← Eesti

2-19-8725/14

Obsah (7)§ 168§ 70§ 371§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8725 Tsiviilasi XX

) § 79 lõike 1 üldise kohtualluvuse reegli järgi allub asi Eesti kohtule. Samas menetlusdokumendis esitas hageja menetluse peatamise taotluse. Kohus saatis

  1. augustil 2019 kostjale kirja ja palus teatada, kus on kostja elukoht. Kostja esindaja teatas
  2. augustil 2019, et kostja elab alates juulist 2019 alaliselt Soomes, kus tema aadress on YYY. MAAKOHTU MÄÄRUS
  3. Maakohus keeldus
  4. septembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus leidis, et 15. mail 2019 esitatud nõuetega hagi ei allu Eesti kohtule.

§ 70

lg 4 p 1 järgi tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: Brüsseli I bis määrus), mille art 4 p 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kuna kostja teatel on tema elukoht alates juulist 2019 alaliselt Soomes, siis saab kostjat hageda ainult Soomes. Tulenevalt

§ 371

lg 1 p-st 2 ja § 372 lg-st 4 tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda ja tagastada see koos lisadega hagejale. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hagi esitamise ajal, st nii
  2. aprillil 2019 kui ka määruses märgitud
  3. mail 2019 oli kostja elukoht kindlasti Eestis. Ka veel
  4. juunil 2019, kui maakohus otsustas uusi nõudeid lahendada eraldi asjas, ei olnud kostja elukoht muutunud. Kostja ei tõendanud, et ta tegelikult elab väljaspool Eestit. Määruskaebuses palus hageja koguda kohtul tõend rahvastikuregistrist kostja elukoha kohta. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus rahuldas sisuliselt hageja taotluse rahvastikuregistrist elukohaandmete saamiseks ja selgitas sellega seonduvat pooltele
  6. novembri 2019 e-kirjas. Määruskaebust maakohus ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  7. novembril
  8. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 11. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja on esitanud nõude, mille suhtes kohaldub valikulise kohtualluvuse säte. See rikkumine toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise, sest hagi menetlusse võtmisest ei saa keelduda maakohtu märgitud alustel. 3

(5)11.1. Õige on maakohtu arusaam, et

§ 70

lg 4 p 1 järgi tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel kohaldada Brüsseli I bis määrust. 11.

  1. Kui maakohtu viidatud Brüsseli I bis määruse art 4 lg 1 näeb ette üldise kohtualluvuse reegli, siis art 5 lg 1 kohaselt on võimalik hagi esitamine ka muude riikide kohtutesse, kui see on ette nähtud sama määruse II peatüki 2.–
  2. jaos. Viidatud peatüki
  3. jaos, mis käsitleb valikulist kohtualluvust, sisaldub art 7, mille p 2 näeb ette, et isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib lepinguvälise kahju puhul esitada hagi teises liikmesriigis selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. 11.
  4. Hageja esitas lepinguvälise nõude võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 ja § 1055 alusel, mille ese on hageja kohta avaldatud väidete ümberlükkamine. Kirjeldatud nõude kohtualluvus tuleb sarnaselt lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega määrata Brüsseli I bis määruse art 7 p 2 järgi (vt nt Euroopa Kohtu
  5. oktoobri 2017 otsus kohtuasjas Bolagsupplysningen, C-194/16, ECLI:EU:C:2017:766, p 48; eelotsusetaotluse põhjendusi vt Riigikohtu
  6. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16, p 14 jj). Ebaõigete väidete ümberlükkamise nõude hõlmatust Brüsseli I bis määruse art 7 p-ga 2 kinnitab sama määruse põhjenduse 16 sõnastus. 11.
  7. Eelnevast tuleneb, et kohtualluvuse hindamisel on vaja tuvastada koht, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Eelkõige peab Eesti kohus käesolevaga sarnase hagi saamisel kontrollima, kas viidatud koht võib olla Eestis, sest vastavalt juba märgitule on tegemist valikulise kohtualluvuse sättega. 11.
  8. Brüsseli I bis määruse art 7 p 2 tõlgendamisel tuleb lähtuda Euroopa Kohtu praktikast ja kohane on arvesse võtta ka lahendeid, mis käsitlevad sama sisuga ajaliselt eelnenud sätteid (kohtuotsus Bolagsupplysningen, p 24). Juba varasema kohtupraktika järgi tähistab väljend „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda“ nii kahjustava sündmuse kui ka kahju tekkimise paika, kuna kumbki neist võib asjaoludest olenevalt osutuda eriti kasulikuks nii tõendamise kui ka menetluse korraldamise seisukohast (
  9. oktoobri 2011 otsus liidetud kohtuasjades eDate Advertising jt, C-509/09 ja C-161/10, ECLI:EU:C:2011:685, p 41). 11.
  10. Hageja taotleb Facebookis ja portaalis Elu24.ee avaldatud andmete ümberlükkamist. Interneti kontekstis on Euroopa Kohus füüsilist isikut puudutavas kohtuasjas leidnud, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, siis võib hageja, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese (kohtuotsus eDate Advertising jt, p 52). Väidetav rikkumine on üldiselt kõige tuntavam hageja huvide keskmes, arvestades tema mainet selles paigas. Seega väljendab „kannatanu huvide keskme“ kriteerium paika, kus veebis avaldatud teabesisuga tekitatud kahju määruse nr 1215/2012 art 7 p 2 tähenduses väljendub kõige selgemalt (kohtuotsus Bolagsupplysningen, p 33). Järelikult saab just selle liikmesriigi kohus, kus on hageja huvide kese, kõige paremini hinnata teabesisu mõju hageja õigustele ja selline kohtualluvus on kooskõlas kohtualluvuse eeskirjade prognoositavuse eesmärgiga (kohtuotsus eDate Advertising jt, p-d 48 ja 50; kohtuotsus Bolagsupplysningen, p-d 33–35). 11.
  11. Hageja huvide keskme tuvastamise kohta on Euroopa Kohus märkinud, et füüsilise isiku puhul vastab see tavaliselt tema alalise elukoha liikmesriigile, aga võib olla ka liikmesriigis, kus tal ei ole alalist elukohta, kui muud näitajad, nagu kutsealane tegevus, võivad tõendada eriti lähedast seost selle liikmesriigiga (kohtuotsus eDate Advertising jt, p 49). Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud (vrd nt Riigikohtu
  12. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9). Hageja esiletoodust nähtub, et tema elukoht on Eestis ja hageja ei viita oma seotusele mingi muu riigiga. Selle põhjal on arusaadav, et hageja huvide kese on Eestis. 11.
  13. Eelnevast tuleneb, et Brüsseli I bis määruse sätete järgi allub käesolevas asjas esitatud hagi sama määruse art 7 p 2 valikulise kohtualluvuse sätte järgi Eesti kohtule ka juhul, kui 4

(5)kostja elukoht on Soomes. Hageja on soovinud asja menetlemist Eesti kohtus, mistõttu polnud alust hagi menetlusse võtmisest keelduda.
  1. Lisaks ei jaga ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et kohtualluvuse küsimuse saab kahtlusteta lahendada lähtudes kostja elukohast hagi menetlusse võtmise ajal. Siiski ei oma see käesoleval juhul tähtsust, sest eelmises p-s 11 märgitu kohaselt allub hagi valikulise kohtualluvuse reegli järgi mh Eesti kohtule.
  2. Pealegi tuleneb Brüsseli I bis määruse art 26 lg 1 esimesest lausest, et pädevaks osutub ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Kostja esitas pärast hageja nende nõuetega tutvumist, mis eraldati läbivaatamiseks käesoleva asjana,
  3. mail 2019 menetlusdokumendi, milles esitas sisulisi väiteid, aga ei vaidlustanud asja allumist avalduse saanud kohtule. Euroopa Kohus on selles kontekstis korduvalt sedastanud, et juhul kui kohtualluvuse vaidlustamine ei eelne asja sisulisele arutamisele, ei tohi see igal juhul toimuda pärast seisukoha võtmist, mida siseriikliku menetlusõiguse kohaselt loetakse asja arutavale kohtule esitatud esimeseks kaitseks (vt
  4. veebruari 2014 otsus kohtuasjas Cartier parfums-lunettes ja Axa Corporate Solutions assurances, C-1/13, EU:C:2014:109 p-d 36 ja 37 ning seal viidatud varasem praktika). Käesolevas asjas vastab kostja
  5. mai 2019 menetlusdokument neile tunnustele.
  6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb kontrollida, kas hageja on tasunud piisava riigilõivu ja kas hagiavaldus vastab muudele

-st tulenevatele nõuetele. Kui maakohus võtab hagi menetlusse, siis tuleb lahendada ka hageja

  1. augusti 2019 taotlus menetluse peatamiseks. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tsiviilasjas nr 2-18-7192 kuulutas kohus menetluse
  2. jaanuari 2019 istungil kinniseks ja eraldas käesolevas asjas lahendatavad nõuded seega kinnisest kohtuasjast. Maakohtul tuleb otsustada, kas käesolev menetlus jätkub kinnisena ja sellega seonduvat pooltele selgitada. 15.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.