KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1773 XX kae

§ 121lg 4 ja § 235 lg 1).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla avavangla juhi 22.04.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/845 paigutati XX ümber Tallinna Vangla avavanglast karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse osakonda.
2. XX esitas Tallinna Vanglale 01.05.2019 vaide nr 5-15/19/83-1 22.04.2019 käskkirja tühistamiseks ja tema tagasi paigutamiseks avavanglasse. Tallinna Vangla 29.05.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/83-2 jäeti XX vaie rahuldamata.
3. XX esitas 27.06.2019 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille halduskohus jättis 01.07.2019 määrusega nr 3-19-1205 rahuldamata. Kaebaja taotles muu hulgas riigi õigusabi 22.04.2019 käskkirja ja 29.05.2019 vaideotsuse vaidlustamiseks. 3-19-1773
4. XX esitas 10.07.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mis jäeti 06.08.2019 määrusega rahuldamata.
5. XX esitas 19.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebus, milles ta taotles Tallinna Vangla vaideotsusele nr 5-15/19/83-2 tühistamiskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamist. Kaebetähtaja ületamise põhjendusena tõi ta välja riigi õigusabi taotluse menetlemisele kulunud aja.
6. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja määruse kättesaamisest arvates. Kaebajal tuli teatada, kas ta nõustub halduskohtu tõlgendusega tema nõuetest, tasuda riigilõiv 15 eurot ning esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse juurde täiendavad põhjendused.
7. Tallinna Halduskohtu 15.10.2019 määrusega tagastati XX kaebus. Halduskohtu 25.09.2019 määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Väljastusteate kohaselt toimetati halduskohtu 25.09.2019 määrus kaebajale Tallinna Vanglas isiklikult kätte 30.09.
8. Seega pidi kaebaja kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt 10.10.
9. Kaebaja ei ole tänaseni 25.09.2019 määrusele vastanud ega puudusi kõrvaldama asunud. Halduskohus selgitas 25.09.2019 määruses, milliste nõuetena kohus kaebust selle eesmärgist lähtuvalt tõlgendaks. Kaebajal tuli kinnitada kohtu tõlgendusega nõustumist. Kaebaja õigus on valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Lisaks kaebuse nõude ja aluse määratlemisele on kaebuse menetlusse võtmise eelduseks riigilõivu tasumine. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist olulise puudusega ning see takistab asja menetlemist. Lisaks selgitas halduskohus 25.09.2019 määruses, et kaebetähtaja ennistamiseks tuleb kaebajal esitada taotlus, kus tuleb näidata mõjuvad põhjused, miks kaebaja esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 38 lg 5). Kaebaja ei ole kohtule kaebuse tähtaja ennistamiseks täiendavaid selgitusi esitanud. Kohtul ei ole võimalik enne kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamist kaebust sisuliselt menetleda. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. XX taotleb määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 15.10.2019 määruse tühistamist ning asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks saatmist. Kaebaja ei jätnud tahtlikult halduskohtule vastamata ja puuduseid kõrvaldamata, vaid selle tingis õigushariduse puudumine. Lisaks esitas XX juba varem halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-19-1083 Tallinna Vangla 25.03.2019 käskkirja 5-2/19/220 ja 07.05.2019 vaideotsuse nr 5-15/19/68-2 tühistamiseks. Tallinna Vangla tunnistas 25.03.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/220 XX süüdi Tallinna Vangla avavangla kodukorra p-de 1.8.17 ja 8.2.2 rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks noomituse. Praeguses haldusasjas on sisuliselt tegemist sama menetlusega, sest kaebaja kinnisesse vanglasse tagasipaigutamise aluseks – milline käskkiri on praegusel juhul vaidluse all – oli mh haldusasjas nr 3-19-1083 vaidlustatud distsiplinaarmenetluse käskkiri. Viidatud haldusasjas on menetlus pooleli ringkonnakohtus. Kaebajale arusaadavalt on kaebus jaotatud 2

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.10.2019 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

1. Tallinna Halduskohtu 25.09.2019 määrusega jäeti XX kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg (10 päeva) kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas määruse p-des 5 ja 7–8.3 põhjalikult, milles seisnevad halduskohtu hinnangul kaebuse puudused. Muu hulgas juhtis halduskohus tähelepanu sellele, et kaebuse lahendamiseks on vajalik riigilõivu tasumine ning kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuste täiendamine. Kaebaja halduskohtule tähtaegselt ei vastanud ega esitanud taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kuna tegemist on puudustega (sh riigilõivu tasumata jätmine), mis takistavad kaebuse menetlemist, keeldus halduskohus õigesti 15.10.2019 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest.
2. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust määruskaebuse esitaja väited, et praeguse haldusasja puhul on sisuliselt tegemist sama haldusasjaga, mida menetletakse asja nr 3-19-1083 raames, mistõttu puudus kaebetähtaja ennistamiseks vajadus. Tegemist ei ole sama haldusasjaga, mis asjas nr 3-19-1083, sest kaebuse nõue ja alus praeguses menetluses (Tallinna Vangla 22.04.2019 käskkirja ja 29.05.2019 vaideotsuse tühistamise nõue) erinevad haldusasjas nr 3-19-1083 menetletavast nõudest tühistada Tallinna Vangla 25.03.2019 käskkiri 5-2/19/220 ja 07.05.2019 vaideotsus nr 5-15/19/68-
3. Põhjendatud võis olla kaebuste liitmine ühte menetlusse, kuid praeguses asjas esitatud nõuete edasine menetlemine eeldas kaebuse puuduste kõrvaldamist.

§ 48

lg 1 kohaselt, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Samas on kaebuste liitmise eelduseks mh see, et liidetav kaebus peab olema kohtu menetluses, sh kõrvaldatud kõik kaebuses esinevad võimalikud puudused, mis selle menetlemist takistavad. XX ei kõrvaldanud 19.09.2019 kaebuse puuduseid, mistõttu ei oleks saanud ka juhul, kui kaebused oleksid nende esitamise ajal olnud sama kohtu menetluses, liita praeguses haldusasjas esitatud kaebust haldusasja nr 3-19-1083 menetlusega. Kaebuse lubatavuse vältimatu eeldusena tuli lahendada ka kaebetähtaja (võimaliku ennistamise) küsimus. 13. Asjaolu, et kaebaja oli varem taotlenud halduskohtult menetlusabi asjas nr 3-19-1205, ei muuda eelnevat seisukohta. 3