) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Jüri Vissak Kaitsja Kalju Kutsar – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu alusel kaitsjata Süüdistatav MAREK KESA isikukood 37806092715 elukoht XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel kesk-eriharidus, ei tööta XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita 21.22.06.2019 kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marek Kesa
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel arvata Marek Kesa eelvangistuses 21.-22.06.2019 viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata 5 kuud 28 päeva vangistust Marek Kesa suhtes täielikult täitmisele, kui Marek Kesa ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: · elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX; e-post: XXX); · ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 · allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 4.
lõike 4 alusel võetud kohustuse – alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna-Eesti Haiglas või Põhja-Eesti Regionaalhaiglas või Pärnu Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus või Viljandi Haiglas) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 30.10.2019.a.
MS § 180 lg 3 alusel jätta vähese sissetulekuga töövõimetuspensionäri Marek Kesa menetluskuludest sundrahast (810€) 500€ riigi kanda ja kaitsjatasust (121.20€) 85.20€ riigi kanda, kuna puude tõttu mittetöötavale Marek Kesale käib täies mahus süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude riigile hüvitamine ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Marek Kesalt riigituludesse menetluskuluna kokku 360€ (kolmsada kuuskümmend eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: · 36€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), · 14€ joobe tuvastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), · 310€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks mittetöötavale Marek Kesale tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 360€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 30€ (kolmkümmend eurot) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 360€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99919700052696 ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), 2 selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-8115, menetluskulu 30.10.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskusele tehtud kõne salvestis CD-plaadil (asub toimiku tagakaane küljes, asitõendi vaatlusprotokoll lk 13-15). Jätta kriminaalasja juurde toimikusse ümbrik tunnistaja (lk 1) andmetega (asub toimiku tagakaane küljes). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada: · süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale teostamiseks, · Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu käsitlevas osas. kriminaalhoolduse EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Marek Kesa süüdistatakse selles, et tema 21.06.2019 kella 15:38 paiku juhtis Tartumaal Nõo vallas Tõravere alevikus Vapramäe bussipeatuse lähedal mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,74 mg/g kohta), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga rikkus M.Kesa kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus M.Kesa liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Sellega pani Marek Kesa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Kuriteoga kahju ei tekitatud, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3 Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (21.-22.juuni 2019), mille vältel Marek Kesa oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Marek Kesa ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: · elab kohtu määratud alalises elukohas; · ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; · allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.Kesa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab M.Kesa endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et M.Kesa on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: · riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot ja 20 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu; · joobe tuvastamise tasu – 14 (neliteist) eurot; · kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; Võttes arvesse M.Kesa varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema ainsaks sissetulekuks on XXX eurot kuus ja tema ülalpidamisel on XXX alaealist last), tuleb jätta riigi kanda osa sundrahast 500 (viissada) eurot ja kaitsjatasust 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja 20 senti. Ülejäänud menetluskulud (osa sundrahast 310 eurot, joobe tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot ja osa kaitsjatasust 36 (kolmkümmend kuus) eurot – kokku 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot - ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustades M.Kesa tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 30 (kolmkümmend) eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: 4 süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.