RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 142 lg 1 alusel karistusseadustiku (KarS) § 832 lg 2 p-s 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmandale isikule A. A-le kuuluv sõiduauto, korter ja mitteeluruum. Samuti seati

§ 142lg 1 ja § 1414 lg 1 alusel tema kinnistule kohtulik hüpoteek.

1. Maakohtu määruse vaidlustas
2. juunil 2019 A. A. esindaja Ants Kuningas, kes taotles maakohtu määruse tühistamist. Esindaja palus vabastada A. A. vara aresti alt, tühistada kinnistule seatud kohtulik hüpoteek ja hüvitada kaebemenetluse kulud summas 480 eurot.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitas, et

§ 387

lg 2 järgi tuleb määruskaebus vara arestimise määruse peale esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuses märgitakse, et A. A. sai Harju Maakohtu

1. juuni
2. a määruse kätte samal päeval. Seega möödus kaebetähtaeg
3. juunil 2019 ja
4. juunil 2019 esitatud määruskaebus ei ole tähtaegne. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A. A. esindaja vandeadvokaat Eva Tibar, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist. Esindaja väidab, et
6. juunil 2019 esitatud määruskaebus on tähtaegne. Kaebuses märgitu, justkui sai A. A. maakohtu määruse kätte
7. juunil 2019, oli ekslik. Tegelikult sai ta maakohtu määruse kätte
8. juunil 2019, mida kinnitab ka Riigiprokuratuuri väljastatud allkirjaleht. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks
9. juuni 2019 ning puudus alus selle läbi vaatamata jätmiseks.
11. oktoobril 2019 esitas advokaat E. Tibar avalduse määruskaebusest loobumiseks. 1-19-4291
12. Prokurör esitas
13. oktoobril 2019 taotluse määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Prokurör selgitas, et süüdistatav, kelle kriminaalasja käigus A. A. vara arestiti, on surnud ja kriminaalmenetlus lõpetatakse eelduslikult

§ 199lg 1 p 4 alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolmanda isiku esindaja
2. oktoobri
3. a avaldus määruskaebusest loobumise kohta ei anna alust määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Kuna

15. peatükk ei näe määruskaebusest loobumise puhul ette erisusi, tuleb vaadeldavas küsimuses juhinduda kassatsioonimenetlust reguleerivatest normidest.

§ 358

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kassaator kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda, kui kaitsealune või esindatav on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Riigikohtule ei ole esitatud kolmanda isiku kirjalikku nõusolekut määruskaebusest loobumiseks. 8. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmist ei too kaasa ka prokuratuuri osutatu, et süüdistatav on surnud ja esineb

§ 199lg 1 p-s 4 sätestatud alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Tegemist ei ole

§ 390

lg-st 1 ja § 326 lg-st 2 tuleneva alusega, mis võimaldaks antud asjaoludel jätta läbi vaatamata kolmanda isiku esindaja kaebuse.

1. Riigikohtule esitatud määruskaebusesse puutuvalt nõustub kolleegium kolmanda isiku esindajaga, et maakohtu määruse peale esitatud kaebus on tähtaegne, selgitades järgmist.
2. Vara arestimise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 387

lg 2).

§ 390

lg-st 1 ja § 325 lg 1 p-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus edasikaebe tähtaegsust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-24-10, p 6). Praeguses asjas võttis ringkonnakohus aluseks kolmanda isiku esindaja kaebuses märgitu, et esindatav sai maakohtu määruse kätte
3. juunil
4. Kuna kohtutoimikust ei tulene vastupidiseid asjaolusid, oli ringkonnakohus tähtaegade arvutamisel õigustatud lähtuma kaebuses nimetatud kuupäevast.
5. Nüüdseks on aga ilmnenud, et kaebuses märgitu oli ekslik ja kolmas isik sai maakohtu määruse kätte alles
6. juunil
7. Seega oli määruskaebus esitatud tähtaegselt. Jättes õigel ajal esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

Üldjuhul tuleb selle vea tõttu ringkonnakohtu määrus tühistada ja maakohtu määruse peale esitatud kaebus saata ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Käesolevas asjas ei ole see aga vajalik ega võimalik. Nimelt nähtub kohtuinfosüsteemist, et Harju Maakohus tegi 4. novembril 2019. a määruse, millega lõpetati kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 4 alusel ja A.

A. vara vabastati aresti alt. Seega saab Riigikohus vaid sedastada, et ringkonnakohtu määrus on õigusvastane (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 2018. a määrus nr 1-18-5295/66, p 8). 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuli
2. a määruse õigusvastaseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 13.

§ 175

lg 1 p 1 järgi arvatakse menetluskulude hulka mh valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. A. A. esindaja vandeadvokaat E. Tibar esitas määruskaebuses taotluse hüvitada kolmandale isikule Riigikohtu määruskaebemenetluse kulu 180 eurot (sh käibemaks). Taotlusele pole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa Riigikohus võtta

§ 175

lg 1 p 1 alusel seisukohta, kas kolmandal isikul on tekkinud seoses määruskaebemenetlusega menetluskulu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus nr 1-19-766/28, p 17). Eelnevast tulenevalt jätab Riigikohus esitatud taotluse rahuldamata.
3. Lisaks märgib kolleegium, et kohtupraktika kohaselt tuleb valitud õigusteenuse osutaja tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta, kas esindaja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas esindaja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus nr 1-15-9051/62, p-d 38–39). Kolleegiumi hinnangul 2

§ 175lg 1 p 1 tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) 3