2-18-5790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. 10.11.

1. a sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatus nr 8, mille kohaselt on xxx OÜ laenukohustus hageja ees summas 424 330,56 eurot, laenu tagastamise tähtaeg on 10.05.
2. a ning intress 9% aastas (I kd tl 81). Kostja hinnangul ei ole aga laenuandjal õigus raha tagasi saada, kuivõrd võlgnik on kohustuse täitnud. Kostja hinnangul ei saa arvestada 10.11.
3. a R Ni avaldust laenusummade tagastamise kohta, kuivõrd notariaalses lepingus kokkulepitut ei saa muuta lihtkirjaliku avaldusega (I kd tl 120-122).
4. Riigikohus on lahendis 3-2-1-95-11 leidnud, et ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Kohtule on käesolevas menetluses esitatud maksekorraldused, kust nähtub, et laenulepingu xxx ning selle muudatuste alusel on laenusumma 267 911.92 eurot võlgnikule üle kantud (I kd tl 74-79). 3.7.
5. a on hageja ja võlgnik sõlminud laenuleping nr xx muudatuse nr 5, mille kohaselt tagastamata laenusumma on 342 618,65 eurot (I kd tl 181). 26.02.
6. a on hageja ja võlgnik sõlminud laenulepingu nr xxx muudatuse nr 7, mille kohaselt tagastamata laenusumma on 383 650,22 eurot (I kd tl 167). 10.11.
7. a on xxx OÜ (pankrotis) ja 5 xxx OÜ (pankrotis) juhatuse liige R N palunud lepingu nr xxx võlgnevused kapitaliseerida ning laenulepingute tagatiste müügist saadud 240 000 eurost pidada kinni lepingute 1606 ja 1660 1 kuu intress (I kd tl 180). 10.11.
8. a sõlmisid hageja ja xxx OÜ (pankrotis) laenulepingu nr xxx muudatuse nr 8, mille kohaselt tagastamata laenusumma on 424 330,56 eurot (I kd tl 158).
9. TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

§ 29

lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 5 loetleb asjaolud, millega mh tuleb lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada, sh on nendeks lepingu sõlmimise asjaolud (p 1), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3) ning lepingu olemust ja eesmärki (p 4). Viidatud loetelu ei ole lõplik. Lepingu sõlmimise asjaoludena saab seega ka arvesse võtta lepingupoolte majandustegevust tervikuna, aga ka konkreetset tegevust lepingu sõlmimise ajal, selle järel ja mõistlikke majanduslikke prognoose, samuti lepingupoolte omavahelist seotust ja lepingu sõlmimise (või muutmise) eesmärke. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et laenuleping ja selle muudatused on kehtivad ning puudub vaidlus ka selles, et laenusummad on välja makstud. Seega on laenusaajal tekkinud laenu tagastamise kohustus. Hagiavalduse kohaselt on 4.05.

1. a toimunud tagatise asukohaga xxx müügi arvelt laenu põhiosa osaline tagastamine summas 120 000 eurot, ülejäänud osas on laen tagastamata (I kd tl 87-99). Kostja hinnangul tuleb R Ni 10.11.
2. a tahteavaldus jätta vorminõuete rikkumise tõttu tähelepanuta ning arvestada ka tagatiste xxx ja xxx müügist saadud 240 000 eurot laenulepingu nr xxx täitmisena nii nagu notariaalse müügilepingu punkt 3.
3. ette näeb, sel juhul oleks võlgniku kohustus hageja ees täidetud ning hagejal nõudeavalduses märgitud nõuet ei oleks (I kd tl 120-121, 130).
4. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõustunud lepingu täitmisega võlgniku pakutud viisil. Õigused ja kohustused antakse TsÜS § 6 lg 3 järgi üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Hageja on nõustunud kohustatud isiku käsutustehinguga, mistõttu on 10.11.
5. a tahteavaldus kohtu hinnangul kehtiv ning see ei vajanud kehtivuseks notariaalselt tõestatud vormi.
6. Kostja on esitanud vastuväite hageja nõude rahuldamisjärgule. Pankrotihaldur on võõrandanud laenulepingust nr xxx ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud tagatise asukohaga xxx. Seega on hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud pandieseme müügitulemi arvelt ning nõue kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus.
7. Kostja vaidleb vastu ka hageja mingisugusele arusaamatule leppetrahvi nõudele (I kd tl 121 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaselge, arusaamatu ning tõendamata nõudega. Hageja ja xxx OÜ (pankrotis) on vastavas leppetrahvis kokku leppinud lepingu punktides 4.2 ja 5.3 (I kd tl 159-160). Lepingu pooled on sellist leppetrahvi mõistlikuks pidanud, kohtul puudub alus leppetrahvi kokkulepet ebamõistlikuks või arusaamatuks pidada.
8. Eeltoodu alusel on hageja laenulepingust nr xxx ja selle muudatustest tulenev nõue xxx OÜ (pankrotis) vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada summas 339 307,62 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud 6
9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 831,25 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 531,25 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, dokumentide ja kostja vastustega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks, kokku 12 h ja 25 minuti ulatuses (II kd tl 14-15).
11. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja lepingulise esindaja kulud 2 856 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja esindaja teenust hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistumiseks, kokku 17 h ulatuses (II kd tl 11). Kostja hinnangul saavad väljamõistmisele kuuluda üksnes põhjendatud ja vajalikud meentluskulud (II kd tl 21-22)
12. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Menetluskulude nimekiri on esitatud kohtu poolt määratud tähtajal.
13. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 125 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
14. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 831,25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 831,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7