lg 1 sätestatud määras alates 26.02.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Zaklad Przemyslu Miesnego Biernacki Sp. Zo.o kasuks. 2)Jätta menetluskulud Osaühingu Europlus kanda. 3)Välja mõista Osaühingult Europlus menetluskulud 3992,20 eurot OÜ Zaklad Przemyslu Miesnego Biernacki Sp. Zo.o kasuks. 4)Välja mõista Osaühingult Europlus tunnistajate kulud ja tasud 1147,57 eurot riigituludesse. Kohustada Osaühingut Europlus tasuma 1147,57 eurot 31.03.2020 kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik. Makse selgituseks märkida menetluskulu tsiviilasjas nr 2-18-13056. 4)Jätta Pärnu Maakohtu 13.06.2019 määrusega tsiviilhagi tagamiseks veoautole Scania reg nr xxxxxx seatud arest muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista
alusel ning alternatiivselt
alusel põhivõlgnevuse 9729,62 eurot, viivise 475,55 eurot ja viivise põhinõudelt alates 26.02.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled on koostööd teinud loomade müügi-ostu osas kuni aprillini
) asjakohane regulatsioon. Käesolevas asjas on kohaldatav Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG), kuivõrd. Poola ja Eesti on konventsiooni liikmeriigid ja lepingupooled ei ole konventsiooni kohaldamist sõnaselgelt välistanud (Art 1 lg 1 p
lg 1 alusel.
lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.05.2015 otsuse nr 3-2-1-53-15 punktis 10 asunud seisukohale, et kui üks lepingupool tasub teisele kohustust täites rohkem, kui ta oleks lepingu alusel kohustatud, saab ta enam tasutu
alusel tagasi nõuda.
-i kommenteeritud väljaande § 1028 kohaselt „kohustuse täitmisena saadu“ tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõude eeldused on järgmised: teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine lg-s 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid. Õiguslik alus ei puudu ka juhul, kui lepingupool jätab teatavad lepingu alusel täitmisele kuuluvad kohustused täitmata ning teine pool maksab kohustused täitmata jätnud poolele lepingulist tasu selliselt, nagu kohustused oleksid täidetud. Sellisel juhul on tegemist lepingu rikkumisega ning enamtasutu tagasinõudmise küsimus tuleb lahendada lepingu rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete alusel. Seega antud juhul ei ole põhjendatud raha saamiseks tugineda
§-le 1028.
lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 2 sätestab, et kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta.
lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus tuvastas eelpool, et kostja tarnis hagejale 36 looma, mis jõudsid sihtkohta e hageja juurde 06.04.2018, s.o järgmisel päeval sõidu alustamisest loomade pealelaadimisest. Nimetatud kuupäeval toimus elusloomade vastuvõtmine, kaalumine ja ka tapmine. Seega hageja on tõendanud, et on loomad üle vaadanud sihtkohta jõudmisel. Poola tarnitud 36-st loomast 20 looma ei vastanud poolte vahel kokku lepitud kvaliteedile. Kostjalt hagejale 05.04.2018 üleantud loomad olid väiksed, pikkade sarvedega, pulstunud karvaga, halva toitumusega ning 06.04.2018 oli nimetatud loomade tapajärgne kaal väiksem kui 200 kg. Hageja täitis kauba lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohustuse 09.04.2018, saates kostjale e-kirja akti/tabeli andmetega loomade elus- ja tapajärgse kaalumise kohta. Kostja vastas hageja e-kirjale e-kirjaga 09.04.2018. Hageja juures kaaluti loomade eluskaaluks 14 672 kg. Kostja määratles CMR-is loomade brutokaaluks u 20 000 kg. Erinevus kaalude vahel oli 5000 kg. Kohus leiab, et hageja on kostjale 20 looma lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul, s.o kolme päeva möödumisel loomade sihtkohta jõudmisest ja tapmisest. Kostjale edastati 09.04.2018 kõik andmed loomade elus- ja tapajärgse kaalu ning määratud kategooria kohta.
lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
-i kommenteeritud väljaande § 223 kohaselt loetakse lepingutingimustele mittevastava asja ostjale üleandnud müüja lepingutingimusi oluliselt rikkunuks juhul, kui asja asendamine või parandamine on objektiivselt võimatu. Poolas kehtib kord, mille kohaselt veised, kes on toimetatud tapamaja territooriumile, ei või sellelt territooriumilt välja toimetada. Nimetatud korda reguleerivad 24.04.1997 loomade viirushaigustega võitlemise seadus, mis kehtestab nõuded tapetud loomade ja liha ekspertiisi ja veterinaarkontrolli kohta ning põllumajandus- ja tootmisministri 01.07.2003 määrus, mis kehtestab loomade tapmiseks ning nende loomade liha lõikamiseks ja müümiseks vajalikud veterinaarnõuded. Seega oli kostja lepingu sõlmimisel teadlik selle eripärast, et hageja tapamajja toimetatud loomi ei või kooskõlas veterinaarreeglitega enam kostjale tagastada. Loomad kuuluvad igal juhul tapmisele. Eelpool leidis tuvastamist, et loomad olid väiksed, kuid suurte sarvedega, kostja hoidus kõrvale elusloomade kaalumisest Eestis (ei läinud kaasa mõjuva põhjuseta autot koos koormaga kaaluma). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et veodokumentides oli kostja poolt loomade brutokaalu alusetult suurendatud. Seega kostja professionaalina teadis, et müües väikseid loomi suurte sarvedega, ei müü ta kokkulepitud kaupa ning seda kaupa ei ole võimalik kostjale tagastada ning kostjal puudus võimalus ka neid asendada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on oluliselt müügilepingut rikkunud ning hageja soov alandada ostuhinda on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja 191 lõikes 1 sätestatule.
-i kommenteeritud väljaande § 112 kohaselt võib müügilepingu järgi ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused: müügileping on kehtiv, müüja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt, eelkõige on andnud üle lepingutingimustele mittevastava asja, müüja vastutab asja puuduste eest; müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud. Kohus leiab, et antud juhul on ostuhinna alandamise materiaalsed eeldused täidetud. Poolte vahel on kehtiv tasuline vastastikune leping. Müüja andis hagejale (ostjale) üle 36 looma, millest 20 looma tapajärgne kaal oli alla 200 kg, kuid hageja tasus kostjale ettemaksuarve alusel määras, mis oli ette nähtud rümpade eest kaaluga üle 200 kg. Peale loomade tapmist esitas kostja hagejale arve 12.04.2018 summas 28 150 eurot, arvestamata, et 36-st loomast 20 looma ei vastanud lepingutingimustele. Kohus on eelpool tuvastanud, et loomad olid ebakvaliteetsed juba üleandmisel hagejale, loomade ebakvaliteetsus ei tulenenud hagejast, hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal loomade ebakvaliteetsusest, sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet, hageja teatas kostjale loomade mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku aja jooksul, loomade asendamine ei ole objektiivselt võimalik.
lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.
lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eelpool leidis tuvastamist, et Poola tarnitud loomadest 20 olid väiksed, kuid suurte sarvedega, peale ettemaksuarve tasumist hageja poolt hoidus kostja kõrvale elusloomade kaalumisest Eestis (ei läinud kaasa mõjuva põhjuseta autot koos koormaga kaaluma), veodokumentides oli kostja poolt loomade brutokaalu alusetult suurendatud ning seoses lepingu eripäraga puudub kostjal kohustus loomi asendada. Arvestades kostja käitumist pärast ettemaksuarve tasumist leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingut tahtlikult. Hageja on kostjale oma hinna alandamise tahte teatavaks teinud e-kirjaga 16.06.2018, millele on lisatud nõudeavaldus, ettemaksuarve, maksekorraldus, CMR, akt/tabel, kostja arve 12.04.2018.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vaastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Ettemaksuarve alusel tasus hageja kostjale 28 150 eurot. Tegelikult tarnis kostja hagejale kaupa 18 420,38 euro eest. Hageja nõue enammakstud 9729,62 euro tagastamiseks on seaduslik ja põhjendatud
Viivise nõue Viiviste arvestamisel tuleb kohaldada Eesti Vabariigi õigust. Seda nõuet CISG ei reguleeri.
113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Samas paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja teavitas kostjat lepingust taganemisest 16.06.2018 ning palus tagastada ettemaksuna tasutud 9729,62 eurot hiljemalt 28.juuniks 2018. Kostja ettemaksu ei tagastanud.
lg 1 p 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel: arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Seega on kostja viivituses arvates 18.07.2018. Viivise arvestus: võlasumma 9 729,62 eurot, maksetähtaeg 17.07.2018, 1) ajaperiood 18.07.2018 kuni 31.12.2018, 167 päeva, 9 729,62 x 0,021918 % x 167 = 356,13 eurot; 2) ajaperiood 01.01.2019 kuni 25.02.2019, 56 päeva, 9 729,62 x 0,021918 % x 56 =119,42 eurot. Kokku: 356,13 eurot + 119,42 eurot=475,55 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt viivise 475,55 euro väljamõistmiseks ajaperioodi 18.07.2018 kuni 25.02.2019 eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 9729,62 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 658 eurot hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 2804,20 eurot, sõidukulud 90 eurot, tõlkekulud 210 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 22,26 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud, arvestades tsiviilasja mahukust ja keerukust, põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 3992,20 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärnu Maakohtu 22.10.2019 määrusega mõisteti Eesti Vabariigilt välja tunnistajate P B kasuks tunnistajatasu 109,88 eurot, sõidu- ja majutuskulud kogusummas 307,07 eurot; J K kasuks tunnistajatasu 50,55 eurot, sõidu- ja majutuskulud kogusummas 307,07 eurot; B M tunnistajatasu 65,93 eurot, sõidu- ja majutuskulud kogusummas 307,07 eurot. Kokku 1147,57 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.