1-19-6876/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6876 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Sten Märtinsoni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. oktoobri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, apellatsioon RESOLUTSIOON
5. Jätta Sten Märtinsoni kaitsja vandeadvokaat Rein Napa apellatsioon Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2019 otsuse peale läbi vaatamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu õigusabikulud 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot), vandeadvokaat Rein Napale tema poolt apellatsioonimenetluses Sten Märtinsonile riigi õigusabi osutamise eest.
8. Välja mõista Sten Märtinsonilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud riigi õigusabi eest eurot riigituludesse.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Sten Märtinsonile esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema
11. märtsil
12. a kella 21.15 paiku aadressil Tartu linn, XXX korteris tõukas oma endist elukaaslast A.I. t õlgadest ja lõi käega ühel korral teda paremale poole pea piirkonda. Selle tagajärjel A.I. kukkus parema jalaga esiku vastas asuva lastetoa puidust liistu otsa. Oma tegevusega põhjustas S. Märtinson A.I. le füüsilist valu ja tervisekahjustused: parema labajala marrastuse, hematoomi parema käe küünarliigese piirkonnas ja kriimustuse paremal ülaselja piirkonnas.
13. Tartu Maakohtu
14. oktoobri
15. a otsusega tunnistati S. Märtinson talle esitatud süüdistuses süüdi. Talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg (7.-
16. märtsini 2019). 28 päeva vangistust jäeti KarS § 73 lg-te 1,3 alusel täitmisele pööramata, kui S. Märtinson ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates
17. oktoobrist
18. Lahendati ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendiga seotud küsimused.
19. Tõendeid hinnates möönis kohus, et tõendite kogumist lahknevad vaid S. Märtinsoni ütlused. Kohtul puudus alus kahelda
20. märtsi
21. a asitõendi vaatlusprotokollis, selle juurde kuuluvas kõnesalvestises, tunnistaja T.R. i ütlustes, sündmuse protokoll-arvestuskaardis, teenistuslehes, lähisuhtevägivalla infolehes, SA TÜ Kliinikumi epikriisis, patsiendikaardis, A.I. st tehtud fotodes ning tema ütlustes, mis on veenvas ja loogilises koosõlas. Eelnimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et S. Märtinson tõukas ja lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas oma endist elukaaslast A.I. t käega ühel korral paremale poole pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Samuti puudus kohtu arvates kahtlus, et kannatanule põhjustati füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
22. Apellant taotleb Tartu Maakohtu
23. oktoobri 2019 kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega S. Märtinsoni KarS § 121 lg 2 p 2 järgi õigeksmõistmist.
24. Kohtuotsus on rajatud vaid kannatanust lähtuvatele tõenditele. Kannatanu ärritumise tingis asjaolu, et S. Märtinson võttis seinalt televiisori ja liikus sellega koridori välisukse suunas. Selle peale asus kannatanu süüdistatava lahkumist takistama.
25. Kannatanu ütluste kohaselt ei põhjustanud tõukamine talle valu, vaid oli ebameeldiv. Ebaõige on kohtu järeldus, et füüsilise vägivalla kasutamisega alustas süüdistatav. Kannatanu ei eitanud, et takistas S. Märtinsonil korterist lahkumast, kui osa süüdistatava asju oli veel korteris ja et ta püüdis ust sulgeda. Süüdistatav ei eita, et ta pidi esikusse tagasi pääsemiseks suruma kannatanu endast eemale, et uks avaneks ja ta saaks lisaks süles hoitud televiisorile võtta kaasa esikusse jäänud koti. Süüdistatav ei pidanud ette nägema, et kannatanu lööb samal ajal jalaga temal käes olnud televiisorit, kaotab tasakaalu, kukub ja saab kehalisi vigastusi. Kannatanu ütlused, et süüdistatav lõi teda tahtlikult pea piirkonda, ei ole usaldusväärsed ega võimalikud, kuivõrd süüdistatava käte vahel oli 55-tollise ekraaniga televiisor. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Märtinsoni kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise 2 kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. novembri
28. a määrus asjas nr 3-11-88-11, p 7)
29. Kaitsja apellatsioon on tervikuna perspektiivitu – selle tõendite ümberhindamist taotlevad kaitseargumendid ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust tühistada. Apellatsioonis seatakse kahtluse alla S. Märtinsoni süüditunnistamise õiguspärasus, s.o A.I. suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise tõendatus. Seejuures ei esita kaebaja ringkonnakohtu hinnangul ühtegi sellise kaaluga argumenti, mis võiks anda põhjust kahelda maakohtu tõenduslike järelduste paikapidavuses. Toonitamist väärib seejuures asjaolu, et kaebuses taotletakse kahe kogutud tõendi (süüdistatava ja kannatanu ütluste) uuesti hindamist, teha seda kaebuses taotletud viisil ning mõista süüdistatav õigeks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses kajastatud ja kohtu poolt argumenteeritult usaldusväärseteks loetud tõendite kogumi alusel on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine S. Märtinsoni süüküsimuse lahendamisel. Kaebeargumendid maakohtu seisukohti ümber ei lükka, mistõttu jääks apellatsiooni eesmärk - süüdistatava õigeksmõistmine ilmselgelt saavutamata.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus apellatsiooni Tartu Maakohtu
31. oktoobri
32. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel vähimatki edulootust.
33. S. Märtinsoni kaitsja vandeadvokaat R. Napa palub määratud kaitsja tasu 1 töötunni eest. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja selle aja kohtuotsusega ja koostas apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu otsuse pikkust, sellega tutvumise ja analüüsi vajadust ning apellatsiooni põhjenduste mahtu, on kaitsja ajakulu usutav. Seega tuleb kaitsja taotlus täies ulatuses rahuldada. Kuna apellatsioon jääb läbi vaatamata, jääb kaitsjale kindlaksmääratud tasu süüdistatava kanda (KrMS § 185 lg 2). /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus