KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Meeli Kaur, Margo Klaar Tsiviilasja number 2-18-14994 Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2019, Tallinn Kohtuasi BE Group AS-i avaldus
§ 15
lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, ja sama sätte p 4 järgi ka olukord, kus võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud. Praegusel juhul on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele järgmised vastuväited: - Võlausaldaja ei ole nõuete olemasolu tõendanud. Võlgnik on seisukohal, et tõendamata on järgmised asjaolud: kolmnurksuhte olemasolu ja selle sisu; Xxxxxxxxxx OÜ on 6
(8)- - - võlausaldajale võlgu soetatud materjalide, üle antud materjalide ja Xxxxxxxxxx OÜ-le ning allhankijatele tasutud arvete eest; Xxxxxxxxxx OÜ on kohustatud võlausaldajale esitama andmeid selleks, et võlausaldaja saaks oma klientidele arveid esitada ning et võlausaldaja on sellega seoses kahju kandnud; Xxxxxxxxxx OÜ-le on antud üle kaupu väärtuses 175 156 eurot (või 157 282,22 eurot) ning et neid kaupu ei ole Xxxxxxxxxx OÜ laos; Xxxxxxxxxx OÜ on kaubad omastanud; võlausaldajal on nõue Xxxxxxxxxx OÜ vastu 1 156 092,88 eurot ulatuses; võlgnik on hakanud oma varasid kolmandate isikute kasuks koormama eesmärgiga varasid peita. Võlgnik on seisukohal, et saldokinnitused ei tõenda võlausaldaja nõuet ja saldokinnitused ei ole võlatunnistused. Isegi, kui lugeda viidatud saldokinnitused võlatunnistusteks, on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlgnik vaidleb vastu käenduslepingu alusel esitatud nõuetele ja on seisukohal, et võlausaldaja nõuded ei ole käenduslepinguga tagatud. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajal tuleks tõendada, et nõuded on käenduslepinguga hõlmatud ning et käenduslepingu alusel on võlgnikul kohustus nimetatud nõudeid täita. Käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Võlgniku poolt antud käendus on tarbijakäendus. Globaalsed tagatiskokkulepped on vastuolus heade kommetega ja tühised osas, milles need ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid või millega tagatakse kõikvõimalikke tagatise saaja nõudeid tagatise andja vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult tagatise andja majandusvabadust või edasist toimetulekut. Ringkonnakohtu hinnangul ületaks praeguses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Võlgnik on tuginenud vastuväidete esitamisel võlausaldaja poolt esitatud tõenditele ja seadnud kahtluse alla tõendite asjakohasuse ja usaldusvääruse. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik piisavalt põhistanud oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Käesoleval juhul ei saa pankrotiavalduse menetlemisel võtta ühtset seisukohta võlausaldaja nõude selguse kohta. Kui esineb alus PankrS §
§ 15
lg 3 p 1 alusel pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks, siis ei ole vaja hinnata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu 28.08.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lgst 1 tulenevalt võlausaldaja kanda.
- Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-11514, p 11). Võlgnikule on õigusteenuseid määruskaebemenetluses osutatud kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (sh käibemaks). Võlgnik palub võlausaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 624 eurot (sh käibemaks). 7
(8)Võlgniku esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt määruskaebuse analüüsile ja määruskaebuse vastuse koostamisele kokku 4 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa võlgniku esindaja õigusteenuse tunnitasu 156 eurot (koos käibemaksuga) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et võlgniku esindaja on vandeadvokaat ja praegune asi on keskmisest mõnevõrra mahukam võlausaldaja poolt esitatud tõendite tõttu. Samuti arvestab ringkonnakohus asja sisu – poolte vahel on vaidlus selles, kas pankrotiavalduse aluseks olevad nõuded on piisavalt selged. Selles osas seisukoha võtmine nõuab mõnevõrra põhjalikumat tõendite ja võlausaldaja väidete analüüsi. Seejuures arvestab ringkonnakohus asja mahtu määruskaebemenetluses (määruskaebuse põhjenduste maht on üle 5 lehe ja võlgniku vastuse maht on üle 5 lehe). Kohtule esitatud vastusest nähtub, et võlgniku esindaja on analüüsinud ka kohtupraktikat ja vastanud võlausaldaja vastuväidetele. Võlgnik on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on tunnitasu koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku esindajakulu põhjendatud ja vajalik 4 tunni ulatuses, mistõttu on võlgniku põhjendatud kulud kokku 624 eurot koos käibemaksuga (4*156). Ringkonnakohus märgib TsMS § 177 lg 4 kohaselt võlgniku esindaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Praeguses asjas jättis maakohus PankrS §
§ 15
lg 3 p 1 alusel rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Pankrotiseadus ei võimalda selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Ele Liiv 8
(8)