KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- november 2019 1-10-14956 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Ivan Sokolovski (isikukood 37505052216) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Süüdimõistetu Ivan Sokolovski, määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja Ivan Sokolovski määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Ivan Sokolovski kannab Viru Vanglas Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 järgi mõistetud 12 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
- mail 2010 ja lõpeb
- mail
- septembril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- oktoobri
- a määrusega I. Sokolovski vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Kohus tõi positiivsena välja, et I. Sokolovski on vangistuses olnud õiguskuulekas, tegelenud õppimise ja töötamisega, edukalt läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel, osalenud sotsiaalprogrammides ja vestlustel psühholoogiga, tal on vabaduses elukoht ning tal on säilinud head suhted lähedastega.
- Vaatamata eeltoodule ei pidanud maakohus süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. I. Sokolovskil on küll vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid kohtuotsusest nähtuvalt pani ta raskendavatel asjaoludel tapmise toime vaid lühikese ajavahemiku möödumisel pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Tähelepanuta pole võimalik jätta sedagi, et karistamise aluseks olnud teo pani I. Sokolovski toime kannatanut äärmiselt brutaalselt koheldes – nimelt peksis ta kannatanut mitme tunni kestel valimatult tugevate löökidega, sh nii käte kui jalgadega elutähtsatesse piirkondadesse. Lisaks hüppas ta kannatanu rindkerel ja kõhul, tagus kannatanut peaga vastu erinevaid esemeid, kägistas teda rihmaga ning vedas kannatanut ümber kaela paigutatud rihmaga mööda põrandaid. Juba eelnevalt oli I. Sokolovskit karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest ja uue, s.o eluvastase kuriteo pani ta toime vaid lühikese aja möödumisel pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Eelmärgitu võimaldab teha vaid ühe järelduse – I. Sokolovski karistuse aluseks olev tegu koostoimes kohtuotsuses välja toodud viitega tema varasemale karistatusele vägivallakuritegude eest on asjaolud, mis viitavad temast lähtuvale kõrgele retsidiivsusohule.
- Olukorras, kus isikust lähtuv retsidiivsusoht on tema enda varasemast käitumisest johtuvalt kõrge, pole võimalik teda karistuse kandmiselt ka ennetähtaegselt vabastada. On oht, et I. Sokolovski võib vabaduses jätkata teiste inimeste elu ohtu seadvaid ja elu lõpetavaid käitumisakte. Tema hea käitumine vangistuses eelmärgitud järeldust ei väära.
- Ka ei saa mööda vaadata sellest, et kinnipeetava iseloomustuses ei kirjeldata I. Sokolovskit üksnes positiivselt. Iseloomustuses on märgitud, et I. Sokolovski võib kontrolli kaotamisel tegutseda alkoholijoobes olles tagajärgede suhtes mõtlematult. Kuna ka tegu, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes, tuleb alkoholi pidada tema puhul uute kuritegude riski suurendavaks teguriks. Kõnealune riskitegur on täheldatav vaatamata sellele, et alkoholiga seotud riske on vähendatud programmiga „Eluviisitreening.“
- Ka I. Sokolovski elutingimustele ja võimalustele vabaduses ei omistanud kohust sellist kaalu, et pidada tema ennetähtaegset vabastamist võimalikuks. Olid ju kindel elukoht ja toetavad lähedased kinnipeetaval ka vabaduses. Toetava lähisuhte-võrgustiku olemasolu koos ülalpidamist vajava alaealise lapsega ei motiveerinud I. Sokolovskit vabaduses käituma seaduskuulekalt.
- Samuti tuleb tähele panna, et Rapla töökoha garantii on küll olemas, kuid elektroonilist valveseadet soovitakse kohaldada Sillamäe aadressile. Seega puudub I. Sokolovskil vähemalt esialgu võimalus elada ja töötada viisil, et see oleks logistiliselt mõistuspärane. Võimaliku Sillamäe tööandja kohta pole peale suuliste kinnituste andmeid esitatud. Seega ei saa otsustada, kas isikul on töökoht ja kas töökohalt saadav sissetulek võimaldaks I. Sokolovski äraelamist. Süüdimõistetul on kokku umbes 13 000 euro eest võlgu. Ehk siis ka töökoha olemasolu korral võib I. Sokolovski sattuda majanduslikku kitsikusse. Seda tuleb pidada uue kuriteo oluliseks riskiteguriks.
- Eeltoodud asjaoludel asus maakohus seisukohale, et I. Sokolovski varasemast elukäigust ja tema kuriteo (mõrva) asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse karta tema kuritegeliku käitumise kordumist. Nimetatud risk on liiga suur selleks, et vabastada kinnipeetav karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. I. Sokolovski soovib lisakohustusena alluda elektroonilisele valvele. Ka see asjaolu ei maanda uute kuritegude toimepanemise riski määral, mis tooks endaga kaasa süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. 2
(4)MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Sokolovski, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, kohaldades talle elektroonilist valvet.
- I. Sokolovski leiab, et maakohus omistas liiga suure kaalu tema kuriteo asjaoludele ning liiga vähese kaalu positiivsetele teguritele. Ainuüksi toimepandud kuriteo raskus ei saa kaasa tuua tema ennetähtaegset vabastamata jätmist. Vangla iseloomustuses on terve rida asjaolusid, mis iseloomustavad teda positiivselt: distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on vangistuses õppinud, läbinud erinevad sekkumised, töötanud 7 aasta jooksul, tasunud võlgnevusi, kogunud raha vabanemisfondi, tal on vabaduses elukoht, lähedaste tugi, töökoht ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Just eelloetletud asjaolud ühiselt näitavad tema tõsist motivatsiooni muuta oma senist käitumist ning kaaluvad üles varasema elukäiguga seotud negatiivsed asjaolud ja riskitegurid. Ta on oma käitumisega vangistuses (üle 8 aasta) näidanud, et kantud vangistus võiks olla piisav, mõjutamaks teda hoiduma süütegusid toime panemast. Talle tuleks anda võimalus tõestada, et vangistuses omandatud sotsiaalsed oskused ja õiguskuulekas käitumine on püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel.
- I. Sokolovski leiab veel, et maakohus eksis, osutades tema varasemale karistamisele vägivallakuritegude eest. Vastavalt kohtupraktikale ei saa isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kustunud karistustele tugineda. Kohus ei selgitanud, kuidas viimase kuriteo asjaolud viitavad kõrgele retsidiivsusele. Ka jättis kohus tähelepanuta, et vabastades I. Sokolovski vangistusest tingimisi, oleks riigil tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu vältel, katseaeg oleks karistusaja lõpuni ja elektroonilist valvet saaks kohaldada 10 kuu kestel. Kui ta aga vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema üle kontrolli teostada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- I. Sokolovski hinnangul on maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu ta alusetult karistust kandma. Ringkonnakohus süüdimõistetuga ei nõustu. I. Sokolovski määruskaebus jääb tagajärjetuks.
- I. Sokolovski määruskaebuse argumendid on valdavalt alusetud, välja arvatud osas, milles süüdimõistetu heidab maakohtule ette viitamist kustunud karistusele (vaidlustatud määruse punkt 11). Karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 1-14-10087, p-d 29–32). I. Sokolovskil on üks kehtiv kriminaalkaristus – vangistuse aluseks oleva kuriteo eest. Seega ei olnud maakohus õigustatud I. Sokolovski varasema elukäigu hindamisel arvestama karistusregistri arhiivi kantud kustunud karistusandmeid. Samas leiab kohtukolleegium, et menetletavas asjas ei anna kohtu selline eksimus alust kohtumäärust tühistada. Määruse põhjenduste pinnalt on selge, et esimese astme kohus oleks jätnud süüdimõistetu vangistusest vabastamata ka siis, kui ta ei oleks kustunud karistust arvestanud. 3
(4)- Ringkonnakohus leiab, et kustunud karistuse arvestamata jätmine ja lähtumine sellest, et I. Sokolovskil on üks kehtiv kriminaalkaristus, ei vähenda temast lähtuvat retsidiivsusriski määral, et jaatada ennetähtaegse vabastamise võimalust. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). I. Sokolovski on toime pannud väga raske ja brutaalse eluvastase kuriteo. Kuriteo asjaolusid on maakohus oma määruses piisavalt kajastanud. Selle teo tehiolud näitavad, et süüdimõistetu on suuteline massiivseks ja jõhkraks vägivallaks. Sedavõrd raske kuriteo riski korral on süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks tarvis eriti suurt – ja käegakatsutaval alusel rajanevat – tõenäosust, et vabaduses isik enam kuritegusid toime ei paneks. Praegusel juhul sellisest tõenäosusest rääkida ei saa.
- Maakohus on I. Sokolovski vabastamise vastu rääkivana asjakohaselt välja toonud, et tema uue kuriteo sooritamise riski suurendab võimalik alkoholi tarvitamine ja võimalus sattuda majanduslikku kitsikusse. Miks nimetatud riskitegurid on jätkuvalt aktuaalsed, seda on maakohus üksikasjalikult selgitanud. Seega kerkib süüdimõistetu kuriteo asjaolude, varasema elukäigu ja isiku pinnalt ikkagi esile selline ohuprognoos, mis ei võimalda teda praegu vanglast vabastada. I. Sokolovski hea käitumine vanglas ja võimalused vabanemisel ei oma praegu sellist kaalu, et tooksid kaasa tema vabanemise (vt maakohtu määruse punkt 14).
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määruse muutmata ning I. Sokolovski määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk 4
(4)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.