lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.
lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Timo Pihlapuud järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks 1
lg 2 p 2 alusel määrata Timo Pihlapuule karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus Timo Pihlapuu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Timo Pihlapuu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3815
Karistuse kandmise algust arvestati alates Timo Pihlapuu kinnipidamisest 14.12.2015.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015-13.10.2016 karistusaja hulka. Timo Pihlapuul jäi alates 14.10.2016 karistust kanda 3 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.12.2015 ja lõpeb 14.12.2019. Tartu Vangla edastas 26.09.2019 kohtule Timo Pihlapuu isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest võib järeldada, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Timo Pihlapuu, millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetav ei ole kindel, kas korter on käesoleval ajal elamiskõlbulik, kuid pärast vabanemist läheb ta sinna. Väidetavalt on tal olemas töökoht võsa lõikajana Jõgeva kandis. Lisasissetuleku tagab töövõime toetus. Süüdimõistetu ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega ja leiab, et see on lisakaristus. Ta usub, et saab oma elu korraldamisega ise hakkama. Ta usub, et kui loobub alkoholi tarvitamisest, siis enam kuritegusid toime ei pane. Vabaduses toetav tugivõrgustik puudub, abi saamiseks pöördub valla poole. Ametnikesse (politsei ja kohus) suhtub kinnipeetav vaenulikult, kuna need sekkuvat põhjuseta tema ellu. Prokuröri arvates võib Timo Pihlapuu jätkuvalt käituda vägivaldselt talle ebamugavas olukorras. Vabaduses on tal kindel elukoht. Prokuröri arvates ei saa tema korteri seisukord olla nii hull, et seal saa elamist jätkata. Kui isik pöördub valda, siis sealt võib ta abi saada. Kõige suurem risk uute kuritegude toimepanemiseks on Timo Pihlapuu osas alkoholi tarvitamine. Prokuröri arvates aitaks karistusjärgne käitumiskontroll seda jälgida. Prokurör toetas vangla seisukohta ja leidis, et karistusjärgset käitumiskontrolli võiks kohaldada vähemalt 1 aastaks pannes talle selleks perioodiks kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Töövõime protsenti arvestades kohustust tööle asuda prokurör süüdimõistetule ei paneks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära xxxxxxxxxxxe, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et xxxxxxxxxuse suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. 2
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Timo Pihlapuu on kriminaalkorras kokku karistatud neljal korral (kaks karistust on kustunud) ning kannab teist reaalset vangistust. Varem on Timo Pihlapuud karistatud varguste ja röövimise eest, käesolevat karistust kannab vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Timo Pihlapuule on mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid ükski ei ole pannud Timo Pihlapuud oma käitumist korrigeerima. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole Timo Pihlapuu toimepandud kuriteole ja selle põhjustele karistuse kandmise ajal mõelnud. Süüdimõistetu väljendas jätkuvalt vaenulikku suhtumist politseiametnikesse. Ta ei välistanud, et talle ebamugavas olukorras võib ta uue õigusrikkumise toime panna. Vangal iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimapanemist soodustanud alkoholi liigtarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus. Karistuse kandmise ajal on Timo Pihlapuu riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Samas nähtub tema kohta antud tagasisidest, et tema suhtumine programmis osalemisse oli vastuoluline. Timo Pihlapuu isikliku toimiku materjalide kohaselt on tal hetkel kaks distiplinaarkaristust- ametniku korraldusele allumatuse ning töökohustuse mittetäitmise eest. Vabanemise korral asuks Timo Pihlapuu elama talle kuuluvasse korterisse, kus ta elas ka enne vangistust. Garanteeritud sissetulekuks oleks töövõime toetus, lisaks plaanib süüdimõistetu ka tööle minna. Toetavat tugivõrgustikku süüdimõistetul ei ole. Arvestades Timo Pihlapuu varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja Timo Pihlapuu isikut, on kohus seisukohal, et Timo Pihlapuule on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Timo Pihlapuu suhtumine toimepandusse ning üldiselt ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ei ole karistuse kandmise ajal muutunud, mistõttu püsib tema osas risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. Karistusjärgne käitumiskontroll on vajalik selleks, et maksimaalselt maandada Timo Pihlapuust lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et usub, et saab vabaduses oma elu korraldamisega ise hakkama, kuid kuna tal puudub igasugune tugivõrgustik, on talle ikkagi vajalik abi, mida saab pakkuda läbi kriminaalhoolduse. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Timo Pihlapuu suhtes
Nimetatud aeg võiks olla piisav, et toetada Timo Pihlapuu resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. 3
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Timo Pihlapuule käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.
sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.