TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1488 Määruse kuupäev 11. september 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Gennadi Nedjuhhini (Nedjuhhin) kaebus Viru Vangla vastu mittev

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 1¹ lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-3-1-41-10, punkt 12). Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ja kohtule esitatud kaebuses on kaebaja viidanud vangla samale tegevusele, millega väidetavalt kaebajale kahju põhjustati. Siiski nähtub eelnimetatud taotlusest ja kaebusest, et väidetav kahju on tekkinud erinevatele õigushüvedele. Riigivastutuse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vanglale esitatud taotluses heidab kaebaja ette solvamist ja hingelise valu põhjustamist, mida võib käsitada inimväärikuse alandamisena, kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja endale tervisekahju tekkimist. Tegemist on erinevate kahjuna väidetud faktiliste tagajärgedega ning praegusel juhul ei ole vangla saanud talle esitatud taotluse lahendamisel võtta arvesse võimalikku tervisekahju tekkimist. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tõendamist vajavad asjaolud on erinevad, olenevalt sellest, kas soovitakse tervise kahjustamise või inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-10, punkt 13). Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebajal on praegusel juhul läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

7. Kohus märgib siiski lisaks, et isegi juhul kui eeldada kaebaja soovi esitada ka kohtule väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebus, esineks alus kaebuse tagastamiseks

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kohtu hinnangul ei ole olukord, kus isik peaks sööma jahtunud suppi või jääma ilma ühest õhtusöögist põhjusel, et see oli jahtunud, sedavõrd intensiivseid kannatusi põhjustav, et seda võiks pidada inimväärikust alandavaks. Seetõttu jääks ka kaebus ilmselt rahuldamata. Kohtu arvates on kõnealustel asjaoludel olnud riive kaebaja õigustele minimaalne, kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline ning sellest tulenevalt oleks kaebuse tagastamine

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel põhjendatud.

8. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda samas asjas uuesti kohtusse, kuna sellisel juhul loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lõige 2).

(allkirjastatud digitaalselt)