Obsah (10)
§ 142§ 367§ 322§ 407§ 444§ 374§ 468§ 162§ 174§ 177KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-12815 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi PlusPlus Capital A
§ 142lg 2).
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD
- PlusPlus Capital AS esitas hagid A. G. vastu võlgnevuse nõudes (tsiviilasjad nr 2-1912815 ja nr 2-19-12942). 09.09.2019.a. määrusega liitis maakohus hagid ühte menetlusse. Kohus märkis, et kuivõrd esitatud hagides on samad pooled, mõlemad nõuded tulenevad Elisa Eesti AS ja A. G. vahel sõlmitud liitumislepingust nr 8407932 (vahe on vaid tasumata jäetud arves - 01.04.2016 arve nr 2015055413 summas 21 eurot ja 01.02.2016 arve nr 2014568345 summas 12, 01 eurot), oleks hagihinda arvestades ( 21 + 11,98 eurot) tulnud nõuded esitada ühes hagis vältimaks põhjendamatut ja ebamõistlikku menetluskulu.
- Hagiavaldus(t)e kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja A. (O.) G. liitumislepingu kliendinumbriga 8407932, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilside teenuseid ning kostja oli kohustatud saadud kauba (mobiiltelefoni) teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis tasumata 01.04.2016.a. arve nr 2015055413 (periood 01.03.2016-31.03.2016) summas 21 eurot; 01.02.2016.a arve nr 2014568345 (periood 01.01.2016-31.01.2016) summas 12, 01 eurot, millest on tasutud 0,03 eurot. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018.a. hagejale. Hageja nõuab kostjalt: arvest nr 2015055413 tulenev põhinõue 21 eurot; viivis alates 18.04.2016 kuni 16.08.2019 0,07% 17, 85 eurot; sissenõudmiskulu VÕS § 1132 alusel 25 eurot; arvest nr 2014568345 tulenev nõue 11, 98 eurot; viivis alates 18.02.2016-16.08.2016 0,07% 10, 68 eurot; sissenõudmiskulu VÕS § 1132 alusel 25 eurot ja Lisanduvat viivist
§ 367alusel alates 17.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni 0,07% tasumata põhinõudest päevas. 2
(4)Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude käteks: mõlema hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot, kokku 2 x 75 = 150 eurot; mõlema hagi osas õigusabikulu 420 eurot, kokku 2 x 420 = 840 eurot 3. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohtule teadaolevatel posti ja e-posti aadressidel. Hagimaterjalid toimetatid kostjale kätte
§ 322lg 2 kohaselt, st tööandja kaudu 10.10.2019.a.
(tl 87). Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt
§ 407lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
§ 444
lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,
§ 367
. Kuivõrd kohus liitis
§ 374
alusel hageja tsiviilasjades nr 2-19-12815 ja 2-19-12942 esitatud nõuded ühte menetlusse, ning mõlemas hagiavalduses nõudis hageja kostjalt sissenõudmiskulu VÕS 113 2 lg 2 p 1 alusel 25 eurot (so 2 x 25 eurot), rahuldab maakohus sissenõudmiskulu nõude ühekordses ulatuses ehk 25 eurot. Vastavalt
§ 468
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt
§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
§ 174
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 2 x 75 eurot ja õigusabikulud 2 x 420 eurot. 8. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks viimase menetluskulude katteks 120 eurot (hagihinna ulatuses). Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 14). 3
(4)Hagi(de) hind kokku on käesolevas tsiviilasjas 119, 94 eurot. Hageja on iga tasumata jäetud arve osas esitanud eraldi hagiavalduse, millega kaasneb ebamõistlik menetluskulu. Tegemist on trafaretse hagiga, tavapärases võlaõiguslikus vaidluses (põhinõue kahe hagi kohta kokku on ca 30 eurot) Ainuüksi riigilõivu tasumine igalt tasumata arvelt on ebamõistlik. Ainuüksi riigilõiv ületab põhinõude 5-kordselt. Hageja õigusabi kulu nõue 2 x 420 eurot (7 x suurem kui hagihind) on kohtu hinnangul mitte ainuüksi hea usu põhimõtte vastane tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 mõttes ja pahatahtlik, vaid ka terve mõistuse vastane. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks kokku 120 (ükssada kakskümmend) eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
§ 177
lg 4.
§ 177
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4
(4)