← Eesti

2-17-18618/41

Obsah (8)§ 225§ 228§ 214§ 184§ 89§ 70§ 71§ 227

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05.11.2018, Tallinn Tsiviilasja numbe

) § alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt, kohustada V Aut lubama S Aul teostada isiklikku kasutusõigust aadressil xxx, asuva kinnisasja suhtes (andma kinnisasja ja sellel asuva elamu valduse S Aule üle) 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, ning jätta hagi rahuldamata aadressil xxx, asuva kinnisasja suhtes esitatud nõude osas. 6.

§ 225

lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

§ 228

kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele lisaks §-des 225-227 sätestatule reaalservituudi vastavaid sätteid; kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.

§ 214lg 1 kohaselt on kasutusvaldajal õigus asja vallata ja kasutada.

Kuigi hageja esile toodud kasutusõigus on seotud valdamisega, on õiguskirjanduses („Asjaõigusseadus. Kommenteeritud 2

(5)väljaanne“ 2004, lk 344, § 214, p 4) asutud seisukohale, et ka kasutusvalduse puhul tuleks kohaldada

§ 184

sätteid.

§ 184

kohaselt on õigustatud isikul reaalservituudi teostamise takistamise korral §-s 89 nimetatud õigused.

§ 89

esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kohus on seisukohal, et

§ 225

lg 1, § 228, § 214 lg 1, § 184 ja § 89 koostoimes tuleneb, et kui isikliku kasutusõigusega koormatud kinnisasja omanik rikub õigustatud isiku isiklikku kasutusõigust, eelkõige takistab temal kinnisasja vallata ja kasutada, on õigustatud isikul õigus omanikult nõuda isikliku kasutusõiguse teostamise võimaldamist ja õigustatud isikule kinnisasja valduse üleandmist.

  1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
  2. Kinnistusregistri väljavõtetega on tõendatud, et kostja on aadressil xxx, asuva kinnisasja nr xxx omanik ja aadressil xxx, asuva kinnisasja nr xxx omanik ning kinnisasjadele on seatud isiklik kasutusõigus ühiselt hageja ja N Au kasuks. 9.

§ 70

lg 7 kohaselt, kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 70

lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 71

lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Eeltoodust tulenevalt on ühiselt seatud isikliku kasutusõiguse korral ühise õiguse omajal omaniku ees täielik õigus kinnisasja vallata ja kasutada ja esitada nõudeid isikliku kasutusõiguse teostamiseks ja kaitseks.

  1. Puudus vaidlus asjaolus, et kostja keeldumine xxx kinnisasja valduse võimaldamisest takistab hagejal xxx kinnisasja kasutada (tl 38). Ülal toodust tulenevalt kuulub hagi xxx kinnisasja osas rahuldamisele.
  2. xxx kinnisasja osas ei võtnud kostja omaks asjaolu, et kostja keeldus kinnisasja valdust hagejale üle andmast ja takistab isikliku kasutusõiguse teostamist. 23.03.2018 kohtuistungil kostja täpsustas oma seisukohta, et xxx kinnisasja osas ei ole kostja takistanud hagejal kinnisasja kasutamist ning et hagejal on võimalik tulla võtmetele järele, kui soovib (tl 38).
  3. Hageja ei ole tõendanud, et kostja takistaks hagejal xxx kinnisasja vallata ja kasutada, oleks keeldunud xxx kinnisasja valdust hagejale üle andmast või muul sarnasel viisil rikuks hageja isiklikku kasutusõigust xxx kinnisasja suhtes. Hageja esitas nimetatud asjaolu tõendamiseks kaks tõendit: 16.05.2018 menetlusdokumendis punktis 1 märgitud lisa 1 ja lisa 2 (tl 66, tõlked tl 62, 63). Hageja 19.10.2017 politseile esitatud avaldustest nähtuvalt ei käsitle hageja avaldused xxx kinnisasja, vaid aadressidel xxx ja xxx asuvaid kinnisasju. Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2017 vastusest nähtub sama. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, mille 3

(5)kohaselt kostja keeldumine xxx kinnisasja valduse võimaldamisest takistab hagejal seda kinnisasja kasutamast (tl 38), hageja muid tõendeid ei esitanud. Kostja esitatud N. Au seletuskirja (tl 84) viimane lause kinnitab vastupidist. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjalt nõudnud xxx kinnisasja valduse üleandmist või xxx kinnisasja suhtes tegeliku võimu teostamiseks vajaliku toimingu tegemist. Hageja seletused menetluses ja esitatud tõendid viitavad sellele, et hageja ei ole olnud põhjusel, et xxx kinnisasja valdab hageja endine abikaasa, huvitatud xxx kinnisasja suhtes isiklikku kasutusõigust teostama asuma ning ei ole teinud toiminguid valduse saamiseks.
  1. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus järgmist.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest; kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 29 lg 7 kohaselt, kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga.
  3. Kostja ei ole tõendanud, et isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu poolte ühine tegelik tahe oli seada ühine isiklik kasutusõigus asjaõigusseaduses eeldatust erineva õigusliku tagajärjega selliselt, et hageja ja N. Aul võiksid omaniku suhtes isiklikku kasutusõigust teostada üksnes ühiselt. 15.
  4. Kostja viidatud lepingupunktid ei täpsusta ühise isikliku kasutusõiguse õiguslikku tähendust ega lepingupoolte tahet selle kohta. 15.
  5. Kostja esitatud N. Au seletuskiri (tl 84) tõendab, et notariaalaktis osalejad kinnitasid notarile, et lepingus kokku lepitu vastas nende ühisele tahtele, kuid seletuskiri ei saa tõendada oletust hageja seesmise mõtteprotsessi kohta. Kostja ei ole soovinud esile tuua asjaolu, mille kohaselt hageja koos N. Auga palusid notaril lepingusse eraldi lisada avalduse, et nad hakkavad igat kinnisasja tulevikus kasutama üksnes üheskoos. Seetõttu ei oleks kohtul õigust sellele tõendis märgitud lausele vastavat asjaolu tuvastada, kuid kohus märgib, et notariaalaktist nähtuvalt osalejad sellist olulist avaldust ei teinud (tõestamisseaduse § 9 lg 1 esimene lause). 15.
  6. Kostja ei ole esile toonud, et hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma ühise isikliku kasutusõiguse sellist tõlgendust, millele kostja menetluses on tuginenud. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi ühist isiklikku kasutusõigust käesolevas asjas tuvastatud asjaoludega sarnastel asjaoludel mõistma

§ 714

(5)lõikes 4 sätestatud tähenduses. Kostja ei ole esile toonud VÕS § 29 lõikes 5 nimetatud asjaolusid. 15.
  1. Kostja esile toodud asjaoludel ei ole usutav, et hageja oleks tahtnud kinkida kinnisasjad, mida hagejal oli ühisvarana võimalik iseseisvalt kasutada, jäädes võimaluseta seatavat isiklikku kasutusõigust edaspidi iseseisvalt teostada. 15.
  2. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga seoses VÕS §-s 29 nimetatud asjaolude kohta, millele kostja võib soovida tugineda, (tl 67), kostja muid tõendeid ei esitanud. 16.

§ 227

lg 3 olemasolu seaduses ei anna alust süstemaatilise tõlgenduse alusel käsitada ühiselt seatud isiklikku kasutusõigust

§ 71lõikes 4 sätestatust erinevalt.

Elamu suhtes seatud isikliku kasutusõiguse eesmärgi ja sisu sarnasus käesolevas asjas vaidlusaluse isikliku kasutusõigusega pigem viitab sarnasele õigusühisuse õiguslikule tähendusele. 17. Et

§ 71lõikest 4 tulenevalt ei ole hagejal ja N.

Aul vajalik nõuda isikliku kasutusõiguse teostamise võimaldamist ühiselt, ei ole nad ühisvõlausaldajad ja hageja nõudeõigus ei piirdu VÕS § 72 lg 3 esimese lause järgi õigusega nõuda isikliku kasutusõiguse võimaldamist üksnes hagejale ja N. Aule ühiselt. Kohus nõustub pooltega selles, et VÕS § 73 ei kuulu antud juhul kohaldamisele (tl 78, 112).

  1. Menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel ½ osas hageja kanda ja ½ osas kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hagi osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud eelkõige jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kinnisasjade suhtes esitatud nõuded olid hagihinnalt võrdsed. Kohus arvestab ka nõuete keerukusastet.
  2. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos Kohtunik Osaliselt muudetud põhjendusi Tallinna RK 29.08.2019 lahendiga. 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.