← Eesti

4-19-4511/9

4-19-4511 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2019.a, Pärnu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-4511 [950019000050] Kohtunik

) § 85 lg 2 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, so 60 eurot. 1

(4)4-19-4511 16.08.
  1. a Maanteeameti kiirmenetluse otsuse nr UT1270KM kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Aneth Traumannile ette seda, et tema 16.08.
  2. a kella 17.45 ajal soovis kasutada parvlaevateenust liinil Virtsu-Kuivastu omades üliõpilase soodustust olukorras, kus üliõpilase soodustus ajaliselt ei kehti. Seega pani Aneth Traumann toime

§ 85lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 27.08.2019 saabus Pärnu Maakohtule Aneth Traumanni (edaspidi kaebuse esitaja) kaebus Maanteeametile 16.08.2019.a kiirmenetluse otsusele nr UT1270KM. Kaebuses leitakse, et määratud rahatrahv on liiga suur, arvestades kaebuse esitaja süüd ning palutakse see tühistada. Kaebuse esitaja nõustus asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuvälise menetleja esindaja oma 24.09.2019. a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta Aneth Traumanni kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Arvestades

§ 85

lg-s 2 toodud karistuse ülemäära, so 200 eurot, ning kaebajale määratud rahatrahvi suurust, 60 eurot, siis ei ole tegemist ebaproportsionaalselt suure karistusega. Tegemist ülemäärast rohkem, kui poole väiksema rahatrahviga. Seejuures tuleb arvestada, et puuduvad kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus on seaduslik. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada Aneth Traumannile määratud rahatrahvi osas ning kohus lõpetab väärteomenetluse menetlusaluse isiku suhtes otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

§ 32

lg 1 p 1 kohaselt on sõidusoodustus teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest.

§ 32

lg 2 järgi saab sõidusoodustuse olemasolu tõendada isikut tõendava dokumendiga, õpilaspiletiga, koolivälise nõustamismeeskonna tõendiga selle kohta, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on antud soovitus lapse koolikohustuse täitmise alustamine edasi lükata või muu dokumendi, elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu. Tulenevalt eelnevast on sõidusoodustuse õigus seatud otseselt sõltuvusse sõidusoodustust tõendava dokumendi olemasolust, mistõttu sooduspileti kasutamisel peab reisijal lisaks olema ka soodustust tõendav dokument.

§ 85

lg 2 kohaselt karistatakse kehtiva piletita sõidu eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 16.08.

  1. a kella 17.45 ajal soovis menetlusalune isik Aneth Traumann kasutada parvlaevateenust liinil Virtsu-Kuivastu. Vaidlust pole selleski, et ta soovis seda teha mitte täishinnaga sõidupiletiga, vaid soodushinnaga piletiga. Majandus- ja taristuministri 25.09.2015.a määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ § 4 lg 2 p 4 kohaselt võib sõidusoodustusega 50% sõitjapileti hinnast sõita
  2. jaanuarist kuni
  3. juunini ja
  4. septembrist kuni
  5. detsembrini statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane, 2

(4)4-19-4511 esitades üliõpilaspileti. Aneth Traumann soovis aga sooduspiletiga sõita 16.08.2019, s.o ajal, kui üliõpilase soodustus ajaliselt ei kehtinud. Juhul, kui isikul ei ole esitada ei sõiduõigust tõendavat dokumenti või dokumenti, mis tõendaks tema kuulumist soodustatud isikute hulka, tuleb teda käsitleda kehtiva piletita sõitjana. Seega käesoleval juhul tuleb lugeda, et Aneth Traumann oli kehtiva piletita sõitja ning realiseeris

§ 85lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Järelikult võivad

§ 85lg-s 2 toodud koosseisu subjektiivsed tunnused seisneda nii tahtlikus (Kar

S §16) kui ka ettevaatamatus (KarS § 18) käitumises. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Aneth Traumanni menetlusaluse isikuna antud ütlustes ja oma kaebuses avaldas, et ta ei teadnud, et talle oli ostetud sooduspilet, kuna pilet osteti tema eest. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista kaebuse esitaja süüd, kuna Aneth Traumanni näol ei ole enam tegu lapse, vaid noore täiskasvanuga – tema sünniaeg on 08.03.1998 –, kelle tähelepanuvõime ja vastustustunne peaks olema juba välja kujunenud. Seega kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks ta pidanud igal juhul enne pileti esitamist kontrollima, kas tal on õige pilet olemas. Kohus peab Aneth Traumanni ütlusi pileti ostmisega seotud asjaolud osas usaldusväärseks, kuna täispileti ja sooduspileti vahe oli ainult 1,50 eurot. Seega ei ole tegemist niivõrd suure rahalise võiduga, millisel juhul inimene peaks võtma riski ja proovima sõita sooduspiletiga, kuigi ta ise teab, et sõidusoodustus tal puudub. Eeltoodust järeldab kohus, et Aneth Traumanni pani väärteo toime hooletusest. Ka kohtuväline menetleja on leidnud, et kaebaja on teo toime pannud vähemalt hooletusega, kuivõrd kaebajalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sooduspileti õiguse kasutamisel soodustuse kehtivuse olemasolu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Aneth Traumann on täitnud

§ 85lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Aneth Traumannile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 85lg 2 näeb sellise teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja karistas Aneth Traumanni

§ 85lg 2 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur, arvestades mõju ühiskonnale ja asjaolusid, et piletite rahaline vahe ei olnud suur, pileti ostis talle teine isik, keda ta oli eelnevalt informeerinud, et temale tuleb osta täispilet ning hiljem ostis kaebuse esitaja ise uue pileti – täispileti. Piletite koopiad on Aneth Traumann esitanud ka oma kaebuse juurde.

§ 85

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on võimalik menetlustalust isikut karistada kuni 50 trahvühiku suuruse rahatrahviga. Kuivõrd

§-s 85 ei ole sätestatud 3

(4)4-19-4511 rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega võiks Aneth Traumannile praegusel juhul mõista karistuseks rahatrahvi vahemikus 3-50 trahviühikut ehk 12-200 eurot. Kohus on praegusel juhul väärteoasja asjaolusid arvestades aga seisukohal, et Aneth Traumanni karistamine ei ole otstarbekas ning tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada karistust mõistmata VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud või kui 3) menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Kuivõrd praegusel juhul arutluse all oleva väärteo toimepanemisega ei ole kellelegi kahju tekitatud, siis ei ole VTMS § 30 lg 1 p 2 võimalik kohaldada. Samuti ei pea kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 30 lg 1 p-s 3 sätestatud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust, sest väärteoasja asjaolud ei anna alust arvata, et tegemist oleks olnud harjumusest toimepandud väärteoga, mida oleks võimalik edasiselt vältida ainuüksi sotsiaalprogrammis osalemise kohustust kohaldades. Seega on praegusel juhul võimalik Aneth Traumanni puhul kaaluda väärteomenetluse lõpetamist vaid VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ehk põhjusel, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et mõlemad eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on täidetud. Esmalt arvestab kohus sellega, et Aneth Traumann pani väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Teiseks nähtub väärteoasja materjalidest, et Aneth Traumann ostis endale hiljem ka täispileti, mistõttu ei ole parvlaevale kahju tekkinud. Kolmandaks ei ole Aneth Traumanni rikkumine oma iseloomult raske ning tema süü kõiki asjaolusid arvestades on väike. Aneth Traumann sisuliselt tunnistab oma eksimust ja leiab, et tegemist oli inimliku veaga. Ka uue pileti ostmine näitab, et isik tegi kõik selleks, et rikkumine kõrvaldada. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et Aneth Traumanni ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kohus leiab, et praegusel juhul on ainuüksi väärteomenetluse läbiviimine olnud isiku jaoks piisavaks õppetunniks, et edaspidi selliseid olukordi vältida. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et praeguses väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väike ning avalik menetlushuvi puudub. Seetõttu tühistab kohus Maanteeameti 16.08.2019 kiirmenetluse otsuse nr UT1270KM Aneth Traumannile määratud rahatrahvi osas ning lõpetab VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse väärteoasjas nr 950019000050 otstarbekuse kaalutlusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.