Obsah (5)

§ 45§ 38§ 47§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1855 Määruse kuupäev 15. oktoober 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Dmitri Tsajuni (Tsajun) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastas

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vangla
2. septembri
3. a tegevuse asjas nr 6-4/125-
4. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib kohtult Viru Vangla
5. septembri
6. a käskkirja nr 6-4/125-4 õigusvastasuse tuvastamist. 5.1.

§ 45

lõike 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 38

lõike 2 punkti 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamine tema õigusi võiks kaitsta. Kohtu hinnangul on kaebajal praegusel juhul võimalik oma õigusi kaitsta tõhusamalt vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudega, mistõttu ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Õigusvastasuse tuvastamine ei eemaldaks vaidlustatud käskkirjaga kaebajale kohaldatud piirangut, seda saaks teha üksnes käskkirja kehtetuks tunnistamine vangla poolt või tühistamine kohtu poolt. 5.2.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus märgib, et VangS § 11 lõikest 5 tulenevat kohtueelse menetluse läbimise kohustust ei ole üksnes tuvastamiskaebuse esitamisel, kuna seadus ei näe ette võimalust tuvastamistaotluse lahendamiseks vaidemenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-70-09, punkt 11 ja
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-3-1-39-13, punkt 12). 5.
5. Kaebaja esitas
6. oktoobril 2019 Viru Vanglale vaide kõnealuse käskkirja vaidlustamiseks (taotledes vaide sõnastusest järelduvalt selle kehtetuks tunnistamist), kuid võttis oma vaide
7. oktoobril 2019 tagasi. Seega ei ole kaebaja läbinud ettenähtud korras kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kohus ei saa seetõttu soovitada kaebajal kaebust muuta ja esitada kohtule nõue vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Siiski ei ole vaide tagasi võtmine jätnud kaebajat ilma tõhusamast õiguskaitsevahendist. Kaebajal on õigus esitada vanglale uus vaie, eeldusel et kaebaja teeb seda vaide esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
8. septembri
9. a määrus asjas nr 3-18-32, punkt 9). Vaide esitamiseks on haldusmenetluse seaduse §-s 75 ette nähtud tähtaeg 30 päeva arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kaebaja on vaidlustatud käskkirja kätte saanud
10. oktoobril 2019, seega on tal võimalik esitada vaie kuni
11. oktoobrini
12. Kaebaja saab nõuda vaidlustatud käskkirja tühistamist kohtult siis, kui vangla tagastab vaide, rahuldab osaliselt, jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. 5.
13. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebajal on võimalik kasutada oma õiguste kaitseks tõhusamat õiguskaitsevahendit, mistõttu tal puudub

§ 45lõikest 2 tulenevalt õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks kaebeõigus.

Kohus tagastab kaebuse selle nõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja väljendab kaebuses rahulolematust ka kambriga, kuhu ta on kaebuse esitamise ajal paigutatud. Kaebaja viitab kambri vähesele valgustatusele ning sellele, et kambris on avatud tualett, ebameeldiv lõhn ja seal ei ole voodit. Kaebaja palub enda üleviimist normaalsesse kambrisse. Sarnase taotluse on kaebaja esitanud ka vaides, mille ta
2. oktoobril 2019 tagasi võttis. 6.
3. Kohus selgitab, et ka kohustamisnõudega saab kinnipeetav pöörduda kohtu poole pärast kohustusliku vaidemenetluse läbimist (määruse punkt 5.2). Kuna praegusel juhul ei ole kaebaja teise kambrisse paigutamiseks kohustamise nõude osas vaidemenetlust vanglas läbinud, ei ole selle nõude esitamine kohtule

§ 47lõikest 1 tulenevalt lubatud.

6.2. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda samas asjas uuesti kohtusse, kuna sellisel juhul loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lõige 2).

Seega saab kaebaja pärast ettenähtud korras vaidemenetluse läbimist pöörduda uuesti kaebusega kohtu poole. 6.

1. Kohus märgib seoses teise kambrisse paigutamise taotlusega veel järgmist. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist talle meelepärasemasse kambrisse. Kuna kaebaja taotluse põhjenduseks on kaebusest nähtuvalt eelkõige kehvad kambritingimused, mis muu hulgas mõjutavad kaebaja tervist, oleks kaebajal kohasem taotleda vanglalt (ja hiljem vajaduse korral kohtult) kambritingimuste viimist kooskõlla õigusaktidest tulenevate nõuetega.
2. Kuna kohus tagastab kogu kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)