Obsah (14)

§ 94§ 113§ 6§ 620§ 76§ 100§ 108§ 101§ 115§ 127§ 128§ 1028§ 1043§ 1045

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 24.09.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-17-6975 Estwin Projektijuhtimise OÜ hagi O H vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes, a

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja välja mõista O Hlt Estwin Projektijuhtimise OÜ kasuks tühise tehingu tulemusel alusetu rikastumise tulemusena saadud 7 403,52 eurot ja intress sellelt summas 0,18 eurot seisuga 03.05.2017 ning kahjuhüvitisena 5 441,28 eurot ja viivis sellelt summas 387,07 eurot seisuga 03.05.2017 ja intress arvestatuna summalt 7 403,52 eurot

§ 94

lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni ning viivis arvestatuna summalt 5 441,28 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt ei ole ELASA nõukogu ja kostja kunagi kokku leppinud mingites tasufondides või selle suuruses. Tegelikkuses toimus palga ja tasu muutmine vastavalt struktuurfondist rahaliste vahendite eraldamisele. Estwinist töötajatele makstud töötasud ja samuti erinevad muud Estwini kulud (nt transpordi-ja materjalikulud, ehituskulud jmt) olid abikõlblikud ja hüvitati ca 85% ulatuses Euroopa Liidu toetusfondidest (Estwin osutas ELASA-le Estwini ja ELASA vahel sõlmitud lepingu alusel projektijuhtimisteenust, mille eest esitas ELASA-le arved). Pooled leppisid seejuures kohe algselt kokku, et Estwini juhatus vaatab Estwini töötajate palgad iga aasta alguses üle ja korrigeerib mõistlikult vastavalt üldisele turuolukorrale ning juhindudes sellest, millal toetused struktuurfondide vahenditest välja makstakse. ELASA nõukogu nõustus sellega. Vastavad arvestused tegi ELASA finantsjuht. Koos muude töötajate osas tehtud palgamuudatustega (mis tehti iga aasta alguses) on ka kostja palka suurendatud Estwinis alljärgnevalt: 2011 aastal 2 560 eurolt 2 700 eurole (kokku 140 eurot); 2012 aastal 2 700 eurolt 2 900 euroni (kokku 200 eurot); 2013 aastal 2 900 eurolt 3 190 euroni (290 eurot). Kuna 2013 ja 3 2014 vahetus EL rahastamise periood, siis tekkis paariks aastaks projektide rahastamisse paus, mis tähendas seda, et eelmise perioodi eelarve rahad olid ammendunud, kuid uusi rahastusi veel ei saadud. Arvestades asjaolu, et Estwini projektijuhtimise töömaht ajutiselt langes (mistõttu ei olnud võimalik esitada ELASA-le ka abikõlbulike kulutustena EL toetustest hüvitatavaid projektijuhtimise arveid), ei olnud mõistlik tasuda Estwinist ka samas määras töötasu ja seetõttu vähendati mõneks aastaks Estwinist makstavat töötasu osa kuni uute toetuste väljamaksmiseni (kostjale Estwinist makstava töötasu suurus langes 3 190 eurolt 1 800 eurole). Samas suurusjärgus langesid ka teiste Estwini töötajate palgad. Kuivõrd uuel rahastamisperioodil eraldati uued toetused, oli Estwinist uuesti võimalik projektijuhtimise teenust suuremas osas sisse osta. Sellest tulenevalt suurendati proportsionaalselt kõigi Estwini töötajate töötasu (sh kostja töötasu 1 800 eurolt 2 400 euroni). Muude töötajate tasu suurendati 355 eurolt 700 euroni. Kõigi töötajate (sh kostja) palgakulu ja selle tõus on Estwini majandusaasta aruannetes detailselt, selgelt ja üheselt välja toodud mistõttu ei saa olla vaidlust, et kogu Estwini töötajate palkasid ja nende suurendamist puudutav info oli Estwini omanikule ja nõukogule algusest peale teada, ELASAga kooskõlastatud ja seega heaks kiidetud ning ELASA aktsepteeris seda ca 6 aasta vältel. Võttes arvesse O. H tööülesannete mahtu, spetsialiseeritust ning töökogemust oli töötasu tõstmine 600 euro võrra mõistlik ja põhjendatud. Taolises suuruses töötasu tuleb igal juhul lugeda ka turutingimustele vastavaks. Ei seadusest ega ka ELASA põhikirjast ei tulene, et O. H ja Estwini vahel sõlmitud töölepingu ja selle tingimuste muutmiseks oleks olnud vaja ELASA nõukogu nõusolekut. Estwin on eraldiseisev äriühing, ja tal ei ole tehingute tegemiseks vajalik mingil juhul kolmanda ühingu, s.o ELASA nõukogu nõusolekut. Estwini ainuosanikuks oli alates 19.01.2011 ELASA, keda esindas kostja. Järelikult küsimustes, kus Estwinil oli vaja osaniku nõusolekut, sai selle nõusoleku anda ELASA kostja isikus. Kostja ei saa vastutada hagis nõutud kahju tekkimise eest ning kahjuhüvitist tuleks vähendada nullini, kuivõrd hageja poolt väidetud olukorda, kus kostja oli ca 6 aasta vältel nii ELASA kui ka Estwini seaduslikuks esindajaks, ei loonud kostja ja ei saa vastutada selle olukorra tagajärjel realiseerunud võimalike riskide eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et ELASA asutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liikmete poolt 2009. aastal ning sihtasutuse eesmärk on ellu viia projekt EstWin. Projekti EstWin eesmärk on viia uue põlvkonna lairibaühendused, mis baseeruvad fiiberoptilistel kaablitel, kõikjale Eesti maapiirkondadesse. Orienteeruvalt aastaks 2018 peaks olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. ELASA juhtorganiks on juhatus ja kontrollorganiks nõukogu. Vastavalt sihtasutuste seaduse (SAS) §-le 25 ja ELASA põhikirjale teostab ELASA üle kontrolli nõukogu ning nõukogu pädevuses on ka juhatuse liikmeks olevate isikutega tehtavate tehingute tingimuste määramine, tehingute tegemise otsustamine ning tehingus esindaja määramine (I kd t.l. 150). Vaidlust ei ole, et kostja oli ELASA juhatuse liige alates 31.08.2009 kuni 03.11.2015 (I kd t.l. 9294). Projekti EstWin elluviimiseks asutati hageja Estwin Projektijuhtimise OÜ. Kostja asutas ELASA palvel hageja ning oli perioodil 30.08.2009 kuni 19.01.2011 selle ainuosanik ja ainuke juhatuse liige alates 31.08.2010 kuni 12.11.2015 (I kd t.l. 99, 139). 19.01.2011 sõlmisid ELASA ja kostja ostu-müügilepingu, millega ELASA omandas kostja 100 %-lise osaluse hagejas nimiväärtusega 2 556 (I kd t.l. 95-98, II kd t.l. 23-28). Vaidlust ei ole, et ELASA tasandil oli kostja ja ELASA vahel sõlmitud juhatuse liikme leping (I kd t.l. 100-103), mille alusel sai kostja juhatuse liikme ülesannete eest tasu ELASAlt, mille suuruse oli määranud ELASA nõukogu. Pooled ei vaidle, et hageja juures täitis kostja EstWin projekti 4 täitmisega seotud tööülesandeid töölepingu alusel vastavalt 01.09.2010 sõlmitud töölepingule (I kd t.l. 104). Tuvastatud on, et kostja sõlmis 02.01.2015 hageja juhatuse liikmena kostjaga töölepingu muutmise kokkulepe, suurendades kostja brutotöötasu 600 eurot (I kd t.l. 123). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on eelkirjeldatud tegevusega rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, millega on tekitanud hagejale kahju. Pooled vaidlevad selle üle kui kostja on ELASA ainuke juhatuse liige ja hageja ainuke juhatuse liige, et kas ta on kohustatud iseendaga tehingute tegemiseks ja tehingu tingimuste määramiseks küsima nõusolekut ELASA nõukogult. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja heidab kostjale ette üleüldist hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist osaühingu juhtimisel. ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 187 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja võlaõigusseaduse (

) §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 6

lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka

§ 620

.

§ 620

lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 620

lg 2 järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale (vt ka RKTKo 3-2-1-33-10 p 11). Seega peab kohus hindama, kas kostja kui hageja juhatuse liige on osaühingu juhtimisel s.o. sõlmides iseendaga töölepingu muutmise kokkuleppe, millega suurendas iseendale makstavat töötasu täitnud oma kohustusi temalt oodatava hoolega ja olnud hagejale lojaalne. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja hageja juhatuse liikmena pidi arvestama ka hageja kui kontserni kuuluva ettevõtte emaettevõtja huvidega. Riigikohtu 24.11.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15 on sedastatud, et kuigi seadus ei näe ette selgeid erandeid kontserni kuuluvate ühingute juhatuse liikmete hoolsuskohustuse suhtes, tuleb juhatuse liikme hoolsusstandardi seadmisel arvestada ka kontsernisuhteid. Vaidlus on selle üle kas hageja ja ELASA moodustavad alates 19.01.2011, mil ELASA sai hageja ainuosanikuks, kontserni. ÄS § 6 lg 1 kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal üksinda koos emaettevõtjaga. Kostja arvates saavad ÄS § 6 lg 1 mõttes moodustada kontserni üksnes äriühingud ja kuna ELASA SAS § 1 lg 1 kohaselt on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjalistel eesmärkide saavutamiseks, siis ei moodusta ELASA ja hageja kontserni. TsÜS § 25 lg 1 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik 5 erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Kuigi ÄS § 2 lg 1 kohaselt on äriühinguteks üksnes täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, siis ei saa kohtu arvates vaid äriühingu nimetusele tuginedes välistada, et ka sihtasutus ja äriühing võivad moodustada kontserni, sest ka sihtasutus võib omada äriühingus häälteenamust, mistõttu on põhjust arvata, et need kaks ühingut on omavahel seotud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kontserni mõiste avamisel saaks tugineda ka ühtlustamiskavale European Model Company Act (EMCA), mille artikkel 9 sätestab emaühingu õigust anda tütarühingu juhtorganile instruktsioone ning tütarühingu juhtkonna kohustust neid instruktsioone jälgida ning kuigi EMCA artikli 9 kommentaari kohaselt ei kujuta tütarühingud endast tegelikkuses iseseisvaid äriühinguid, sest reaalsus on selline, et kontsernides jagatakse korraldusi ülevalt alla ehk emaühing annab juhiseid tütarühingule, siis ei ole vaidlust, et hageja on iseseisev äriühing, tema osanikuks on 100 % ELASA, kellega hagejal on ühine ärihuvi ning kes osales vaieldamatult hageja juhtimise juba seeläbi, et nii hageja kui ELASA juhatuse liikmeks oli üks ja seesama isik. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et hageja ja ELASA moodustavad alates 19.01.2011 kontserni. Seda kinnitavad ka alates 2011 ELASA poolt esitatud konsolideeritud majandusaasta aruanded, mis sisaldavad ka hageja palgakulusid (II kd t.l. 35-193). Seega tuleb kostja kui hageja juhatuse liikme hoolsusstandardi seadmisel arvestada ka kontsernisuhteid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal kui hageja juhatuse liikmel oleks pidanud kostjaga töölepingu muutmise kokkuleppe sõlmimiseks olema ELASA nõukogu nõusolek. SAS § 25 lg 7 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja. ELASA põhikirja punkt 3.2.

1. näeb ette küsimuste ringi, mis kuuluvad ELASA nõukogu pädevusse ning sama punkti alampunkt 11 kohaselt kuulub ELASA pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise, tehingu tingimuste ja tehingus esindaja määramine ning õigusvaidluse pidamise ja selles esindaja määramine. Kohtu arvates nii SAS § 25 lg 7 kui ELASA põhikirjast tulenevat saab üheselt järeldada, et ELASA põhikiri reguleerib vaid tehingute tegemist ELASA sisesuhetes s.h. tehingu tegemist nõukogu nõusolekul oma juhatuse liikmega. Vaidlust ei ole, et hageja on iseseisev juriidiline isik ning hageja põhikirjast mingeid piiranguid hageja juhatuse liikmel iseendaga tehingute tegemiseks ei tulene. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostjal oleks töölepingu sõlmimiseks iseendaga olnud vajalik ELASA nõukogu nõusolekut. Iseenesest hageja nagu ei vaidlekski selle üle, et kostjal kui hageja juhatuse liikmel ei olnud töölepingu muutmiseks vajalik ELASA nõukogu nõusolekut, sest hageja väidab, et ELASA nõukogult oleks pidanud nõusoleku küsima kostja kui ELASA juhatuse liige ja kostjale heidab hageja ette asjaolu, et kostja oli nõusoleku puudumisest teadlik. Asjaolu, et kostja oli töölepingu muutmise kokkuleppe ajal ka ELASA juhatuse liikmeks, kes on hageja ainuosanik, ei luba siiski arvata, et vaidlusalune tehing oleks pidanud olema heaks kiidetud ka emaettevõtja ELASA nõukogu poolt ELASA põhikirja sätteid järgides, millise nõusoleku puudumisest teadmist või mitteteadmist saaks kostjal ette heita. Kuna kohus ei ole eelnevalt tuvastanud, et kostjal oleks olnud vajalik iseendaga töölepingu muutmiseks ELASA nõukogu nõusolekut, siis ei ole tähtsust poolte väidetel, kas kostjal oleks pidanud selline nõusolek olema kui ELASA juhatuse liikmel, millise nõukogu nõusoleku puudumisest kostja kui hageja juhatuse liige pidi olema teadlik, sest vaidlust ei ole, et vaidlusaluse töölepingu muudatuse sõlmis kostja hageja juhatuse liikmena ja ka käesoleva hagi on kostja vastu on esitatud hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevalt. Kostja on veenvalt põhistanud, miks tehtud töölepingu muudatus oli mõistlik ja vajalik ning see muudatus ei puudutanud üksnes kostja palka, vaid kõigi hageja töötajate palkade muudatusi. Vaidlust ei ole, et alates 2011.a. oli Estwini erinevate töötajate (s.h. kostja) igakuiste palgakulude (ka transpordi- ja üürikulude) osas oli kokkulepe, et vastavad kulud kaetakse abikõlbulike kuludena valdavalt hageja kaudu ning need hüvitati 85 % ulatuses Euroopa Liidu toetusfondidest, mille eest esitati projektijuhtimisteenuste all arved ELASAle (II kd t.l. 17-22). Vaidlust ei ole, et 6 pooled olid kokku leppinud, et hageja juhatus vaatab hageja töötajate palgad iga aasta alguses üle ja korrigeerib neid mõistlikult vastavalt üldisele turuolukorrale juhindudes sellest, millal toetused struktuurifondidest vahenditest välja makstakse. Vaidlust ei ole, et hageja töötajate osas tehtud palgamuudatustega, mis tehti iga aasta alguses on ka kostja palka suurendatud hageja juures 2011.a. 2 560 eurolt 2 700 eurole, 2012.a. 2 700 eurolt 2 900 euroni, 2013.a. 2 900 eurolt 3 190 euroni. Vaidlust ei ole, et samal ajal maksis ELASA kostjale juhatuse liikme tasu vahemikus 639 - 1 000 eurot (I kd. t.l. 133). Kostja on veenvalt põhistanud, et 2013 ja 2014.a. vahetus Euroopa Liidu rahastamise periood ning projektide rahastamisse tekkis paus, mistõttu ei olnud mõistlik tasuda hagejast samas määras töötasu ja seega vähendati kuni uute toetuste väljamaksmiseni kostja töötasu 3 190 eurolt 2014.a. 1 800 euroni, missuguses suurusjärgus langesid ka teiste hageja töötajate palgad, kuid töötasu langetamisel suurendati tasu proportsionaalselt ELASA-s (I kd t.l. I kd t.l. 115-122, II kd t.l. 194-199). Hageja ei vaidle vastu, et 2015.a. tõsteti teiste töötajate töötasusid hageja juures ning hageja ei vaidle, et kostjale maksti 2015.a. tulemustasu. Kuigi hageja arvates ei ole tähtsust, et teistel töötajatel töötasu suurendati, siis kohtu arvates kostja hoolsuskohustuse täitmist tuleb hinnata tõendite kogumis, et kui ülejäänud töötajatele oli põhjendatud töötasu tõus, siis on mõistlik arvata, et ka Oi Hle oli põhjendatud töötasu suurenemine proportsionaalselt võrreldes teiste töötajatega. Vaidlust ei ole, et alates 01.01.2014 sai kostja ELASA juhatuse liikme tasu 3 200 eurot (I kd t.l. 113-114, 133). Hageja ei ole tõendanud aga oma väidet, et poolte vahel oli 2014.a. kokkulepe kostjale töötasu ja juhatuse liikme tasu maksmiseks kokkulepitud tasufondist, mille summaks oli alates 01.01.2014.a. 5 000 eurot (I kd t.l. 105). Veenev on kostja väide, et palkade tõstmist hageja töötajatel võimaldasid eelkõige head majandustulemused ning palgakulu suurenes progresseeruval (II kd t.l. 29-89, III kd t.l. 1-5). Samuti ei ole tõendanud hageja oma väidet, et kostja töölepingu muutmiseks oli 2014.a. antud eraldi ELASA nõukogu nõusolek. Kuna hageja on varasemalt korduvalt muutnud kostja palka ja vaidlust ei ole, et ELASA nõukogu ELASA konsolideeritud majandusaasta aruanded kinnitanud, kus sisaldusid kõigi hageja töötajate töötasud, oli sellest teadlik, et töötajate töötasusid muudetakse (II kd t.l. 90-193). Kohtu arvates ei ole mõistlik arvata, et hagejale tuli kostja töötasude muutmine üllatusena, sest vaidlust ei ole, et ka varasemalt ei ole ka ühtegi nõukogu otsust kostja töölepingu muutmiseks vormistatud, mistõttu on mõistlik arvata, et ei ole olnudki sellist kokkulepet kontserni siseselt, et kostja oleks oma töötasu muutmiseks vajanud emaettevõtja nõukogu nõusolekut ja seetõttu kostja ei teadnudki eeldada, et just 2015 palga muutmise küsimust võiks hageja ainuosanik arutada ELASA nõukogu tasemel, mistõttu ei ole mõistlik arvata, et sellist teadmist või mitteteadmist saaks kuidagi kostjale kui hageja juhatuse liikmele ette heita. Kohus leiab, et kuigi vaidlust ei ole, et ELASA nõukogu ei ole andnud hagejale selgesõnaliselt korraldust kostjaga töölepingu muutmise kokkulepete sõlmimiseks, siis ei ole põhjust iseenesest arvata, et kostja poolt tehtud otsus nii ELASA kui ainuomaniku nõusolekul kui hageja juhatuse liikmena kostjale töötasu suurendamiseks peaks ilmtingimata olema tehtud ELASA juhtnööride s.o. siis huvide vastaselt. Kuna hageja suurendas kõigi töötajate töötasu, siis ei ole veenev hageja väide, et töötasude suurendamisest oli just kostja isiklikult huvitatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja töötasu suurendades tegi kostja seda isiklikest huvidest eesmärgiga saada kõrgemat töötasu ja lahkumishüvitist. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja suurendas oma töötasu eesmärgiga saada suuremat töötasu või eesmärgiga kahjustada hageja ja kogu kontserni huve. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale töötasu maksti ikkagi tehtud töö eest ning kostjale makstav töötasu on võrreldav teistele samalaadset tööd tegevate töötjate töötasuga (III kd t.l. 14). Kohtu arvates ei saa iseenesest eeldada, et ühe ettevõte ja kontserni huvides saab olla maksta oma töötajatele võimalikult väikest töötasu, sest vastupidisel juhul ei oleks see äriühingu või kogu kontserni huvides. Hageja arvates on kostja eelistanud oma isiklikke huve kontserni kui ühtse majandusüksuse, samuti eraldi hageja ja ELASA omadele, tegutsedes tehingu tegemisel huvide konfliktis. Hageja väidetel on kostja tegutsenud selge eesmärgiga saada isiklikku kasu, mistõttu on kostja käitumise tõttu tekkinud kahju nii hagejale kui kontsernile tervikuna. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja kui hageja juhatuse liige oleks käitunud ELASA juhiste vastaselt või et tasudes tehtava töö eest kostjale töötasu, kus seda on tehtud aastaid, oleks käitunud ilmselgelt kontserni huvide vastaselt ja huvide konfliktis. Olukorras, kus kostja oli aastaid nii ELASA kui Estwini juhatuse liige ja ka Estwini töötaja ei ole võimalik kostjale ette heita absoluutset huvide 7 konflikti puudumist, kuid sellist huvide konflikti puudumist s.o. lojaalsuskohustuse rikkumist ei saa antud juhul ette heita kostjale, sest vaidlust ei ole, et emaettevõtjana ELASA on ise aktsepteerinud kostja sellist rolli kontsernis. Hageja ei ole tõendanud ka, et kostja poolt töötasu suurendamisega oleks kostja teinud midagi sellist, mida ta varem ei ole teinud, mistõttu hageja väide, et kostja suurendades 02.01.2015 oma töötasu oleks rikkunud lojaalsuskohtustust pole veenev. TsÜS § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vastavalt ÄS §-le 180-1 on osaühingu juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratud osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. SAS § 18 lg 4 sätestab, et sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei ole nõustunud nõukogu. Hageja väide, nagu hageja ainuosanik ELASA poleks andnud nõusolekut hagejale tehingu tegemiseks oma juhatuse liikme O H näol kostja kui töötaja vahelise töölepingu muutmiseks, pole tõendatud. Hageja väide, et isegi kui kostja on ELASA esindajana andnud nõusoleku iseendaga tehingu tegemiseks, siis sellest antud juhul ei piisanud huvide konflikti tõttu ning vajalik oleks olnud nõukogu nõusolek, ei ole tõendatud, nagu hageja ainuosanik ELASA ning kostja selle juhatuse liikmena ei ole andnud nõusolekut hagejale iseendaga tehingu tegemiseks, milleks oleks vajalik ehk olnud nõukogu nõusolek, vaid kostja on hageja juhatuse liikmena sõlminud vaid töölepingu muutmise kokkuleppe. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja kui iseseisev äriühing peaks küsima emaettevõtja nõukogu käest nõusolekut oma juhatuse liikmega töölepingu sõlmimise muutmiseks. Seega ei ole ka tõendatud hageja väide, et kostja poolt tehtud tehing on tehtud esindusõiguseta. Vaidlust ei ole, et ELASA 27.10.2015 nõukogu koosolekul nõukogu otsustas, et kostjaga tuleb lepingulised suhted lõpetada, kuid nõukogu ja kostja leppisid kokku, et ELASA ja Estwin-i majandustegevuse tõrgeteta toimimise tagamiseks kuni uue juhatuse liikme leidmiseni jätkab kostja ELASA ja Estwin-i tasandil nõukoguga kokkulepitud ülesannete täitmist (I kd t.l. 134-135). Vaidlust ei ole, et kostja kui hageja juhatuse liige ühelt poolt ja samas kui Estwin-i töötaja teiselt poolt lõpetas 27.10.2015 lõpetas kostjaga töölepingu seisuga 28.10.2015 koondamise tõttu ja kostjale tasuti töölepingu punkt 9.
2. alusel hüvitist tema kuue kuu viimase töötasu suuruses (I kd t.l. 136). Hageja heidab kostjale ette töölepingu lõpetamist ilma ELASA nõukogu teavitamata ja heakskiiduta ning endale töölepingu lõpetamisel lahkumishüvitise maksmist, kuid hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostjal hageja juhatuse liikmena ei olnud õigust temaga sõlmitud töölepingut lõpetada ja tasuda töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitist või et töölepingu lõpetamine ja hüvitise maksmine oleks saanud toimuda emaettevõtja nõukogu nõusolekul. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma hoolsus ja lojaalsuskohustust.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 3 alusel võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks 8 olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.

Vastavalt

§ 128

lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja väited, nagu kostja oleks 28.03.2017 võtnud omaks, et ta on teadlikult jätnud ELASA nõukogu enda töötasu suurendamisest teavitamata, on tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et kostja selgitustest ELASA nõukogule ei nähtu samuti kostja omaksvõttu, et ta tahtlikult tekitanud hagejale kahju jättes teadlikult jätnud teatamata enda töötasu suurendamisest (I kd t.l. 126). Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, siis ei saa olla tõendatud hageja väide, et hagejale on tekkinud kahju seoses kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega või tahtliku rikkumisega või olnud sellise kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivituses.

§ 1028

lg 1 kohaselt võib juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevaste kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kuna ei ole tõendatud, et kostjal oleks olnud töölepingu sõlmimiseks ELASA nõukogult nõusolekut, mistõttu ei oleks nagu hageja osanik andnud nõusolekut hagejale kostjaga töölepingu muutmiseks, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostjal hageja juhatuse liikmena ei olnud õigust sõlmida iseendaga töölepingut, mistõttu ei ole tõendatud hageja väide nagu oleks olnud tegemist seetõttu tühise tehinguga ja kostja poolt õiguslikult saaduga, mille peaks saaja koos intressidega tagastama. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud ka hageja väide, et kostja on alusetult iseendale välja makstud netotöötasult ja aluseta suuremas ulatuses välja makstud hüvitiselt tasutud tööjõumaksude näol tekitanud hagejale kahju. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda poolte väiteid ja tõendeid kostja tegevuse kohta ELASAs s.h. nõukogu koosolekute protokollimisel, arendusstrateegiate kujundamisel (I kd t.l. 173-197, II kd t.l. 1-28) Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ELASA juhatusele ja töötajatele tulemustasu maksmise kohta 2014 ja 2015.a. ja neid kohus ei hinda (III kd t.l. 6-13). Pooled ei vaidle, et kohtuvälist kompromissi nad leidnud ei ole (I kd t.l. 140-146). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda pangakontode väljavõtteid, kust pealegi ei nähtu kelle kontoga on tegemist, samas pooled ei vaidle, et kostja suurendas enda töötasu 600 euro võrra (I kd t.l. 106-112, 127). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 9 Kostja 13.08.2018 ja 15.08.2018 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on tekkinud tsiviilasja 2-17-6975 menetlemisel menetluskulu õigusabile 10 208 eurot. kostjal Kostja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses toiminguid järgmise ajakuluga: Toiming 05.06.2017 tutvumine hagiavaldusega 05.06.2017 kohtumine kliendiga 07.06.2017 hagiavalduse lisade analüüs 07.06.2017 ELASA nõukogu protokollide ja majandusaasta aruannete analüüs 19.06.2017 kostja vastuse koostamine 19.06.2017 kirjavahetus kliendiga vaidluse asjaolude täpsustamiseks 19.06.2017 taotluse koostamine menetlustähtaja pikendamiseks 26.06.2017 kostja vastuse koostamine 27.06.2017 asjakohase kohtupraktika analüüs 29.06.-05.07.2017 kostja vastuse koostamine 05.07.2017 seisukoha ja lisade esitamine kohtule 15.08.2017 tutvumine hageja vastusega, õigusliku positsiooni kujundamine 22.08.2017 vastuse koostamine 30.08.-31.08.2017 vastuse koostamine 31.10.2017 tutvumine määruskaebusega 07.11.2017 vastuse koostamine määruskaebusele 05.03.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 25.04.2018 tutvumine hageja 26.03.2018 seisukohaga, õigusliku positsiooni kujundamine 26.04.2018 vastuse koostamine hageja 26.03.2018 seisukohale ja kohtule esitamine 08.08.-09.08.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtule esitatud tõendite analüüs 13.08.2018 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vormistamine 13.08.2018 osalemine kohtuistungil 14.08.2018 tutvumine protokolliga ja täiendava menetluskulude avalduse koostamine KOKKU Aeg 1 h 30 m 45 m 1h 1 h 49 m 2 h 02 m 32 19 m 1h 35 m 16 h 38 m 45 m 1 h 30 m 3 h 12 m 9 h 32 m 20 m 4 h 02 m 3h 33 m 4 h 35 m 2 h 37 m 40 m 1 h 05 m 39 m 58 h 40 m Kuna kohtuistung 13.08.2018 kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 50 minutit, siis ei ole kostja menetluskulude nimekirjas 13.08.2018 kohtuistungil osalemine põhjendatud rohkem kui 50 minutit. Ülejäänud väljatoodud toimingud kostja menetluskulude nimekirjas olid kohtu arvates menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on kostjal seega aega kokku kulunud 58 tundi ja 25 minutit. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust vandeadvokaat Britta Oltjer poolt tunnihinnaga 145 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu arvates võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat on osutatud õigusteenuse tunnihind mõistlik. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 10 Lähtudes eeltoodust tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulu 10 164,50 eurot ((145 eurot+km)x 58 h 25 m). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 11