1-17-6579/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-6579 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla taotlus Andrei Vlassenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Vlassenko, isikukood 39901200827, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 21.07.2017 ja lõpp 17.07.2021 Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.09.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Andrei Vlassenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andrei Vlassenkolt menetluskuluna riigituludesse 139,60 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 60 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99917700058773 ning selgitusse märkida „Andrei Vlassenko, 1-17-6579, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna kasuks 139,60 eurot (sh on käibemaks 23,27 eurot) vandeadvokaadi Robert Sperngki poolt süüdimõistetu Andrei Vlassenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Vlassenkole, kaitsjale ja prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6579 tunnistati Andrei Vlassenko süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Andrei Vlassenkole ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohus luges Andrei Vlassenko karistuse kandmise alguseks 21.07.
2. Kohtuotsus jõustus 16.09.
3. Viru Vangla esitas 15.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Vlassenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andrei Vlassenko ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Andrei Vlassenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Vlassenko ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Andrei Vlassenko avaldas 10.09.2019 toimunud kohtuistungil, et on valmis kõik omad vead parandama ning uut elu alustama. Kinnitab, et rohkem kuritegusid toime ta ei pane. Leiab, et alkoholi tarvitamine 15-aastaselt oli lapsik viga ning ta püüab end edaspidi vaos hoida. Ta kavatseb vabaduses leida endale töö, hakata oma lähedasi toetama ning võlgnevusi tasuma. Konkreetset vabanemisjärgset töökohta tal ei ole, aga ta otsib seda. Vanglas ei ole ta varasemalt olnud ning vanglas karistust kandes oli tal võimalus oma tegude üle järele mõelda ning mõista, et ta ei taha enam kunagi tulla sellise elu juurde tagasi. Avaldab, et tema perekond kavatseb teda vabanemise korral materiaalselt toetada. Vandeadvokaat Robert Sprengk avaldas kohtuistungil, et Andrei Vlassenko väärib vabastamist. Andrei Vlassenko on kandnud oma esimest vanglakaristust juba üle kahe aasta ning ta on selle aja jooksul saanud oma tegude üle järele mõelda. Andrei Vlassenko on vanglas käitunud eeskujulikult, läbinud programme ning kehtivad noomitused puuduvad. Vabaduses on olemas toetav perekond. Kaitsja tõdeb, et alkohol on olnud Andrei Vlassenko puhul suurimaks probleemiks, kuid Andrei Vlassenko on kinnitanud, et edaspidi ta alkoholi ei tarbi. Andrei Vlassenko sattus vanglasse noorelt ning enne vanglasse sattumist oli ta alkoholi tarvitanud vaid kaks aastat. Käesolevaks ajaks on noor isik elanud juba kaks aastat alkoholivaba elu, mis annab alust arvata, et tugevat sõltuvust isikul ei olnud. Kui Andrei Vlassenko alkoholist vabaneb, siis on alust arvata, et isik edaspidi kuritegusid toime ei pane. Vabanemisjärgne töökoht Andrei Vlassenkol puudub, kuid ta on kinnitanud, et hakkab endale tööd otsima ja tema pere on seni valmis teda toetama. Kaitsja viitab kinnipeetava iseloomustuses välja toodud asjaolule, et Andrei Vlassenko on motiveeritud töö otsimisest ning motiveeritud tööl käima. Kaitsja hinnangul on Tallinnas töökohta võimalik päris 2 kiiresti leida. Süüdimõistetu käitumist vabaduses aitaks kontrolli all hoida lisaks elektrooniline valve. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Vlassenko ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Andrei Vlassenko iseloomustamiseks saab välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid. Andrei Vlassenko ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi, vanglaametnikega probleeme ei ole esinenud ning ta on olnud suhtlemisel viisakas. Lisaks heale käitumisele on kinnipeetav kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt läbides uue kuriteo toimepanemise riske maandavaid tegevusi - Andrei Vlassenko on vangistuses töötanud, läbinud erinevaid vestlusi, õppinud riigikeelt, läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud abikoka eriala ning osalenud Viru Vangla III üksuse motivatsioonisüsteemis. Lisaks on tal võimaldatud külastada väljaspool vanglat pereliikmeid ning kodukülastamised kulgesid probleemideta. Erinevate tegevuste läbimine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning hea käitumine kinnitavad kohtule, et seni kantud karistus on avaldanud isikule positiivset mõju. Andrei Vlassenkol on olemas kindel elukoht, kuhu vabanemise korral elama asuda ning kõnealune elukoht vastab kriminaalhooldusametniku hinnangul elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Märkida tuleb sedagi, et vabaduses ootab Andrei Vlassenkot toetav perekond, kellega omavahelised suhted on head. Kindel elukoht ning toetus lähedastelt on kindlasti positiivseks, ent mitte määrava tähtsusega asjaoluks, sest toetus ema poolt ning eluase oli kinnipeetaval olemas ennegi, kuid need ei hoidnud isikut ära kuritegusid toime panemast. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on motiveeritud vanglast vabanemisel esimesel võimalusel tööle asuma, kuid kahjuks vangla materjalidest ei nähtu, et Andrei Vlassenko omaks vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis hoiaks isikut tegevuses ning maandaks alkoholi liigtarvitamisega seonduvat riski. Andrei Vlassenko omab ainult ühte kehtivat kriminaalkaristust ning kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Kohus ei saa vaatamata eeltoodule Andrei Vlassenko puhul uute kuritegude toimepanemise riski alahinnata. Andrei Vlassenko varasem elukäik näitab kohtule, et talle on omane impulsiivne käitumine ning tema probleemide lahendamise oskus on olnud puudulik. Andrei Vlassenkot on vaatamata tema noorele eale karistatud erinevate vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest – vägistamise, vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumise ning võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. Analüüsides eelnevalt nimetatud kuritegude asjaolusid, peab kohus tõdema, et Andrei Vlassenko võib probleemide tekkimise korral käituda väga ettearvamatult ning teisi isikuid ohustavalt. Ühtlasi annavad toimepandud kuriteod alust kohtul väita, et tegemist on tagajärgedega mittearvestava isikuga, kes võib esimeste probleemide ilmnemisel või alkoholijoobest põhjustatuna jätkata raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Lisaks mõtlemata käitumisele ning riskivale ja hoolimatule elustiilile on täheldatud Andrei Vlassenko puhul ka alkoholi kuritarvitamist ja mõjutavust. 3 Vangla materjalidest nähtub, et Andrei Vlassenko puhul on peamiseks probleemiks olnud alkohol, sest isik pani kõik kuriteod toime alkoholijoobes. Kohus võtab arvesse, et kinnipeetav on karistuse kandmise ajal läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi ning kohtul ei ole ka põhjust kahelda kinnipeetava motiveerituses alkoholist loobuda. Samas, kui võtta arvesse kinnipeetava alkoholi tarbimisharjumust enne vangistuse sattumist (võimaluse korral tarvitas alkoholi igapäevaselt ning seda isegi töökohal), puudub kohtul tõsikindel veendumus selles, et isik, kes on varasemalt korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, ei tarvita vabadusse sattudes uuesti alkoholi ning ei pane alkoholijoobes toime uusi vägivaldseid kuritegusid. Garanteeritud töökoha ning vabanemisjärgses elukohas privaatsuse puudumise tõttu on olemas ka arvestatav tõenäosus, et isik hakkab rohkem kodust väljas viibima, mis omakorda soodustab vanade tuttavate või negatiivset mõju avaldavate isikutega suhete loomist. Kohus arvestab, et Andrei Vlassenko käitumises ja hoiakutes on kinnipidamisasutuses viibitud aja jooksul toimunud positiivsed muutused, kuid nõustub täielikult vangla ja prokuröri seisukohaga, et kinnipeetavas toimunud muutused vajaksid pikemaajalisemat kinnistumist. Seda kinnitab ka vangla iseloomustuses märgitu, et Andrei Vlassenko vajab endiselt seaduskuulekaks- ja iseseisvaks eluks ning oma plaanide reaaliseerimiseks igakülgselt toetust ning pidevat kontrolli. Kohus leiab, et Andrei Vlassenko vabastamine elektroonilise valve alla ei oleks tema varasemast käitumisest ja hoiakutest tulenevaid riske arvestades veel põhjendatud ja oleks tema isikut arvesse võttes ennatlik. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks ja iseseisvuse arendamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 23.09.2019 kohtumäärus 1-17-6579 jõustus
4. novembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4