Obsah (5)

§ 444§ 174§ 162§ 168§ 178

2-19-14125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja asjaolud

1. U C A OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 25.09.2019, M P OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 1 498 416,28 euro, intressi 71 160,44 euro, viivise 327 984,15 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja laenuandjana ja kostja laenuvõtjana 12.08.2016 kaks laenulepingut. Laenuleping nr 1 summas 1 454 740 eurot ja laenuleping nr 5 summas 15 031,30 eurot. Kokku summas 1 469 771,30 eurot. Suulise kokkuleppe alusel suurendati laenulepingu nr 1 järgset laenusummat veel 28 645,98 euro võrra, s.o kokku 1 498 416,28 eurot. Laenusummad anti üle 09.03.2016 kuni 31.12.
2. Kokku andis hageja kostjale laenu 1 498 416,28 eurot. Kostja on tunnistanud 1 498 416,28 euro suuruse laenu saamist 7,5% aastaintressiga, kuid ei ole laenu tagastanud ega pikendanud laenulepingut. Intressi summa perioodi 17.05.2016 – 31.12.2016 eest kokku on 71 160,44 eurot.
3. Kostja teatas 15.10.2019 vastuses, et kostja ei soovi hagi aluseks olevaid asjaolusid vaidlustada. Kostja möönas laenulepingutest tuleneva võlgnevuse olemasolu. Kohtu selgitused 3.

§ 444

lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on 30.09.2019 menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama kohtule menetluskulude nimekiri 14 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, välja arvatud juhul, kui hageja on kohtule teatanud, et ei soovi hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Esitatud hagist nähtub, et hageja on soovinud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta. Hageja lepinguline esindaja on 30.09.2019 menetlusse võtmise määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud 02.10.2019. Seejuures ei ole hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, siis 2 2-19-14125 lähtub kohus tsiviilasja materjalidest, millistest nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3400 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 6.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3