1-14-2810/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-14-2810 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Prokurör Tiina Viru Kohtuasi Viru Vangla materjalid Stanislav Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu STANISLAV JAKOVLEV, isikukood 38508253732, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.10.2013 ja lõpp 13.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.10.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta STANISLAV JAKOVLEV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Stanislav Jakovlev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu
4. juuni 2014 otsusega KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus sellele Harju Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse s.o 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti Stanislav Jakovlevile vangistus 10 aastat 5 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 17.10.
5. Kohtuotsus jõustus 02.01.
6. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral (neist kaks arhiveeritud), vangistuses viibib esimest korda. Kinnipeetava kõik kuriteod on vägivaldsed: kehaline väärkohtlemine, väljapressimine, röövimine, vargus. Käesolev kuritegu on tapmine. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, kuna viimase kuriteo tagajärjeks oli teise isiku surm. Samuti on isiku käitumine sarnane varasema käitumisega, kuna kõik kuriteod on vägivaldsed. Viimase kuriteo pani toime katseajal olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Stanislav Jakovlev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vangla arvel on 3 miinimumpalka, aga saab ka kohe tööle asuda xxxx OÜ-sse. Lähedasteks nimetas päritoluperekonda, kellega on suhted head. Avaldas, et kahetseb toimepandud kuritegu ja vaatab nüüd asjale teisiti. Kinnitas, et on muutunud, on õppinud oma emotsioone vaos hoidma, alkoholi ja narkootikumide osas riske pole ja ta on valmis kõigeks kui ainult ei peaks vangis istuma. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem tingimuslik karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Stanislav Jakovlevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range 2 järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus märgib, et
7. aastal on Stanislav Jakovlev enamuse ajast viibinud eraldatud lukustatud kambris (tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeoleku meetmeid) ja kuigi kinnipeetava käitumises
8. aastal on märgata paranemist (isik on rahulik ja viisakas ning ägedaid meeleolumuutuseid ei ole märgata), siis seda aega ei saa siiski pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on vanaemale kuuluva 1-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus hetkel keegi ei ela ning vanaema on vajaliku nõusoleku andnud. Korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema ja vanaema, kellega on suhted toetavad. Samas on ta oma lähedaste vastu kasutanud vägivalda ning harrastades parasiteerivat eluviisi elas enne vangistust ema ja vanaema kulul. Kohtu hinnangul on isikut positiivses suunas toetavate lähedaste ring suhteliselt kitsas. Samas ei saa jätta märkimata, et isiku suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Stanislav Jakovlev tunnistab ise, et ta on mõjutatav ja võib alluda negatiivsele mõjule. Seega tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Isikul puudub vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetaval on ka vähene haridus (8 klassi), puudub eriala ning vähene on ka töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Enne vangistust on isik töötanud lühiajaliselt ja mitteametlikult, oli töötuna arvel töötukassas ja sissetulekuks oli toimetulekutoetus ning vanavanemate rahaline toetus. Tema toimetulekut mõjutasid sõltuvusprobleemid ning ta on toime pannud väljapressimise ja varguse rahalise kasu saamise eesmärgil. Isik tunnistab ise, et tal on raske töökohta leida. Seega töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Isikul ei ole ka erilist motivatsiooni haridust omandada, kuigi on väitnud, et soovib vanglas omandada põhihariduse, kuna seejärel saab kandideerida keevitaja erialale. Kinnipeetava enda sõnul on tal võimalik tööle asuda OÜ-sse xxxx, kuid see väide on kriminaalhooldaja poolt kontrollimata. Ka ei ole ettevõte esitanud vastavasisulist garantiikirja. Vangla hinnangul täitmata rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on isikul 2650 eurot, mille kohus loeb positiivseks asjaoluks. Positiivseks loeb kohus ka selle, et Stanislav Jakovlev on vanglas lõpetanud seitsmenda ja kaheksanda klassi, on töötanud vanglas majandustöödel koristajana ja toidujagajana, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Esimeses programmis töötas aktiivselt kaasa, kuid teises oli passiivne ega olnud valmis oma probleeme arutama. Ka on kinnipeetav läbinud vestlused seadusekuulekuse ja kehtivate õigusnormide teemadel, mille tulemusena on isik aru saanud kuritegeliku käitumise kahjulikkusest. Individuaalse täitmiskava raames vestlused nendel teemadel jätkuvad. Käesoleval ajal töötab kinnipeetav majandustöödel koristajana ning täidab tööülesandeid probleemideta. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholi sõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ka kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik muutub alkoholi tarvitanuna agressiivseks. 3 Narkosõltuvust diagnoositud ei ole, aga kinnipeetav on varem süstinud amfetamiini ning suitsetanud kanepit. Stanislav Jakovlev on toime pannud kuritegusid narkootikumide hankimiseks (majandusliku kasu saamiseks, et osta narkootikume), kuid pole teada, et kinnipeetav oleks narkootikumide tarvitamise pärast käitunud vägivaldselt. Kinnipeetava enda väitel ta viimasel ajal ei tarvitanud narkootikume, vaid ainult alkoholi. Seoses narkootikumide tarvitamisega tekkis tal probleemkäitumine - tarvitas amfetamiini ja mängis terve päeva arvutimänge, seda tunnistab ka ise. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Negatiivseks loeb kohus veel asjaolu, et kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus selle nõudeid kõige raskemal moel, nimelt pani katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole Stanislav Jakovlevile vajalikku positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Vangla hinnangul on Stanislav Jakovlev avalikkusele ohtlik. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekivad majanduslikud raskused, tegevusetuse korral, kui isik viibib kriminaalse käitumisega isikute grupis ja/või tarvitab alkoholi või narkootikume, aga samuti ka konfliktiolukorras. Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetav vestlustel pinges, üsna kidakeelne ning annab vastuseid kaitsepositsioonilt. Isiku mõtlemine on enesekeskne, ta arvestab peamiselt enda heaoluga ja ei hooli üldtunnustatud väärtushinnangutest. Varem ärritus tühiste asjade peale, kuid käesoleval ajal on rahulik. Samas on Stanislav Jakovlev esitanud vanglas teate, et kui tema juurde paigutatakse teine kinnipeetav, siis võib see temale osutuda ohtlikuks. Kohtu hinnangul väljendab selline mõtteviis kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase võimalik toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (individuaalkava täitmine, töötamine jne) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (kehtiv distsiplinaarkaristus, eraldatud kambrisse lukustatus, teade ohust võimalikule kambrikaaslasele jne) ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kui kinnipeetav tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Stanislav Jakovlevi karistus ei ole eesmärki täitnud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 11.10.2019 kohtumäärus jõustus 31.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4