(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja nõuab kostjalt mh sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmist kogusummas 60 eurot, so 30 eurot seoses elektrienergia ja 30 eurot seoses võrguteenuse võlgnevusega. Hageja esitatu kohaselt on hageja omandanud AS-ilt Eesti Energia nõuded kostja vastu seoses omavolilise elektri ja võrguteenuse tarbimisega asukohas xxxx, tarbitu eest hüvitise nõudmiseks on AS Eesti Energia esitanud kostjale arve 963185001943, millel on eraldi kajastatud elekter ja võrguteenus. Hageja on nii elektrienergia kui ka võrguteenuse nõuete sissenõudmiseks saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja, teinud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks, kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ei ole märkinud, et sissenõudmistoimingud oleks tehtud elektri ja võrguteenuse võlgnevuse osas eraldi. Seetõttu nõuab hageja sama kulu hüvitamist kohtu hinnangul topelt. Kahekordse sissenõudmiskulu väljamõistmine ei oleks aga põhjendatud ka toimingute eraldi tegemise korral. VÕS (võlaõigusseadus) § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas käitumine, kus võlausaldaja eraldab kunstlikult oma nõuded, eesmärgiga suurendada sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu hüvitise summas 30 eurot. Menetluskulud Võttes arvesse, et hagihind on 211,81 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 181,81 eurot, jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on hagiavalduste esitamiselt tasutud riigilõiv 150 eurot (2 x 75 eurot), õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 150 eurot, kokku 320 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumise kohustuse osas tuleb lähtuda liidetud hagi hinnast. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 211,81 eurot tasuda 75 eurot riigilõivu.
kohaldub kohtu hinnangul üksnes juhul, kui menetlus lõpeb ja menetluskulud määratakse kindlaks maksekäsu kiirmenetluses.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2
lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus leiab, et hageja, esitades eraldi hagid elektri ja võrguteenuse kasutamise eest hüvitise nõudmiseks, ei ole oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud. Põhjendatud ega vajalik ei olnud kahe hagiavalduse koostamine. Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks 75 eurot (1h x 75 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 129 eurot (lõiv 75+õigusabi 75=150 x 86%).
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.