KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 17-8687 20. detsembril 2018.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Alar Lehesmets Kaitsja Jür

2961 lg 1 kohaselt võib tsiviilhagi lahendamiseks menetlusosaline lisaks esitada ka selliseid tõendeid, mis ei ole olulised süüküsimuse lahendamiseks. Lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalisele ettepaneku esitada tsiviilhagi lahendamiseks täiendavaid tõendeid, kui need ei mõjuta käesoleva seadustiku § 306 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimuste lahendamist.

§ 306

lg 1p1 ja 2 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas järgmised küsimused: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse ja kas teo on toime pannud süüdistatav. II köide lk 14-72 olevad kannatanu poolt esitatud tõendid on esitatud kohtu nõudmisel seoses tsiviilhagi tõendamise vajadusega. Prokurör märkis, juba enne kohtu ettepanekut kannatanu esindajale, et prokuröri tõendid on esitatud ja uuritud. Prokurör ei palunud ka

§ 297

korras täiendavate tõenditena võtta süüküsimuse otsustamisel arvesse kannatanu esindaja poolt kohtu nõudmisel tsiviilhagi tõendamiseks esitatud tõendeid. Kannatanu esindaja poolt kohtu nõudmisel esitatud tõendid käsitavad muu hulgas ka

§ 306lg 1p1ja 2 küsimusi.

4 Tulenevalt

2961 lg 2 sätestatud piirangust ja asjaolust, et prokurör väljendas 18.01.2018 selgelt, et tema poolt on kõik tõendid üle antud ja hiljem

§ 297

korras ta II kd lk 14-72 olevaid tõendeid ei maininud, ei tugine kohus süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatuse uurimisel kohtu nõudmisel tsiviilhagi tõendamiseks kannatanu esindaja poolt esitatud tõenditele ja tugineb üksnes I kd ja II kd lk 1-13ja 73-78, 99-113 olevatele tõenditele. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajad ning uurinud eelnimetatud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud nimetatud tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistuse kohaselt (liites kõigi süüdistuses toodud partiide süüdistuses märgitud maksumused kokku) on varastatud juustu koguste kogumaksumuseks 67991.31 eurot. Kusjuures süüdistuses toodud koguste maksumuse puhul on võetud varastatud kauba hinnaks ostuhind, mis on kajastatud ekraanitõmmistel N 1 kd lk 59-73 ja I kd lk 58 tabelis omahinnana. Samas süüdistuse esimeses taandes on märgitud, et M.Tennen tekitas OÜ-le xxxx suure varalise kahju summas 88801.92 eurot. xxxx on juba 22.08.2014 kuriteokaebuses esitades märkinud, et võtavad nõude aluseks juustu müügihinna. Süüdistusaktist jääb selgusetuks, millisest hinnast lähtuvalt leidis prokurör Tenneni poolt tekitatud kahju suuruse, kuivõrd süüdistuses toodud andmed ei haaku omavahel. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad keegi süüdistuses toodud varguse episoodide toimumist pealt ei näinud, vahetult juustu kadumist ei märganud ja varguse toimumise asjaolude kohta ütlusi anda ei oska. Tunnistajad A T, H P, A N, H H, A K, T R ja kannatanu esindaja A.E oskavad anda ütlusi pärast varguste avastamist Tenneniga toimunud kohtumiste ja jutuajamiste kohta. Tunnistajad P, L ja K kirjeldasid töökorraldust xxxx, m.h kes-kelle paroole kasutas. Tunnistaja T.R selgitas kuidas töötab programm xxxx, milles toimus kauba arvestus ja kuidas ta tuvastas anomaaliad programmis. M.Tennen ei vaidlustanud asjaolu, et ta töötas OÜ-s xxxx. Tuli xxxx 1999, mis aastal ümberkorraldused N tegi ei oska öelda. Tegeles sellega mida oli vaja. 2001 võis olla vanemmeister. Alates 01.05.2013 oli liinimehaanik. Vanemmeistrina koordineeris tootmist, tootmisele tellimuste tegemine, tootmise kontroll. Juustu tellis telefoni teel, aga programmis olid need vaja üle kanda R poolt. OÜ xxxx äriregistri väljavõte kinnitab, et äriühingu nimi oli kuni 26.03.2013 OÜ xxxx. Osaühing xxxx on ühendanud endaga OÜ xxxx ja 10.04.2008 on tehtud äriregistrisse vastav kanne. OÜ xxxx ja M.Tenneni vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus M.Tennen tööle 02.01.2001 meistri-abi ametikohale. Töölepingu lisa nr 3 kohaselt asus M.Tennen alates 01.01.2006 tööle vanemmeistri ametikohale. Töölepingu lisa nr 5 kohaselt on alaltes 01.01.2008 M.Tenneni tööandjaks xxxx OÜ. Vanem-meistri ametijuhendi kohaselt peab ta igapäevaselt tooraine kulu arvestust ning informeerib igakuiselt juhatajat ja/või tegevdirektorit sellest. Viib läbi tooraine, valmistoodangu inventuuri koos juhataja ja/või tegevdirektoriga ning vahetuse meistritega iga kahe kuu tagant. Ametijuhendile on alla kirjutatud, kuid puudub kuupäev. xxxx OÜ ja M.Tenneni 01.05.2013 kehtiva töölepingu kohaselt on töötaja ametinimetus liinimehhaanik ja tema vastutusala ja põhitööülesanded on fikseeritud ametijuhendis. Töötaja kannab täielikku materiaalset vastutust tema kasutusse antud materiaalsete väärtuste osas ja tagastab hiljemalt töölepingu lõppemise päeval kogu tema käsutusse antud tööandja vara või hüvitab nende turuhinnalise maksumuse. Lepinguga koos allkirjastati töötaja ametijuhend. 01.05.2013 koostatud ametijuhendi kohaselt oli M.Tenneni tööülesanneteks tootmisliini 5 puhastamine ja erineva toodangu vormide ja seadistuste vahetamine. Tootmisüksuse kogu tehnika korrasoleku tagamine, hooldus ja remont. Seega on tsiteeritud dokumentide, Tenneni enda ja tunnistajate H, P, K, R, N, T ütlustega tõendamist leidnud, et M.Tennen töötas OÜ-s xxxx ja tal oli seaduslik alus viibida ettevõtte territooriumil ja ruumides. Vanemmeistrina kuulus Tenneni töökohustuste hulka tooraine kulu arvestus. Alates 01.05.2013 töötas Tennen liinimehaanikuna ja tema pädevuses oli üksnes elektriseadmetega seotud tomingud. Juustu käitlemine ei kuulunud tööülesannete kohaselt Tenneni pädevusse ega vastutusalasse. Juustu varguses süüdistatav Margus Tennen, end süüdi ei tunnistanud ja tema ütluste kohaselt helistas H, et on midagi välja viinud, et on vaja tulla xxxx kokkusaamisele. Sinna sõidu ajal, platsi peal H oodates avastas sõnumi, milles oli kirjas, et peab omaks võtma juustu väljaviimise pakendamisest, et on viinud aluse juustu kuus paari aasta jooksul, kui ei tee, siis lähevad vastavad inimese vanemate ja naise juurde. Ei tea kes sõnumi saatis, kohtumisel sõnumist ei rääkinud. Sõnum tuli pikalt numbrilt. Peale koosviibimist andis ära enda võtmed, puldi ja selle telefoni. Esimesel kohtumisel keegi otseselt ei ähvardanud, palju inimesi oli koos. E helistas ja ütles, et arusaadavatel põhjusel sa ei soovi xxxx tulla, et saame kokku värava taga. E kohtumisel ütles ka E, et kui ei maksa, siis saadavad mehed. Prügikonteiner jäi kahe kaamera hõljumisalasse. Joonisel on prügikonteiner nr 3 otse vastu aeda. Uks nr 4 oli projekteeritud selleks, et seadmed sisse tuua, selle kaudu ei tohtinud pürgi välja viia, see oli lukus kogu aeg. Nr 7 on garaažiuks. Kaamerad olid hoone nurgas ukse nr 4 ukse kõrval ja teine hoone üleval nurgas, vaatasid teineteisele vastu. Kõik olid kaameratega kaetud. Vanemmeistrina kasutas xxxx, mehaanikuna ei olnud vaja seda programmi enam kasutada. Programmile tuli panna oma parool, et läheks sisse enda nime alt. Arvutid asusid H toas ja tootmistsehhis, kus töötasid meistrid. Vanemmeistrina kasutas arvutit H kabinetis. Liinimehaanikuna ei ole kasutanud xxxx programmi. Andis enda kasutajatunnuse ja parooli kasutada A K, A P ja K K. R ütles, et vajadusel teevad meistrid Tenneni konto alt selle kande ära. Vahel juust oli olemas, programmi järgi oli teises baasis, xxxx või xxxx. Laoseis ei vastanud tegelikkusele programmi järgi. Kui xxxx auto tõi kohale dokumendid xxxx kaubaga siis sai kanne ära tehtud kui ka terve autotäis tuli järgmine päev. Mingitel hetkedel H viis saatelehed raamatupidamisse. Üksikud korrad on juust kaduma läinud. Üks külmik oli silmini täis riknenud juustu. Oli õigus sõita xxxx territooriumile enda autoga. Kõik said oma auto parkida xxxx territooriumil. Tootmistsehhis ja ladudes käis koristamine öösiti ja valvesse ei pandud. Valvesse pani ukse nr 3, kust käis tooraine sissevedu. Meistrite toas olevaid arvuteid ei kasutanud kordagi. Viis ise prügi ära, sest kui oleks sulgenud selle ala, siis ei oleks saanud prügi välja viia. Koristajatel oli võimalus minna asjadega korraga, mitte aga koti haaval. Oleks saanud viia ümber maja, sealt kust nad sisse tulevad, xxxx esisele territooriumile ja siis ümber kogu selle hoone sinna alla pressi juurde. Ei tea kuidas jääkide vedu oli korraldatud kui Tennenil oli vaba päev. Seletuskirja ja lahkumisavalduse kirjutas sõnumist tulenevalt. Ei teadnud, et kohtumist salvestatakse. N tõi paberi ja ütles, et kirjutad seletuskirjas, et alus juustu kuus mõne aasta jooksul. N ei ähvardanud midagi, ta ütles mida tuleb kirjutada. Sõnumit koosolekute saalis ei lugenud. Teder tahtis kohtumisel 60 000 sulas. Saatis P meilile pakkumise, et see asi ära lõpetada. Pakkus 20 000 eurot, et probleem lahendada kuigi süüdi end ei tunnista. Lindistas kohtumist T, kuid osa on puudu, sest vahepeal helistati. Kuna E kohtumisel oli ähvardusi küllaga, siis osutas seda kohtumist salvestada ka ise. T kohtus augustis. Ei mäleta, kas keegi uuris motiivide kohta miks tegi seda. Ei mäleta, et kohtumisel oleks rääkinud raha probleemist. Oli osaliselt nõus kahju hüvitama, et ei mindaks naise ja vanemate vara kallale. lk 114 alates on fotodel tema ise ja tema poolt kasutatud sõiduk. Juustuvargusest midagi omaks ei võta. Auto vedrustus oli selline, õhtuks vajus ära, hommikuks sai üles. Politseisse ähvarduste peale avaldust ei ole teinud. 6 Maanteameti vastusest järelpärimisele nähtub, et ajavahemikul 10.08.2010- 11.08.2016 oli xxxx reg.nr xxxx omanikuks U T ning kasutajateks Margus Tennen ja T T. (lk 165) Tennen ei ole vaidlustanud asjaolu, et fototabelitel nähtud juhtudel sõitis just tema xxxx reg.nr xxxx. Samuti kinnitas Tennen, et fototabelitel olev isik on tema. Kauba partiide liikumiste ekraanitõmmised I kd lk 63-72, valvesignalisatsiooni logid ja asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad järgmist: - 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, juustu Tilsit 45%, kogusest on 596,99 kg väljastatud 23.09.2009 (lk 70), ostuhinnaga 3,8701 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2310.41 eurot. Valvesignalisatsiooni logi kinnitab, et Tenneni koodiga on 25.06.2014 avatud kell 7.35 ja suletud kell 22.02 Asitõendi vaatlusprotokolli fotodel 42-70 on näha, et 25.06.2014 kell 20:18:31 väljub laost ruudulise särgi, tumedate pükstega, prille kandev lühikese soenguga meesterahvas enda järel vedades kahveltõstukit, millel oleval juustuveoalusel näha 2 suurt läbipaistvast materjalist kotti. Kell 20:18:38 suundub tõstukiga parklas asuvast prügikonteinerist paremale poole. Kell 20:19:18 suundub tagasi laohoonesse ilma kahveltõstukita. Kell 20:43:16 väljub laohoonest paremas käes läbipaistavast materjalist suur kott. 20:43:23 isik suundub kotiga prügikonteinerist paremale poole. 20:45:10 tühja juustuveoalusega kahveltõstukil suundub tagasi laohoonesse. 20:45:18 laohoones tühja juustuveoalusega. 20:51:16 väljub laohoonest. 20:51:25 kõnnib parklas lao sisepääsu ees. Kell 20:51:26 suundub laohoonesse ja 20:51:32 siseneb laohoonesse. Kell 20:51:58 väljub laohoonest, kahveltõstukil juustuveoalus, millel suured läbipaistvast materjalist kotid. 20:52:04 parklas suundub prügikonteinerist paremale. 20:53:37 suundub tagasi laohoonesse, isik veab kahveltõstukit tühja juustuveoalusega enda järel. 20:53:45 siseneb estakaadi uksest ning suundub lao suunas. 20:54:04 isik väljub hoonest hoides telefoni parema kõrva juures. 20:54:21 suundub värava suunas endiselt hoide telefoni parema kõrva juures. 20:54:52 värava juures. 20:55:15 Paneeli tänavale väljasõidu värava puldi juures võtab maha autoparkla valvesignalisatsiooni. 20:56:31 sõidukis, 20:57:58 pargib sõiduki prügikonteinerist vasakule. Kell 20:59:49 parkis sõiduki ning väljus sõidukist juhipoolse ukse kaudu. Kell 21:19:55 väljub laoruumist vedades järel kahveltõstukil juustuveoalust, milles suured läbipaistavast materjalist kotid, vasakus käes suur läbipaistavast materjalist kott. Kell 21:20:03 parklas, kastist üks kottidest kukub maha. 21:20:29 naaseb maha kukkunud koti juurde ning võtab selle ülesse ning suundub prügikonteineri taha, paremale poole. 21:20:31 suundub prügikonteineri taha, paremale poole, 21:34:19 parklas, lükkab tühja kahveltõstukit juustuveoalusega enda ees tagasi laohoone estakaadi suunas. 21:34:27 suundub tagasi lattu, lükkab kahveltõstukit enda ees. 21:36:56 suundub pargitud sõiduki poole. 21:39:07 tagurdab parkimiskohalt välja ning 21:39:38 lahkub sõidukiga xxxx reg.nr xxxx xxxx OÜ territooriumilt. - 04.06.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, kogusest on 596,74 kg, väljastatud 31.08.2009 (lk 71) ostuhinnaga 3,8701 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2309.44 eurot. Tunnistaja Hortla ütluste kohaselt tehti kogus kindlaks 27.06.2014 inventuuriga. - 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, kogusest on 53,20 kg väljastatud 31.08.2009 (lk 72), ostuhinnaga 3,8701 eurot kg, teeb maksumuseks 205.89 eurot; Valvesignalisatsiooni logi kinnitab, et Tenneni koodiga on 13.06.2014 avatud kell 7.45 ja suletud kell 22.21 Asitõendi vaatlusprotokolli fotodel 35-41 on näha, et 13.06.2014 kell 20:11:50 saabub ettevõtte territooriumile xxxx. Kell 20:12:08 pargib sõiduki prügikonteinerist vasakule. Kell 21:33:19 väljub laohoonest kahveltõstukil oleva juustuveoalusega, mille peal on läbipaistvast materjalist kilekotid. 21:33:28 suundub prügikonteineri poole, sinise särgi, tumedate pükstega prille kandev isik, enda järel kahveltõstukit, millel on juustuveoalus, millel kõige peal näha kaks suurt läbipaistvat kotti. 21:53:07 tõmbab tühja juustuveoalust kahveltõstukil enda järel. Kell 21:57:58 7 tagurdab sõiduki xxxx parkimiskohalt välja. Kell 21:58:40 lahkub sõidukiga ettevõtte territooriumilt. - 12.05.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, kogusest on 598,07 kg väljastatud 08.11.2009 (lk 69), ostuhinnaga 3,7920 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2267.88 eurot. Valvesignalisatsiooni logi kinnitab, et Tenneni koodiga on 15.05.2014 avatud kell 6.20 ja suletud kell 21.10, uuesti avatud kell 22.13 ja suletud 22.17 Asitõendi vaatlusprotokolli fotodel 27-34 on näha, et 15.05.2014 kell 18:54:31 sõidab xxxx reg.nr xxxx xxxx OÜ territooriumile. Kell 18:54:48 on sõiduk hoone kõrval ja pargib. Kell 20:24:53 väljub sinist särki, tumedaid pükse kandev ning prillidega meesterahvas laost, vedades kahveltõstukil olevat juustuveoalust, mille peal näha 3 suurt läbipaistvast materjalist kotti. Kell 20:25:03 on meesterahvas parklas suundumas auto suunas. Kell 20:34:42 isik suundub tagasi lattu lükates kahveltõstukit tühja juustuveoalusega. 20:46:51 lahkub hoonest ja suundub auto poole. Kell 20:47:54 tagurdab sõidukiga parkimiskohast välja. Kell 20:48:58 lahkub sõiduk xxxx reg.nr xxxx ettevõtte territooriumilt. - 02.04.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, kogusest on 600,78 kg väljastatud 02.06.2009 (lk 63) ostuhinnaga 3,7920 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2278.16 eurot. Valvesignalisatsiooni logi kinnitab, et Tenneni koodiga on 04.04.2014 avatud kell 8.12 ja suletud kell 19.50 Asitõendi vaatlusprotokolli fotodel 21-26 on näha, et 04.04.2014.a. kell 19:13:05 veab meesterahvas enda järel kahveltõstukit, millel juustuveoalus, mille peal näha papist plaati. Kell 19:13:07 juustuveoalusel papist plaadi all näha mingid esemed. Kell 19:13:14 suundumas auto poole tõmmates kahveltõstukit enda järel. 19:23:03 liigub tagasi lao suunas lükates kahveltõstukit enda ees. Juustuveoalus tühi. Kell 19:29:42 lahkub, tagurdab autoga parkimiskohalt välja, ning sõiduk liigub värava suunas. xxxx reg.nr xxxx lahkub xxxx OÜ territooriumilt kell 19:30:

1. - 02.04.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, kogusest on 600,75 kg väljastatud 02.06.2009 (lk 64), ostuhinnaga 3,7920 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2278.04 eurot. Valvesignalisatsiooni logi kinnitab, et Tenneni koodiga on 02.04.2014 avatud kell 7.49 ja suletud kell 21.
2. Asitõendi vaatlusprotokolli fotodel 14-20 on näha, et 02.04.2014.a. kell 20:19:22 väljub isik laost vedades kahveltõstukil olevat juustuveoalust, mille peal näha 2 suurt läbipaistvast materjalist kotti. Kell 20:19:30 suundumas auto juurde. Kell 20:29:43 auto juurest tagasi lao suunas lükates enda ees kahveltõstukit, millel tühi juustuveoalus. Kell 20:29:52 tühja juustuveoalusega tagasi lao ruumides. Kell 20:48:28 lahkub hoonest parklasse suundudes prügikonteineri ja laohoone vahele pargitud sõiduki suunas. Kell 20:42:02 tagurdab xxxx parkimiskohalt välja. xxxx reg.nr xxxx lahkub xxxx OÜ territooriumilt 20:42:
3. - 22.03.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, kogusest on 594,29 kg väljastatud 02.06.2009 (lk 65), ostuhinnaga 3,4862 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2071.81 eurot. Valvesignalisatsiooni logi kinnitab, et Tenneni koodiga on 22.03.2014 avatud kell 7.49 ja suletud kell 21.
4. Asitõendi vaatlusprotokolli fotodel 8-13 on näha, et 22.03.2014 kell 20:49:39 tumedates riietes isik väljub laost vedades kahveltõstukil olevat juustuveoalust, mille peal näha suur läbipaistvast materjalist kilekotid. Kell 20:49:46 tuleb lao poolt auto suunas. Kell 20:57:20 suundub tagasi lattu, lükkab enda ees kahveltõstukit, millel juustuveoalus, mis on tühi. Kell 21:07:58 lahkub laost ja suundub sõiduki suunas. Kell 21:09:41 tagurdab parkimiskohalt välja. xxxx reg.nr xxxx lahkub xxxx OÜ territooriumilt kell 21:10:
5. - 14.02.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, kogusest on 606,76 kg väljastatud 02.06.2009 (lk 66) , ostuhinnaga 3,4862 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2115.29 eurot. 8 Valvesignalisatsiooni logi kinnitab, et Tenneni koodiga on 05.03.2014 avatud kell 8.14 ja suletud kell 21.
6. Asitõendi vaatlusprotokolli fotodel 1-7 on näha 05.03.2014 kell 20:34:12 tumedates riietes meesterahvas väljub laost vedades enda järel kahveltõstukil olevat juustuveoalust. Kell 20:34:19 on isik tõstukiga lao ees parklas ja suundub sõiduki juurde. Kell 20:42:32 lao ees parklas tühja juustuveoalusega. Kell 20:42:42 suundub tühja juustuveoalusega tagasi lattu. Kell 20:51:45 lahkub laost enda auto suunas. Kell 20:52:54 tagurdab parkimiskohalt välja. 20:53:42 xxxx reg.nr xxxx lahkub xxxx OÜ territooriumilt. - 02.02.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, kogusest on 602,93 kg väljastatud 03.06.2009 (lk 68) ostuhinnaga 3,4862 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2101,93 eurot. xxxx OÜ keldrikorruse valvesignalisatsiooni logi järgi on Margus Tenneni koodiga hoone 21.02.2014 suletud kell 20.
7. I kd lk 58 tabli kohaselt on muutmiskanne tehtud 21.02.2014 kell 20.
8. Tegemist oli laupäevaga. Arvestades, et muutmiskanne on tehtud ca 10 minutit enne kui Tennen lahkus hoonest, on eluliselt usutav, et selle muutmiskande tegi M.Tennen. Muutmiskande tegemise põhjuseks sai olla ainult asjaolu, et reaalselt oli vastav kogus juustu hoonest ära viidud ehk varastatud, mistõttu oli vaja ka andmebaasis anded õigeks saada, et puudujääk n.ö ülesse ei jääks ja vargus välja ei tuleks. Kuigi M.Tennen kohtuistungil eitas juustu vargust, kinnitavad kauba partiide liikumiste ekraanitõmmised (I kd lk 63-72), et järgmised partiid: 04.06.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 596,74 kg, 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 596,99 kg, 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 53,20 kg, 12.05.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, koguses 598,07 kg 02.04.2014 pakendamisse sisse tulnud, juustu Tilsit 45%, koguses 600,78 kg, 02.04.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 45%, koguses 600,75 kg 22.03.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, koguses 594,29 kg 14.02.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, koguses 606,76 kg 02.02.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, koguses 602,93 kg 21.01.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, kogusest on 594,18 kg kanti laoarvestuse süsteemi kannete kohaselt kliendile maha 2009 aastal. Ei ole eluliselt võimalik, et alles 2014 aastal loodud juustupartiid oleks võinud edasi toimetada klientidele juba 2009 aastal. Tunnistaja R ütlustest nähtub, et tema on koostanud I kd lk 58 oleva tabeli. Tabelis olevad andmed pärinevad xxxx pakendamise andmebaasist ning dokumendi muutmise aja logid on eraldi tabelis, kuhu kirjutatakse tootmise muutmise kanded, lisatud, kustutatud. Aegajalt logisid kustutakse. Osa andmeid on testserverist. Pani tabelisse anomaaliaga partiid, millel on sissetuleku kogus hilisem kui välja liikumine. Kaup on sissevõetud ja kantud varasema perioodi tootmise kannetele. Lk 47 oleva avalduse kohaselt on M.Tennen palunud end vabastada töölt omal soovil. Sissetulek lõpparve jääb kahjuhüvitiseks. Lk 48 oleva seletuskirja kohaselt on M.Tennen paari aasta jooksul viinud välja pakendamisest juustu umbes kord kuus. Kogust ei ole suuteline ütlema. Tegi programmis kanded varasemate aastate peale. Ei ole raha seda koheselt hüvitada. Kogus oli üks alus 550 kg igakordselt. 11.11.2016 Asitõendi vaatlusprotokolli ja helisalvestuse kohaselt ei oska M.Tennen öelda koguseid, kuid tegutses aasta- kaks kindlasti. Ei oska seletada miks nii tegi. Olid algul probleemid ja tahtis neist vabaneda. Väljaviimine käis kord kuus iga kord üks alus. Kannete teemas võimaldasid lahtised lehed edasi teha kuni lõpetamiseni. Kasutas kumb millist firma kasutajat. Müüs kahega (mõeldud 2 eurot kilo). Müüs monoliiti (pakendamata). Tenneniga 9 kõnelenud isikud tahavad, et ta kirjutaks seletuskirja, muidu annavad politseisse. Tennen küsib veel, mida kirjutada. Tahetakse, et kirjutaks niipalju kui mäletab. Seletuskiri ja helisalvestised kinnitavad, et M. Tennen on 2014 aasta suvel kohe pärast juustu varguste avastamist omaks võtnud, et ta on ettevõttest juustu välja viinud, kuid ta ei oska öelda kogust ja kui pika perioodi vältel. Nii 03.07.2014 Tenneni enda poolt kirjutatatud seletuskiri (lk 48) kui ka samal kuupäeval toimunud jutuajamise helisalvestis kinnitavad mõlemad, et Tennen on ise tunnistanud juustu vargust pikema perioodi vältel. Asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu, et keegi oleks Tennenit survestanud juustu vargust omaks võtma. Ka kohtu poolt kuulatud helisalvestis kinnitab, et Tennen on võtnud juustu varguse omaks ilma survestamata. Talle on esitatud küsimusi ja ta on vastanud. Näiteks küsimusele aja kohta kuu, kaks, kolm, aasta, kaks vastab Tennen aasta, kaks kindlasti. Keegi ei survestanud ega öelnud Tennenile vastust ette. Tenneni väidet, et lahkumisavaldus ja seletuskiri on kirjutatud enne kohtumist saadud sõnumist tulenevalt, ei kinnita ükski teine kogutud tõend peale Tenneni enda ütluste. Sõnumit säilitatud ei ole, samuti ei maini Tennen kohtumisel kordagi, et keegi survestaks teda mingi sõnumiga. Samas on ta ise öelnud, et müüs juustu mingile vene mehele. Tennen on ka kirjeldanud kuidas ta kandeid tegi ja seda asjaolu, ei saanud keegi talle sõnumis ette kirjutada, kuivõrd keegi teine ei teadnud võimalusest lõpetamata kandeid muuta. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et Tennenile tehti korduvalt ettepanek kirjutada seletuskiri ja panna kõik kirja nii nagu oli, kogused jne, kuid keegi ei öelnud kordagi ette seletuskirja sisu. Talle öeldi ka, et ei soovita kriminaalasja. Tennen küsis veel, et, mida ta kirjutab. Kui keegi oleks sõnumiga Tennenile öelnud, mida teha ja kirjutada, poleks olnud Tennenil vaja seda kohtumisel küsida. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Tenneni väidet, et ta sai sõnumi, milles öeldi mida rääkida ja kirjutada, usaldusväärseks. Sellesisulised kohtus antud ütlused on ilmselgelt antud soovst vabaneda vastutusest. Helisalvestise kohaselt on E öelnud 14.07.2014 kohtumisel, et xxxx vennad ootavad ja minnakse kõigi jõududega, kõikide asjadega, kõikide vanemate, naiste ja üldvarade ja siis pead ju aru saama… Tennen rääkis, et ta ei tea, mis summadest jutt. Ei ole üles kirjutanud, ei saa summat öelda. See kestis üle aasta. Ei saa kilosid 100 % väita, sest ise ei kirjutanud üles. Tunnistas ju üles, et varastas, ei saa öelda kogust, ei saa taevast võtta. Ütles eelmine kord, et on nõus hüvitama. Peab tööle minema, et maksta. Pole aimugi mis protsent sissetulekust võiks olla. Kasutas meistrite kasutaja nime. T ja Tenneni kohtumisel on Tr öelnud, et lapsed saavad teada ja laste klassikaaslased, ümberringi regulaarne nina alla hõõrumine on ka võimalik organiseerida ja lapsed on õelad. Emale ja isale ka ei meeldiks kui xxxx paar-kolmsada postitust iga kuu teha ja rahvale meelde tuletada. On suur vahe kas maksad ettevõtlusesse selle tagasi või sa maksad selle lihtsalt kätte. Ja siis võib see summa olla väiksem kolmandiku või neljandiku võrra. Ta ei saa olla veerand. Võta laenu, maksa see ära, saad asjad tagasi maksta. Pangalaenu on lõpuks ära maksta kõige odavam. (II k lk 2) Kohus möönab, et T ja E sõnade toon ja sisu ei ole nendes vestlustes alati kõige eetilisem ja on tavaliselt igapäevases inimeste vahelises suhtluses taunitav. Samas võib mõista, et äriühingu omanikena oli neil isiklik huvi, et äriühingule makstaks tagasi summad kauba eest, mis on sealt õigusvastaselt välja viidud. Tennen küll lubas hüvitada, kuid ei teinud omalt poolt ühtegi realiseeritavat ettepanekut. Õiguslikult on küsitav T ettepanek sularahas väiksema summa maksmise kohta. Kõgil vahetult peale juustu kadumise avastamist toimunud kohtumistel, on Tennen tunnistanud juustu võtmist. Probleemiks on olnud asjaolu, et Tennen ei teadnud millal ja kui palju ta juustu võtnud on. Esialgu väljendas ta soovi ka tekitatud kahju hüvitada, kuid tema ütlustest nähtub, et tal ei ole veel töökohta ja vara, ehk tegelikult puuduvad tal vahendid ja võimalused kahju hüvitamiseks. Ja kuna ta ei ole ise varguste üle arvestust pidanud, ei tea ta varastatu täpset kogust, kuid OÜ xxxx poolt esitatud andmed on tema arvates liiga suured. 10 M.Tennen on oma 24.07.2014 e-kirjas märkinud, et on valmis hüvitama kahju summas 20000 eurot. Ta peab P saadetud projektis toodud võlasummat selgelt ülepaisutatuks. Ta ei soovi hüvitada kellegi teise poot tekitatud kahju. Ei saa võtta endale kohustusi, mille täitmine on ebareaalne. Eeltoodust tulenevalt on M.Tennen tunnistanud juustu vargust üksnes osaliselt, täpsustamata millal ja millistes kogustes. 15.05.2014, 04.04.2014, 02.04.2014, 22.03.2014, 05.03.2014 ja 21.02.2014 episoodide puhul kinnitavad fototabelid ja valvesignalisatsiooni logid, et Tennen viibis süüdistuses „muutmisajaga“ tähistatud ajal laos ja toimetas sealt suurtes kogustes midagi välja. Tenneni enda väide, et ta toimetas piltidel prügi laost välja ei ole kohtu arvates usutav ja on ennastõigustav ning antud soovist vabaneda vastutusest. Kohtu arvamust mõjutab ka asjaolu, et kui Tenneni auto on pargitud maja poolt vaadatuna prügikonteinerist paremat kätt, siis suundub Tennen täiskoormaga kahveltõstukiga autost paremale, mitte aga vasakule, kus asub prügikonteiner. Autost vasakule poole suundub Tennen siis kui ta soovib autoga territooriumilt ära sõita. (fotod 1 kd lk 114-116, 118-119, 121—122, 125). Tenneni sellesisulistele ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus, et Tennen on ise vahetult peale juustu kadumise avastamist tunnistanud, et ta on pakketšehhist juustu välja viinud, ainult ta ei oska öelda millal ja kui palju. Kui Tennen ei oleks ise juustu pakketšehhist salaja välja viinud, ei oleks ta pidanud vargust kohtumisel omaks võtma ja rääkima varasemasse perioodi kannete tegemisest. Arvestades, et ajaliselt sama tunni sees kui Tennen toimetas oma sõnade kohaselt prügi laost välja, on tehtud kanded juustu mahakandmiseks varasemasse perioodi, on eluliselt usutav, et just M.Tennen oli selleks isikuks, kes neid kandeid muutis. Ei ole eluliselt usutav, et ajaliselt just selle tunni sees kui Tennen toimetas enda sõnade kohaselt prügi välja, viibis hoones veel mõni töötaja, kes tegi laoarvestusse kandeid juustu maha kandmiseks varasemasse perioodi. Asjaolu, et asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sõitis M.Tennen hoovist välja ajaliselt varem kui valvesignalisatsiooni logi järgi suleti uks Tenneni koodiga, ei välista võimalust, et Tennen toimetas juustu autoga territooriumilt välja ja tuli siis veel hoonesse tagasi. 21.01.2014 pakendamisse sisse tulnud juustu Tilsit 50%, kogusest on 594,18 kg, väljastatud 02.06.2009 (lk 67), ostuhinnaga 3,4862 eurot kg, mis teeb maksumuseks 2071.43 eurot; I kd lk 58 tabeli kohaselt on muutmiskanne tehtud 25.01.2014 kell 18.
9. Tegemist oli pühapäevaga. Arvestades modus operandit, ehk kohtu poolt eelkirjeldatud episoodides tuvastatud Tenneni käitumise analoogiat arvestades, on eluliselt usutav, et ka selle muutmiskande tegi M.Tennen. Muutmiskande varasemasse perioodi tegemise põhjuseks sai olla ainult asjaolu, et reaalselt oli vastav kogus juustu hoonest ära viidud ehk varastatud, mistõttu oli vaja ka andmebaasis andmed õigeks saada, et puudujääk n.ö ülesse ei jääks ja vargus välja ei tuleks. Eeltoodust tulenevalt on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud, et M.Tennen varastas 15.05.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 598,07 kg, 04.04.2014 juustu Tilsit 45%, koguses 600,78 kg, 02.04.2014 juustu Tilsit 45%, koguses 600,75 kg, 22.03.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 594,29 kg, 05.03.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 606,76 kg, 21.02.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 602,93 kg, 25.01.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 594,18 kg. Süüdistuse kohaselt olid nende partiide maksumused vastavalt 2267.88 eurot + 2278.16 eurot + 2278.04 eurot + 2071.81 eurot + 2115.29 eurot + 2101,93 eurot + 2071.43 eurot kokku 15184.54 eurot. Margus Tenneni objektiivsest käitumisest – toimetas laost juustu välja ja tegi varguse varjamiseks vastavad kanded laoarvestusse – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kõik seitse episoodi toime pandud kavatsetult. 11 Süüdistuse kohaselt süüdistatakse M.Tennenit võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil ajavahemiku 23.09.2011 kuni 04.06.2014 xxxx linnas xxxx asuvast OÜ xxxx xxxx pakketšehhist juustu välja toimetamises järgnevalt: - 04.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 13.06.2014 kell 21.14 juustu Tilsit 45%, koguses 596,74 kg, maksumusega 2309.44 eurot; - 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 25.06.2014 kell 21.15 juustu Tilsit 45%, koguses 596,99 kg, maksumusega 2310.41 eurot; - 02.06.2014 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 13.06.2014 kell 21.14 juustu Tilsit 45%, koguses 53,20 kg, maksumusega 205.89 eurot; Kohtus uuritud asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et Tennen on lao juures toimetanud 13.06.2014 ja 25.06.2014, millest võib teha järelduse, et kõnealused juustukogused viidi pakkešehhist välja just 13.06.2014 ja 25.06.2014, kui toimus ka kande muutmine. Kuivõrd süüdistuse päises on kaks korda rõhutatud, et vargused toimusid ajavahemiku 23.09.2011 kuni 04.06.2014 jäävad 25.06.2014 ja 13.06.2014 muutmisaja juhtumid väljapoole süüdistuses toodud ajavahemikku.

62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud: kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et M.Tennen oleks 04.06.2014 ja 02.06.2016 pakendamisse sisse tulnud juustude (596,99 kg, 596,74kg ja 53,2 kg) varguse pannud toime kuriteo tõendamisesemesse kuuluval ja süüdistuses näidatud ajal s.o 23.09.2011-04.06.2014 ja kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse (s.h ajalistest) piiridest, tuleb M.Tennen süüdistuses nende kolme koguse varguses õigeks mõista. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.11.2012 otsuses kriminaalasjas 1-12-1403 märkinud, et süüdistuses äratoodud ajalistest piiridest välja jääva käitumisega pole võimalik süüdistust sisustada. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtul puudub õigus väljuda süüdistuse piiridest ja seda ka kuriteo toimepanemise aja osas. (Riigikohus jättis oma 06.03.2013 määrusega menetlusse võtmata). Süüdistuses toodud järgmiste episoodide kohta: 23.09.2011 pakendamisse sisse tulnud juustu Edam 45%, koguses 601,48 kg, maksumusega 1518.50 eurot; - 30.03.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 30.03.2012 kell 20.15 juustu Tilsit 50%, koguses 514,67 kg, maksumusega 1677.57 eurot; - 14.06 2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 01.07.2012 kell 20.36 juustu Tilsit 50%, koguses 599,82 kg, maksumusega 1949.77 eurot; - 14.03.2012 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 15.03.2012 kell 20.45 juustu Tilsit 50%, koguses 600,81 kg, maksumusega 1958.34 eurot; - 19.12.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 20.12.2013 kell 21.49, juustu Tilsit 45%, koguses 986,79 kg, maksumusega 3348.66 eurot; - 27.11.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 30.11.2013 kell 16.47, juustu Tilsit 50%, koguses 589,82 kg, maksumusega 1983.09 eurot; - 16.11.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 16.11.2013 kell 20.29 juustu Tilsit 45%, koguses 606,10 kg, maksumusega 2074.38 eurot; - 16.11.2013 pakendamisse sisse tulnud, muutmisajaga 17.11.2013 kell 17.36 juustu Tilsit 45%, koguses 527,81 kg, maksumusega 1806.43 eurot; 7

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, kas ja millistes kogustes on Tennen aastatel 2011-2013 juustu varastanud. Üksnes kannatanu töötaja poolt koostatud koondtabeli, s.o 13 tuletatud tõendi, alusel ei ole võimalik isikut süüdi tunnistada, kuivõrd igas väliselt siseseisvas teos peavad realiseeruma ja olema tõendatud kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuleb M.Tennen õigeks mõista talle esitatud süüdistuses juustu vargustes aastatel 2011-2013. KarS § 121 p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse suureks kahjuks või süüteo ulatuseks summat, mis ületab 40 000 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas M.Tenneni süü seitsmes vargus episoodis, millega tekitatud kahju on süüdistuse kohaselt 15184.54 eurot, ei ole M.Tennen vargusega tekitanud kahju suures ulatuses ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 1 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seitsme varguse episoodi puhul on tegemist jätkuva süüteoga, kuivõrd kõik seitse juustuvargust on kantud ühtsest tahtlusest ja suunatud sama objekti vastu ning on toime pandud ajaliselt lähedaste tegudega. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 199 lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Margus Tenneni karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Margus Tennenit iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht. Samuti arvestab kohus, et M.Tennneil tuleb hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Arvestades kohtu poolt väljamõistetava tsiviilhagi suurust, ei ole kohtu arvates põhjendatud karistada M.Tennenit rahalise karistusega. Arvestades kuriteost möödunud aega, et menetlust alustati 2014 aastal, põhilised menetlustoimingud tehti ära 2015 aastal, kuid sellele vaatamata kestis kohtueelne menetlus kolm aastat, kusjuures 2016 toimusid üksikud toimingud ja jaanuaris 2017 üksnes prokuröri järelpärimine, et mahu ja sisu poolest ei ole tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, ei ole kohtu arvates veel möödunud mõistlik menetlustähtaeg, kuid mõistliku menetlustähtaja möödumine selles kuriteoasjas on üsna lähedal. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida M.Tennenit edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega 5 kuud, millest on teda võimalik KarS § 73 sätete alusel tingimisi vabastada. 14

§ 126

lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde. xxxx OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 87 309.50 eurot äriühingust varastatud juustu eest ja viivis 87309.50 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.06.2015 kuni kahjuhüvitse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on M.Tennen viinud ajavahemikus 23.09.2011-04.06.2014 oma töökohalt pakketsehhist välja plokkidesse pakendatud juustu (Tilsit ja Edam). Kokku on kostja viinud välja juustus koguses 20651.61 kg müügihinnaga 88801.923 eurot. Kostjaga lõpetati tööleping ja tema lõpparvest peeti kinni hagejale tekitatud kahju 1492.42 eurot. Seega on nõue kahju hüvitamiseks summas 87309.50 eurot. Hageja nõue põhineb õigusvastasel kahjutekitamisel VÕS § 1043, § 1045 lg 1p5,7, 128 lg

1. M.Tenneni kaitsja vastuses hagile hagi ei tunnista. Viivised on kaudsete kahjude hüvitamise nõue ja selles osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Margus Tennen ei olnud isikuks, kellel oli õigus teha kandeid xxxx programmis. Seega ei saanud ta toime panna kauba kõrvaldamist laost. Nõue tugineb hageja poolt kunstlikult loodud tõenditel. OÜ xxxx poolt loodud elektroonilise faili väljatrükki (hagi lisa 5) sisu ei ole kontrollitud. Hageja ei ole esitanud tõendeid kahju suuruse arvestamise aluste kohta. Kuna kaduma läinud kaupa ei müüdud, ei saa rääkida müügihinnast. Käibemaksu osa ei saa olla kahjunõudele lisatud. Hageja soovib saavutada õiguslikku alust kanda 20 tonni juustus maksuvabalt kuludesse. Hageja esindaja asus vastuses seisukohale, et müügihind kujuneb vastavalt turusituatsioonile ja ettevõtte antud ajahetke strateegiale. Hageja esindaja selgitas, et hagihinna määramisel on võetud keskmiseks juustu koguse hinnaks 4.3 eurot kilogramm, mis on arvutatud lk 182-212 toodud arvete põhjal. Tennen kohtuistungil hagi ei tunnistanud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-22-17 p 41 märkinud, et see, millal saab kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude ja menetletava kuriteo tehiolude kattuvat osa pidada piisavalt oluliseks, lugemaks tsiviilhagi kriminaalmenetluses lubatavaks, on kohtupraktika kohaselt fakti küsimus. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. Kuna süüdistatava karistusõigusliku vastutuse ja tema vastu suunatud kannatanu nõude eeldused tulenevad erinevatest õigusnormidest, siis ei saa nende eelduste täitmiseks vajalik faktikogum tavaliselt täielikult kokku langeda. Seetõttu tulebki tsiviilhagi lahendamiseks üldjuhul tuvastada täiendavalt selliseid asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. Teisalt ei tohi tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude seos kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga olla ka liiga väike. Kriminaalasjas menetletav tegu (kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud) peab moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Muidu ei ole kahel õigusvaidlusel piisavat ühisosa ja tsiviilnõude lahendamine kriminaalmenetluses ei täida enam oma eesmärki ning võib hakata ebamõistlikult takistama karistusõiguse rakendamist. (Otsus asjas 3-1-1-13-14, p 21 ja
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-1-1-41-15, p 36)

§ 310

lg 2 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral on välistatud nii tsiviilhagi rahuldamine kui ka rahuldamata jätmine. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium

1. juuni
2. a otsuse nr 3-1-1-67-12 punktis 7 märkinud, et süüdistatava õigeksmõistmisel kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jättes rikub kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas ollakse seisukohal, et õigeksmõistva kohtuotsusena

§ 310

lg 2 tähenduses tuleb mõista otsust, millega süüdistatav mõistetakse õigeks selles teos, mille toimepanemise faktilised asjaolud moodustavad 15 ka tsiviilhagi aluse või olulise osa sellest (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsuse nr 3-1-1-4-12 punkt 15). Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ xxxx tsiviilhagi nende episoodide osas, milles kohus M.Tenneni õigeks mõistab, jätta läbi vaatamata. Riigikohus on lahendis 3-1-1-42-15 märkinud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama muu hulgas ka kahju ja põhjusliku seose kostja teo ning kahju vahel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. septembri
4. a otsus asjas nr 3-2-1-80-13, p 15). Käesolevas asjas ei ole kannatanud kõiki kahju ulatuse tuvastamiseks olulisi asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid kohtule esitanud. Vaatamata sellele ei jaga kolleegium kassaatorite arvamust, nagu tuleks tsiviilhagid rahuldamata jätta. Riigikohtu erikogu on asunud seisukohale, et see, kui kannatanu tsiviilhagi ei sisalda kõiki süüdistusest hõlmamata faktilisi asjaolusid, mis on kannatanu nõude lahendamise seisukohalt olulised, või kui kannatanu nõue on ebaselge, ei tähenda, et kohus saaks jätta tsiviilhagi automaatselt TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või rahuldamata. Tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses järgida TsMS § 328 lg-st 2, § 329 lg-st 3, § 351 lg-st 2 ja § 392 lg 1 pdest 1-4 tulenevat selgitamiskohustust, sh kohustust selgitada kohtumenetluse pooltele, missuguseid asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama ja milline on nende asjaolude tõendamise koormus. (Vt Riigikohtu erikogu
5. veebruari
6. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 60). Tsiteeritud lahendist tulenevalt palus kohul kannatanul esitada lisatõendeid ja kannatanu esitaskohtule tsiviilhagi tõendamiseks: tabeli (II kd lk 14-16), Ladu20 ekraanipildid osade juustu partiide liikumisest (II kd lk 17-70). Ladu20 ekraanipildid koondtabel (II kd lk 71-72) Kaitsja Leppik vaidlustas II kd lk 14 oleva dokumendi ja ekraanipiltide ehtsuse TSMS § 277 alusel. Palus, et kohus seda dokumenti tõendina ei arvestaks ja seab kahtluse alla kannete ehtsuse. Ekraanipilt ei ole algdokument. Tunnistaja poolt dokumentide loomine menetluses on lubamatu. On võimatu aru saada,mida tähendavad logipäringud ja ekraanitõmmised. Kaitsja Lepik tõstatas väite, et kannatanu esindaja poolt esitatud dokumendid on võltsitud põhistamata oma väidet, ega osutamata asjaoludele, mis tema väidet tõendaks. Tsiviilkohtumenetluses peab TSMS § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline, kes väidab dokumendi võltsitust, seda väidet põhistama. Kuivõrd advokaat Leppik võltsituse väidet ei põhistanud, jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse jätta tõendina arvestamata II kd lk 14 olev dokument ja ekraanipildid. Nagu kohus eespool märkis on tõendamist leidnud, et M.Tennen varastas 15.05.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 598,07 kg, 04.04.2014 juustu Tilsit 45%, koguses 600,78 kg, 02.04.2014 juustu Tilsit 45%, koguses 600,75 kg, 22.03.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 594,29 kg, 05.03.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 606,76 kg, 21.02.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 602,93 kg, 25.01.2014 juustu Tilsit 50%, koguses 594,18 kg. Seega on tõendmist leidnud 4197.76 kg juustu vargus. Süüdistuse kohaselt olid nende partiide maksumused vastavalt 2267.88 eurot + 2278.16 eurot + 2278.04 eurot + 2071.81 eurot + 2115.29 eurot + 2101,93 eurot + 2071.43 eurot kokku 15184.54 eurot. I kd lk 62-73 ekraanitõmmistel kajastatud andmete ja I kd lk 58 tabelis toodud andmete põhjal on süüdistuses võetud aluseks sisseostuhind. Ehk siis reaalne kulu, mis kannatanul seitsme koguse vargusega tekkis oli 15184.54 eurot. Keskmiselt 3.617 eurot kg hind. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud 16 isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui M.Tennen ei oleks varastanud kannatanult juustu, ei oleks kannatanule tekkinud seoses juustu vargusega ka kahju. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud seoses seitsme varguse episoodiga ja kuulub nende episoodidega tekitatud kahju (4197.76 kg juustu vargus) ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju seitsmes episoodis on tekkinud süüdistatava M.Tenneni kuritegeliku käitumise tulemusena. Kannatanu poolt hagiavaldusele lisatud arvestuse (I kd lk 174) kohaselt nõuab kannatanu 4197.76 kg varastatud juustu eest 4197,76 x 4,3 s.o 18050.368 eurot. I kd lk 182-212 arvete kohaselt on xxxx OÜ poolt 2012- 2014 aastal vene ja hollandi plokkjuustu keskmine kilo hind väljamüümisel 4.429 eurot (kohtutoimikus eraldi arvetel toodud ja koondarvetel äramärgitud juustude arvutatud keskmine kilo hind). Seega nõuab kannatanu keskmiselt 0,683 eurot suuremat kilohinda kui oli sissetulnud kauba hind. Hinnavahe 18.88 protsenti. Riigikohtu otsuste 3-2-1-94-08 p 12 ja 3-2-1-60-09 p 14 kohaselt peab saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine võib olla keeruline, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada on tagantjärele keeruline või lausa võimatu tuvastada. Lahendis 3-1-1-69-12 p 14 on Riigikohus märkinud, et rahaliselt hinnatava asja varguse ulatuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda varastatu väärtusest teo toimepanemise ajal. Seevastu selle, milline on asja kaotsimineku korral kannatanu võimaliku kahjuhüvitisnõude (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) ulatus, määrab VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt ära asja turuhind (taassoetamiskulu) kohtuotsuse tegemise ajal (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 32-1-169-10, p 16). Seega ei pruugi varguse ulatus ja kannatanu tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitisnõue kattuda. Näiteks kui varastatud ja kaotsiläinud asjaga samaväärse asja turuhind pärast teo toimepanemist tõuseb, on kannatanu kahjuhüvitisnõue suurem kui varastatu väärtus, mis on võimalik süüdistatavale karistusõiguslikult omistada. Asja turuhinna languse korral on kannatanu kahjuhüvitisnõue varastatu väärtusest väiksem. Käesoleval juhul on kannatanu poolt esitatud arved, mis tõendavad nii vaidlusalusel perioodil reaalselt juustu müüki kui ka seda, mis hinnaga kannatanu reaalselt juustu müüs. Seega on kannatanu poolt tõendatud, millist reaalset tulu tal oleks olnud võimalik saada juhul, kui ta oleks saanud varastatud juustu ise edasi müüa. Arvestades, et kannatanu nõutav keskmine hind 4,3 eurot kilo kohta on isegi väiksem kui kohtu poolt arvutatud 4.429, on kohtu arvates põhjendatud võtta kannatanule tekitatud kahju hüvitamise summa määramisel aluseks hind 4,3 eurot kilogramm (sel juhul jääb kannatanu kanda võimalik kulu, mis tal varastatud juustu käitlemisel oleks tekkinud). 18,88 protsendine sisseostu ja väljamüügi hinna vahe ei ole ülemäärane ja on mõistlik, arvestades asjaolu, et äriühingu eesmärgiks on kasumi teenimine. Kannatanu esindaja ja M.Tennen ei ole vaidlustanud tsiviilhagis toodud väidet, et M.Tennenilt peeti töölepingu lõpetamisel lõpparve väljamaksmisel kinni 1492.42 eurot. Seega tuleb nimetatud summa kannatanu kasuks välja mõstetava tsiviilhagi summast maha arvata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista Margus Tennenilt kannatanu kasuks välja 18050.37- 1492.42 s.o 16557.95 eurot. Ühtlasi palus kannatanu kostjalt välja mõista viivis alates 16.06.2015, s.o tsiviilhagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. 17 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.
9. toonud välja, et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks.“ Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-2-1132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium
10. jaanuari
11. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
12. Seetõttu rahuldab kohus kannatanu esindaja viivise nõude hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Alles hagiavalduse esitamisest on teada, milles seisneb tekkinud kahju ning millises summas nõue esitatakse. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue (vt RKTsKO 3-2-1-162-12). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ning mõistab Margus Tennenilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 16.06.2015 kuni kannatanu OÜ xxxx nõude 16557.95 eurot täitmiseni OÜ xxxx kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16557.95 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
13. detsembri
14. a määruse nr 1-17-7077 punktis 79 ja
15. detsembri
16. a otsuse nr 3-1-1-79-14 punktis 44 korranud oma varasemat seisukohta, et valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist. Seetõttu on vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus nr 3-1-1-58-15, p 14). Margus Tennen on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale J.Leppik 6083.90 eurot + 2865 eurot, millest osa on vastavalt

§ 175lg 1 p-le 1 käsitatav õigeksmõistetu menetluskuluna.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist puudutavaid erandeid. M.Tenneni kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada Margus Tenneni menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstud tasu kokku 8939.90 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning kriminaalasja materjalidega leiab, et M.Tenneni kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 8939.90 eurot ei ole põhjendatud ning ei kuulu täies ulatuses rahuldamisele. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel lähtub 18 kohus eeskätt kriminaalasja keerukusest, mahust (istungid toimusid 7 tööpäeva), vaidluse iseloomust ja kaitsja poolt tehtud töö mahust. Kaitsja prognoositud 19.11.2018 eeldav kohtuistungi aeg oli 5 tundi. Kaitsja palus vähendada väljamõistetavat kaitsetasu suurust selle summa võrra, mis vastab vähem kestnud kohtuistungi ajale. Kuivõrd 19.11.2018 lõppes kohtuistung kell 12.10, tuleb kaitsetasu juba kaitsja enda taotuse põhjal vähendada kolme töötunni ehk 504 euro võrra. Tegelikult taotletavaks summaks jääb siis 8435.90 eurot. Taotluse kohaselt on ühe tööühiku hind koos käibemaksuga 168 eurot. Kohus ei vaidlusta kaitsja ühe tööühiku hinda. Kokku on kaitsja poolt tehtud 49.65 ühikut tööd, millest kohtuistungil 27 ühikut. Kaitsja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka kohtuistungil osalemine, nõupidamised, dokumentide koostamine ja toimikuga tutuvumine. Käesolevas asjas mõistab kohus M. Tenneni süüdi seitsmes osateos ja õigeks 31-s, mistõttu tuleb õigusabikulud hüvitada proportsionaalselt vastavalt õigeks mõistetud osale. Arvestades eeltoodut ja kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aeg ja kaitsja poolt tehtud töö mahtu, selle vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et Margus Tenneni kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele summas 6881.91 eurot. Ülejäänud summa osas jäävad kaitsetasu kulud M.Tenneni enda kanda. Kannatanu esindaja esitas kohtule taotluse mõista Margus Tennenilt OÜ xxxx kasuks esindajale makstud tasu summas 5830 eurot (summa ilma käibemaksuta). Tunnihind on olnud 16 kuni 170 eurot ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid. Esindaja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka kohtuistungil osalemine, menetlustoimingust osavõtt, büroosisesed nõupidamised, dokumentide koostamine ja toimikuga tutuvumine. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu (1-16-4665) seisukohaga, et väljamõistmisele ei kuulu kulud, mis seonduvad büroosiseste nõupidamistega. Büroosisene nõupidamine kolleegidega ei ole puutumuses esindustoimingutega. Kui esindaja peab vajalikuks pidada nõu kolleegidega, siis ei ole põhjendatud selle kulu arvestamine esindatava menetluskulude hulka. Sama kehtib ka kuludele, mis on seotud edasise tegevuse planeerimisega, büroosisese töökorraldusega, võimalike kuriteokoosseisude ja kohtupraktika analüüsimisega. Ka need on büroosisesed korralduslikud küsimused, mis ei ole esindatava menetluskude hulka arvatavad. Eeltoodust tulenevalt loeb kannatanu esindaja poolt taotletud kuludest põhjedatuks kulud summas 5490 eurot.

§ 182

lg 5 näeb ette, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekitatud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel.

§ 182

lg 3 näeb ette, et tsiviilhagi osalise rahuldamises korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Käesolevas asjas mõistab kohus M. Tenneni süüdi seitsmes osateos ja õigeks 31-s, mistõttu rahuldab kohus tsiviilhagi 7 episoodiga seoses ja jätab läbi vaatamata 31 episoodiga seoses, mistõttu tuleb vastavalt sellele proportsionaalselt mõista kannatanu õigusabi kulud välja riigilt ja süüdistatavalt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kannatanu esindaja kuludest tuleb Margus Tennenilt välja mõista 1011.316 eurot ja riigilt 4478.684 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt M.Tennenilt alljärgnevalt:

§ 179lg 1 p 2 sundraha 750 eurot riigituludesse.

Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis 19 takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes

§ 306, 311- 314, 310 lg 1,2 kohus otsustas: Mõista Margus Tennen süüdistuses Kar

S § 199 lg 2p 6 järgi õigeks 2011-2013 episoodides ning muutmisajaga 13.06.2014 ja 25.06.2014 märgitud episoodides. Süüdi tunnistada Margus Tennen KarS § 199 lg 1 järgi 15.05.2014, 04.04.2014, 02.04.2014, 22.03.2014, 05.03.2014, 21.02.2014, 25.01.2014 episoodides ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Margus Tennen ei pane 1-aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Margus Tennenilt

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 750 eurot riigituludesse. Kohustada Margus Tennenit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 62.50 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikus. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Margus Tennen, kriminaalasi 1-17-8687, sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud 20 korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6200100 Välja mõista Margus Tennenilt OÜ xxxx kasuks 16557.95 eurot (arvelduskonto nr xxxx Swedbank ) Välja mõista Margus Tennenilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 16.06.2015 kuni kannatanu OÜ xxxx nõude 16557.95 eurot täitmiseni OÜ xxxx kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16557.95 eurot. Jätta osaliselt läbi vaatamata OÜ xxxx poolt Margus Tenneni vastu esitatud tsiviilhagi, s.o seoses 2011-2013 episoodidega ning muutmisajaga 13.06.2014 ja 25.06.2014 märgitud episoodidega, tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Mõista Eesti Vabariigilt välja Margus Tennen (isikuood 36411176039 elukoht: xxxx) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 6881.91 eurot. Mõista Eesti Vabariigilt välja OÜ xxxx kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 4478.684 eurot. Mõista Margus Tennenilt välja OÜ xxxx kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 1011.316 eurot. Asitõendid CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 20.detsembril 2018 Kohtunik Liina Pohlak osaliselt tühistatud Tallinna RK 30.01.2019.a otsusega 21