1-19-3774/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2019 Kohtuasja number 1-19-3774 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Vitali Jekimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vitali Jekimov (isikukood 38401160301), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Vitali Jekimovi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega nr 1-19-3774 tunnistati V. Jekimov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kanda jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust. V. Jekimovi karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev,
7. veebruar
9. Viru Maakohtu
10. oktoobri
11. a määrusega jäeti V. Jekimov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
12. Maakohtu määruse kohaselt on V. Jekimovil karistusregistri andmetel neli kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab reaalset vangistust mitmendat korda. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on varavastane, enne on ta samuti toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid ka suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud materiaalse kasu saamise soov ning seda on soodustanud uimastite tarvitamine ja raske majanduslik olukord.
13. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Tulenevalt isiku lühikesest karistusajast ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta tema vabastamist. Isik avaldas kohtuistungil, et läheb vabanemisel Tallinnas, aadressil XXX asuvasse kodutute öömajja. Tegemist ei ole aga alalise elukohaga, kuivõrd viibida saab seal vaid öisel ajal. Seega ei ole isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamise eeldus täidetud. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel ka garanteeritud töökohta, mis tagaks talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust töötas ta enda sõnul mitteametlikult Olde Hansa restoranis ning lisaks töötasule olid tema sissetulekuteks ka töövõimetuspension ja kriminaalsel teel saadud tulu. Ametlikku töökohta kinnipeetav väldib, et mitte tasuda haginõudeid, mida tal iseloomustuse kohaselt on 6365,79 eurot. Kinnipeetava sõnul soovib ta ennast Töötukassas arvele võtta. Ta on ka varem olnud Töötukassas arvel, kuid töökohta leidnud ei ole ja põhjuseks on olnud tema kriminaalne taust.
14. Toetav lähivõrgustik kinnipeetaval puudub, materiaalselt on teda vangistuses toetanud sõbra ema. Kuivõrd ta on kuritegusid toime pannud ka grupis, kuulub tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavaid isikuid, kes talle negatiivset mõju võivad avaldada. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Ta on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid varasest elueast alates ning tunnistab probleeme, kuid alates
15. aastast saab metadooni asendusravi. Isiku väitel ta eelmise karistuse kandmiselt vabanemisel narkootikume ei tarvitanud ega kavatse ka edaspidi seda teha. Kohtu hinnangul on uimastite tarvitama asumine peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiks, sest nende hankimiseks võib isik toime panna uusi varavastaseid või narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud positiivne, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole ühtegi katseaega läbinud korrektselt. Vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vabastamist ennetähtaegselt. MÄÄRUSKAEBUS
16. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Jekimov, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
17. Määruskaebuse kohaselt heitis maakohus V. Jekimovile ette aastaid tagasi registreerimisel mittekäimist. Ta on toimepandu eest juba karistust kandnud ja maakohus ei oleks pidanud eeltoodule tuginema. Kohus ei ole positiivseid asjaolusid arvesse võtnud. V. Jekimovil on võimalik elada sotsiaalmajades. Ta lubab end Töötukassas arvele võtta ning iga päev kriminaalhooldaja juures ja haiglas ravil käia. Kohus ei arvestanud, et ta on suremas ja vajab ravi. Vanglas vajalikku ravi ei saa. Ta on enda hoiakuid muutnud ja sõltuvusest vabanenud ning püüab edaspidi õiguskuulekalt elada. Kui ta ei sooviks ennast muuta, oleks tal vanglas rikkumisi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Jekimovi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
19. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
20. või
21. peatüki sätteid, arvestades
22. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud 2