1-19-4075/17

1-19-4075 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-4075 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Kadi Sitska (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Kätlin Haponeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kätlin Haponen (ik: 49707046066; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 28.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Kätlin Haponen karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 1 (üheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Kätlin Haponen katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada Kätlin Haponeni suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. Kätlin Haponenile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. Kätlin Haponen vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista Kätlin Haponenilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Kätlin Haponenile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele, Kätlin Haponenile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 20.09.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kätlin Haponeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.05.
10. a kohtuotsusega tunnistati Kätlin Haponen süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 7 (seitse) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 20.05.
11. a ja lõpp on 09.01.
12. a. Kätlin Haponeni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral varavastaste kuritegude eest ning vanglas viibib ta esimest korda. Kõik isiku kuriteod on toime pandud ette kavatsemata mõjutatuna ümbritsevatest isikutest ja suhetest ning erinevate uimastavate ainete tarvitamise ja puudulike probleemilahenduse oskuste koosmõjul. Isik on varasemalt kriminaalhooldusele määratud kahel korral ning mõlemal korral rikkus ta kontrollnõudeid ning teisel korral sooritas ta kriminaalhooldusel olles uue süüteo. Vangistuses on isikule määratud üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Lühikese karistusaja tõttu ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kolmetoalise üürikorteriga, mis kuulub kinnipeetava tuttavale. Isik elas antud aadressil ka enne käesolevat vangistust. Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel saab kinnipeetav asuda tööle puidusorteerijana ettevõttesse xxxx OÜ. Tööandja poolt on garanteeritud ka transport. K-Raha andmetel seisuga 05.09.2019, on täitmisel nõudeid 587,44 euro ulatuses ja vabanemisfondis on 72,66 eurot. Kinnipeetava sõnul on ta esmaseid eesmärke tasuda võlgnevused, mis on oluline samm saamaks tagasi oma tütar. Kätlin Haponen taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kätlin Haponeni vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et isik teeb oma elu raskemaks taotledes vabaneda koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuid ta teeb seda eesmärgil, et tõendada, et ta saab sellega hakkama. Ta oleks selliselt riigi järelevalve all kauem, kui tal on jäänud karistusaja lõpuni. Kõik formaalsed eeldused elektroonilise järelevalvega vabanemiseks on täidetud. Tal on vabaduses olemas garanteeritud töökoht ja elukoht. Ta on valmis pöörduma psühhiaatri poole ja tegelema oma sõltuvusega. Tegemist on noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda. Kaitsja palub isiku vabastada ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Kätlin Haponeni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kätlin Haponeni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5,5 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise soodusteguriks erinevate uimastavate ainete tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Kätlin Haponeni tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kätlin Haponenile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgituga, et kuigi isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei samasta ta end kriminaalse subkultuuriga ja kuritegelikke hoiakuid ei tähelda. Ta saab aru, et ta on tekitanud kahju ning ka varaline kahju on kahju ja ta on seetõttu kurjategija. Ta saab aru ka seaduste ja õiguskorra kaitse vajalikkusest. Kinnipeetav usub, et vangistus on talle õige karistus ning on pannud teda teisiti mõtlema oma senisele elule, suurendades motivatsiooni ka ise elama seaduskuulekalt ja olema eeskujuks oma lastele. Ta on suhtlemisel ametnikega viisakas ja koostöövalmis. Isik on valmis jätkama tööd endaga koos spetsialistidega ka vabaduses ning elama seaduskuulekalt. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Kätlin Haponenil olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Kätlin Haponen, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/