Obsah (7)

§ 367§ 405§ 5§ 150§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-133334 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 Kor

§ 367

alusel alates 28.06.2019 VÕS § 113 lg 1 määras kuni põhinõude tasumiseni menetluskulud 446 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 360 eurot õigusabikulu ja 36 eurot kohtutäituri tasu) KOSTJA VASTUS

1. J. M.ile toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati 13.09.2019.a. Teates selgitati J. M.ile avalduse materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kohtu määratud tähtajaks J. M. vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. J. M.i registrijärgsel aadressil saadetud materjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab hagi.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-21-101-13 p 14). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks asja lahendus menetlusliigist oleneda, eriti lihtmenetluse asjade puhul (

§ 405

), kus kohtul on menetlusreeglite kujundamise vabadus märkimisväärselt suur (vt ka Riigikohtu 06.04.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, pd 10, 11). Eeltoodut ja asjaolu, et avaldus on menetlusse võtud hagina, lahendab kohus asja hagimenetluses (hagihinda arvestades lihtmenetluses)..
2. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. 3 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on J. M. xxx omanik (registriosa nr xxx)
3. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Vastavalt KrtS § 40 lg 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Arvestades võlgnevuse kujunemise aega (alates 2017.a), on hagi põhjendatud ka kehtetu (kuni 31.12.2017.a. kehtinud) korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 kohaselt.
4. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Tulenevalt

§ 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjale esitatud arved, korteriühistu ja soojatootja vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu, keskkütte arvestamise metoodika, üldkoosolekute protokollid (maja teenustasu kinnitamise kohta). Hageja esitatu kohaselt on kostjale esitatud perioodil mai 2017 a kuni aprill

1. a arveid kokku 1085, 75 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda.
2. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 28.06
3. a sissenõutavaks muutunud viivis 163, 09 eurot.

§ 367

tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist 4 kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista Kohus mõistab J. M.ilt välja seisuga 28.06.2019.a. sissenõutavaks muutunud viivise 163 aurot 09 senti ja alates 29.06.2019 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. 10. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

11. Kooskõlas

§ 150lg 1 p 1 alusel tagastab maakohus hagejale enamtasutud riigilõivu.

Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad J. M.i kanda. Hageja taotletud menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot ja 36 eurot kohtutäituri tasu, kokku 446 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 446 eurot 13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5