) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada
lg 1 ettenähtud ajast erinevalt.
Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja vabadus liikuda oma osakonna piires vabalt ringi oli piiratud
lg 2 tulenevast volitusnormist antud Tartu Vangla 28.07.2010.a käskkirja nr 1-4/1365 alusel, seega oli kaebaja õigus oma osakonna piires 4 tundi vabalt liikuda piiratud õiguspäraselt. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust nõuda vanglalt elektripliidi kasutamist. Nimetatud võimaluse andmine on vangla kaalutlusõigus ning seega ei saa selle võimaluse kasutamise piiramine rikkuda isiku õigusi.
Nimetatud sättest ei tulene aga kinnipeetavale õigust nõuda, et kehakultuuriga tegelemine toimuks spordisaalis. Kuna osakond, kus kaebaja viibis oli lukustatud põhjusel, et osakonnas viibivad kinnipeetavad olid negatiivselt meelestatud vanglaametnike suhtes, mis väljendus ähvardamises, korraldustele mitteallumises ja füüsilises vastupanus ning vanglale ei olnud teada, kas tegemist on üksikjuhtumitega või üldise allumatusega, mis võis viidata kinnipeetavate mässule, siis vältimaks võimlikke edasisi konflikte on iseenesest mõistetav, et sellest tulenevalt ei saanud osakonnas viibivaid kinnipeetavaid lubada spordisaali enne, kui asjaolud on selgunud.
lõige 2 näeb ette, et kinnipeetavale tuleb võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks keelatud jalutuskäike, seega oli kaebajal võimalus tegeleda kehakultuuriga ka värskes õhus viibimise ajal. Väidetav kirikusse mittesaamine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebaja ei ole kiriku nimekirjas ning ei käi seal. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kahe kinnipeetava poolt toimus vastuhakk erinevatel kellaaegadel, oli väga palav aeg, suitsetajatest kinnipeetavate suhtes tehti ümberkorraldusi, nõuti prügi sorteerimist ning seega olid kinnipeetavad rahulolematud ja ei olnud alust arvata, et ei ole veel teisi kinnipeetavaid, kes võiksid agressiivselt käituda. Vastustaja märgib, et Riigikohus on oma 13.11.2009.a kohtuotsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud, et ennetava meetmena tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast, olemasoleva info alusel toimub hinnangute andmine. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Boriss Saarepuu kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 27.07.2010.a kella 09:50 ning 13:45 ajal ähvardas eeluuritavate eluhoone 6. osakonnas kinnipeetav X vanglateenistuse teenistujat ning samal päeval kella 19:05 ajal ei allunud kinnipeetav T. Kivikangur vanglateenistuja korduvatele seaduslikele korraldustele ning osutas füüsilist vastupanu. Tartu Vangla 28.07.2010.a käskkirja nr 1-4/1365 alusel lukustati eeluuritavate eluhoone 6. osakonna kambrid alates 28.07.2010.a kella 10.30 ja need olid kinni kuni 02.08.2010.a kella 15:00-ni, mil need avati Tartu Vangla 02.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1409 alusel. 28.07.2010.a käskkirjas nr 1-4/1365 on märgitud, et õiguslik alus kambrite lukustamiseks tuleneb
lõikest 2 ja justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja §-st 1².
lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 1² kohaselt direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse“ § 8 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 28 lõike 3, § 29 lõike 3, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 46 lõike 2 ja § 93 lõike 7 alusel.
lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
lg 2 kohaselt lukustatakse põhjendatud vajaduse korral kambrid, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et
lg 2 kohaldamisel ei saa lähtuda otstarbekuse kriteeriumist, s.t kas kambrite lukustamine oli otstarbekas või mitte. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas kaalumisvead esinesid või mitte. Vastustaja poolt
lg 2 kasutamine oli suunatud mitte tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele. Ennetava meetme kohaldamiseks ei ole tarvis ära oodata, kuna kinnipeetav ründab, ähvardab või paneb toime muu raske õigusrikkumise. Seega tähtsust omavad ainult need tuvastatud asjaolud, mis esinesid siis, kui kambrite uksed lukustati. On tuvastatud, et 27.07.2010.a üks kinnipeetav ähvardas kaks korda vanglateenistuse teenistujat ja samal päeval ei allunud teine kinnipeetav vanglateenistuse teenistujale ja osutas füüsilist vastupanu. Vastustaja oli teadlik, et suitsetajatest kinnipeetavad ei olnud rahul seoses 4 suitsetamisega tehtud ümberkorraldustega. Samuti väljendasid kinnipeetavad rahulolematust seoses kohustusliku prügi sorteerimisega. Oli väga palav aeg ning see avaldas samuti mõju kinnipeetavate käitumisele. Vastustajal oli alust arvata, et teised kinnipeetavad võiksid samuti agressiivselt käituda ja vastustaja lukustas õigustatult kambri uksed selleks, et ennetada rikkumisi. Kohus leiab, et vastustaja teostas kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestas ülalnimetatud olulisi asjaolusid ning oli kaalutud põhjendatud huvi – julgeolek vanglas. Kohus leiab, et kaebaja vabadus oli piiratud kambriuste lukustamisega, kuid selle eesmärgiks oli ennetavalt vähendada julgeolekuriske (massiline rahulolematus kinnipeetavate poolt), vanglateenistujate ja kinnipeetavate tervisekahjustusi jne. Vangla tegevus ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele ja seega ei ole ennetava meetme kohaldamisel tarvis ära oodata, kuni kinnipeetavad ründavad. E-6 sektoris oli 58 kinnipeetavat ja kuna ühel päeval toimus 3 rasket rikkumist, siis kohtu arvates teostas vastustaja julgeolekuriskide maandamiseks kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja oli kaalutud põhjendatud huvi – vangla julgeolek ja kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimine. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja vabadust võrreldes tavapärasega, oli piiratud õigustatult, lähtudes põhjendatud huvist vangla julgeoleku tagamisel. Käesoleval juhul tuleb tähelepanuta jätta kaebaja väide, et ta ei ole midagi rikkunud ega pea vastutama teiste kinnipeetavate rikkumiste eest. Kambrite uste kinnipanemise eesmärk ei olnud kaebaja vabaduse täiendav piiramine, vaid ennetavalt õigushüve kahjustuse ära hoidmine ning õiguserikkumiste takistamine. Vastustajale ei olnud teada, kas 27.07.2010.a toimunud rikkumised olid üksikjuhtumid või üldise allumatuse algstaadium. Kohus ei ole tuvastanud, et kambriuste lukustamisega oleks rikutud kaebaja õigusi kehakultuuriga tegelemisel (vastustajal ei olnud kohustust lubada selleks kasutada spordisaali, kaebajal oli võimalus tegeleda kehakultuuriga jalutamise ajal väljas). Kaebaja ei käi kirikus ja kirikus käimise mittevõimaldamine ei riku tema õigusi. Elektripliidi kinnipeetavale kasutamiseks andmine ei ole vanglale kohustuslik ning selle kasutamise mittevõimaldamist ei saa lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks. Kohus leiab, et kaebaja suhtes kehtinud piirangud vastasid täideviimise eesmärkidele ja olid vajalikud ning nendega ei ole rikutud kaebaja inimväärikust. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.