3, 4 ja 5 tuleb täiendada selliselt, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest (
3. jaanuarist 2019) kuni hageja I täisealiseks saamiseni (XXXX ), hageja II täisealiseks saamiseni (XXXX ), hageja III täisealiseks saamiseni (XXXX ) ja hageja IV täisealiseks saamiseni (XXXX ). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4. Hagejad on esitanud hagi elatise väljamõistmiseks, milles palusid mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus. Maakohus on hagi rahuldanud osaliselt ja mõistnud kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 80 eurot kuus alates hagi esitamisest (
5. jaanuarist 2019) kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Osas, milles maakohus hagi rahuldas (80 eurot kuus lapse kohta) ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 4 Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
8. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
9. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole piisava sissetuleku teenimise kohustust rikkunud. Asja materjalidest nähtuvalt oli
11. aastal kostja keskmiseks sissetulekuks ca 1000 eurot kuus (bruto; tl 79). Jaanuari 2019 eest sai kostja töötasuna 521 eurot 85 senti ja puhkusetasuna 573 eurot 76 senti, veebruari 2019 eest töötasuna 948 eurot 42 senti. Lisaks sai kostja ka välislähetuse päevaraha (280 – 320 eurot) (tl 77 – 79). Kostja elab Ida-Viru maakonnas (Narvas). Statistiameti andmetel oli
12. aastal selle maakonna keskmiseks brutokuupalgaks 1009 eurot (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA001). Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostjal on oma piirkonna jaoks piisavalt hea sissetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nõuda, et kostja töötaks teises piirkonnas, kus töötasud on kõrgemad (nt Harjumaal). Ka kostja eriala (raudteevõrgu hooldamine) ei võimaldaks tal eelduslikult teenida kõrgemat töötasu. Veonduse tegevusalal oli
13. aastal Eesti keskmiseks brutokuupalgaks 1241 eurot.
14. Ringkonnakohus arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja varalist seisu arvestades ei ole ta võimeline maksma elatist 200 eurot kuus igale lapsele (seega kokku 800 eurot kuus).

§ 102

lg-s 2 sätestatud varaliste vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda seda, et kostja sissetulek tuleks jagada võrdsetes osades kostja ja hagejate vahel. Jagades kostja 1000 euro suuruse töötasu viie isiku (kostja ja nelja hageja) vahel võrdselt, oleks ühe isiku osaks 200 eurot. Samas lisanduks iga hageja osale veel 200 eurot (ema panus) ja peretoetuse osa 159 eurot 50 senti (638 : 4). Seega saaks iga hageja kasvatamiseks kasutada 559 eurot 50 senti kuus, samas kui kostja (täiskasvanud isik) peaks hakkama saama 200 euroga kuus. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga selles, et täiskasvanud isiku vajadused on alaealise lapse vajadustest suuremad. Üldjuhul on täiskasvanud isikul ka varalised kohustused. Kostja tasubki eluasemelaenu 150 eurot kuus, samuti sõiduki liisingmakseid 146 eurot 45 senti kuus.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud arvestada sellega, et kostja tasub eluasemelaenu korteri eest, kus hagejad elavad. Selliselt tuleb lugeda kostja laenukohustuste tasumist laste osaliseks ülalpidamiseks. Kui väljamõistetud elatise tõttu ei suudaks kostja enam eluasemelaenu tasuda, kaotaksid hagejad oma elukoha ja neil tuleks leida uus elukoht. Sellega kaasneksid aga täiendavad kulud (eluasemelaenu- või üürimaksed). Ringkonnakohtu arvates ei ole kirjeldatud olukord hagejate huvides.
2. Eelneva tõttu on maakohus õigesti leidnud, et kostjalt tuleb mõista iga hageja kasuks välja elatis 80 eurot kuus.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 2, 3, 4 ja 5 on elatis välja mõistetud alates hagi esitamisest (
4. jaanuarist 2019) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani peab kostja elatist maksma ehk seda, millal hagejad saavad täisealiseks. Hageja I on sündinud XXXX (tl 4), seega saab ta täisealiseks XXX. Hageja II on sündinud XXX (tl 5), seega saab ta täisealiseks XXX. Hageja III on sündinud XXX (tl 6), seega 5 saab ta täisealiseks XXX. Hageja IV on sündinud XXX (tl 7), seega saab ta täisealiseks XXX. Selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
5. Üldjuhul jäävad menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitanud isiku kanda. Arvestades seda, et praegusel juhul on apellatsioonkaebuse esitajateks alaealised lapsed, kes nõudsid oma vanemalt elatist, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson