← Eesti

2-18-12961/44

Obsah (5)§ 637§ 638§ 639§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-18-12961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-12961 Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu,

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid kulusid. 6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus 3

(5)Tsiviilasi nr 2-18-12961 praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
  1. Esitatud hagiga on vaidlustatud sundtäitmine täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/
  2. Täiteasjades nr 008/2017/1511 ja 008/2017/1512 on hagejad suunanud hagi kostja 2 vastu, kelle alustatud sundtäitmist peavad hagejad lubamatuks täitedokumendi puudumise tõttu. Samal põhjusel on suunatud nõue kostja 1 vastu sundtäitmise täiteasjades nr 008/2018/611 ja 008/2018/612 lubamatuks tunnistamiseks. Lisaks leidsid hagejad maakohtu menetluses, et nendes asjades sundtäitmise läbiviimine on lubamatu mõlema hageja suhtes, sundtäitmisele esitatud nõue ei ole sissenõutav, nõude loovutamise kehtetuse tõttu ei ole kostjal 1 sundtäitmisele esitatud nõuet, nõude arvestus on ebaselge ning sundtäitmist ei tohi läbi viia ainult kõrvalnõuete sissenõudmiseks.
  3. Maakohus on tuvastanud, et vaidlusalustes täiteasjades on täitedokumentideks kohese sundtäitmise allumise kokkulepped ning täiteasjades nr 008/2018/611 ja 008/2018/612 sundtäitmisele esitatud nõue 11 636.01 eurot koosneb tasumata intressist 4 862.28 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisest 11.73 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisest 6 762 eurot arvestatuna põhivõlalt summas 92 000 eurot.
  4. Apellatsioonkaebuses ja selle täpsustuses ei vaidlusta hagejad põhivõla suurust ega vaidlusalustes täitemenetlustes sundtäitmisele esitatud intressi sh viivitusintressi arvestust ja/või määra. Hagejad väidavad apellatsioonkaebuses, et nad ei pea maksma kostjale 1 viivist, mida kostja 1 nõuab arvestatuna kahe aastase perioodi eest, sest hagejad on kostjale 1 pakkunud kompromissi summas 100 000 eurot. Kostja 1 sellega ei nõustunud ja
  5. juuli 2017 teatises oli nõue summas 117 000 eurot. Kahe nädala pärast tulid otsa viivised. Hagejad soovivad kostjaga 1 kompromissi sõlmida, kuid leiavad, et viivitus võla tagasimaksmisel ei ole tingitud neist, mistõttu ei soovi nad kompromissi korras kahe aasta eest viivist tasuda.
  6. Kolleegium leiab, et eeldades hagejate väite õigsust, et kostja 1 on hagejatelt enne nõude sundtäitmisele esitamist nõudnud 117 000 euro maksmist, millest 21 000 eurot on viivis, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest praeguses asjas saab kohus kontrollida üksnes vaidlusalustes täiteasjades sundtäitmisele esitatud nõude kehtivust. Nagu eespool märgitud, on täiteasjades nr 008/2018/611 ja 008/2018/612 sundtäitmisele esitatud nõue 11 636.01 eurot, mis koosneb tasumata intressist 4 862.28 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisest 11.73 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisest 6 762 eurot arvestatuna põhivõlalt summas 92 000 eurot. Apellatsioonkaebuses ei ole väidetud, et maakohus oleks hagejate väidete alusel täitmisele esitatud nõude sundtäitmise lubatavust kontrollides eksinud. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus kontrollinud, et vaidlusalustes täiteasjades on viivisenõue esitatud sundtäitmisele arvestatuna ajavahemiku
  7. juulist 2017 –
  8. märtsini 2018 ehk 243 päeva eest. Seega ei ole kohus ka tuvastatud, et kostja 1 oleks nõudnud vaidlusalustes täiteasjades kahe aasta eest arvestatud viivise sundtäitmist.
  9. Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väite õigsust eeldades kaebust ilmselgelt rahuldada. Kooskõlas

§ 637lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub 4

(5)Tsiviilasi nr 2-18-12961 ringkonnakohus seetõttu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud väidet, sellele käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellantidel kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellantide õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas apellantide väitele. 12. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Arvestades, et apellatsioonkaebus ja selle täpsustus on esitatud paberkandjal, kuuluvad need käesoleva määruse jõustumisel apellantidele tagastamisele (

§ 638lg 4 II lause).

13. Arvestades, et apellatsioonkaebustes toodud väide ei anna alust maakohtu otsust muuta, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda.

Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastaspooltele vastamiseks, ei saanud tekkida apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid, siis ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. 14.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi on hagejatel õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.