KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1253 Tsiviilasi XX

) § 430 lg 7 tähenduses (p 1.7); kui korteriomand realiseeritakse kuni

1. jaanuarini 2020, siis palusid pooled tsiviilasja menetluse lõpetada (p 1.8) ja sel juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda (p 1.10), aga kui realiseerimine ei õnnestu, siis palusid nad menetlust jätkata (p 1.9). MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Maakohus kinnitas
3. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi osaliselt, täpsemalt selle p-d 1.1–1.7, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

§ 430

lg-s 7 sätestatud tingimuslikus kompromissis on pooltel võimalik kokku leppida ja seada tingimusi pooltele endile, mitte kohtule.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 näeb ette, et kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kompromissi kinnitada ja menetlust lõpetada ning taas jätkata tingimuslikult, nagu on pooled soovinud kompromissi p-des 1.8 ja 1.9. Sama määrusega vabastas maakohus hageja riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ja tühistas 4. aprilliks 2019 määratud istungi aja. 2

ei võimalda kohtul kompromissi osaliselt kinnitada või osaliselt kinnitamata jätta – vastavad otsustused tuleb teha kompromissi kui terviku kohta. Poolte kompromiss ei ole osadeks jagatav ja pooled avaldasid selgelt, et nad soovivad menetluse lõpetamist üksnes juhul, kui korteriomand realiseeritakse kuni

1. jaanuarini
3. Maakohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja kaebusele ei vastanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
4. oktoobril
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus ei saa teha uut määrust kompromissi kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta, vaid maakohtul tuleb asja menetlust jätkata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 11. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et

ei näe ette võimalust kompromissi osaliseks kinnitamiseks.

§ 430lg 1 esimese lause sõnastuse kohaselt väljendab kompromiss poolte tahet.

Seda ei saa kohus ise asuda sisustama ega muutma. Kui kohus leiab, et kompromissi ei saa kinnitada, siis on tal esiteks võimalus pooltega kompromissi kinnitamise takistusi arutada või teiseks jätta kompromiss

§ 430lg-s 4 ette nähtud korras kinnitamata.

Kompromissist võib kinnitamisel välja jätta üksnes osa, mis ei muuda poolte kokkulepet sisuliselt (nt avaldused kohtule või tingimused juhuks, kui kohus kompromissi ei kinnita, vt Riigikohtu

1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-15, p 11 neljas lõik;
2. septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-78-16, p 10 neljas lõik;
3. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-14253, p 17). Seevastu juba sõnastuse parandamine tuleks pooltega kooskõlastada (ibid p 13). Maakohus jättis tähelepanuta, et kompromissi põhitingimused ei kajasta kasutuseelise nõuet, mis oli kompromissi saamise ajal kohtu menetluses. Kompromissi tähendus poolte jaoks võis seisneda selles, et kui nad saavutavad korteriomandi realiseerimisel piisavalt hea tulemuse kokku lepitud aja jooksul, siis ei soovi hageja kasutuseelise nõude lahendamist ja kostja on sellega nõus, sh kannab ise oma menetluskulud. Praegu kinnitatud kompromiss seda tahet enam ei väljenda. Samas välistab

§ 432hagejal sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise.

Maakohtul tuleb selgitada välja poolte tahe juba esitatud kompromissi osas ja

§ 4

lg-st 4 juhindudes selgitada pooltele, kuidas nad saavad jõuda soovitud tulemuseni. Kui pooled jäävad oma senise kompromissi kinnitamise taotluse juurde, siis tuleb otsustada selle kas tervikuna kinnitamine või kinnitamata jätmine. Kompromissiga sellise menetlusliku olukorra loomine, mis seaduse järgi pole võimalik, vastab

§ 430

lg 3 esimeses lauses viimasena nimetatud kompromissi kinnitamata jätmise alusele, et kompromissi ei ole võimalik täita. 12.

§ 173lg 3 kohaselt määratakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel.

Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et vaidlustatud määrusega ei lahendatud kogu hagejale antud menetlusabi summa riigile tasumise või sellest vabastamise küsimust. 13. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

§ 433lg 2 järgi kaevata (vrd Riigikohtu 21.

veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3