← Eesti

2-19-13306/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13306 Tsiviilasi M

(äriseadustik) § 125 lg 1 kohaselt on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.

§ 125

lg 2 järgi usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 40 lg 2 kohaselt kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Nähtuvalt äriregistrist olid puudutatud isiku täisosanikuks ja usaldusosanikuks vastavalt xxx OÜ ja xxx OÜ, mis on vastavalt 26.07.2017 ja 25.04.2017 registrist kustutatud. Seega puuduvad puudutatud isikul nii täis- kui usaldusosanik, mis on vastuolus

§ 125lg 1.

Tegemist ei ole puudusega, mida oleks ilmselt võimalik kõrvaldada. Kohus leiab, et puudutatud isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele ning tuleb TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel sundlõpetada.

§ 113

kohaselt täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 114

lg 1 kohaselt täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. TsÜS § 41 lg 2 II lause järgi sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kuivõrd puudutatud isikul osanikud puuduvad, ei ole osanikke võimalik likvideerijaks määrata. Kohus leiab, et ka muud isikut ei ole võimalik likvideerijaks määrata, kuna kohtul puudub ülevaade puudutatud isiku varast. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole puudutatud isik osaliseks üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Kohtule ei ole teada võimalikke likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuid. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isik tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.